60 acast.com Tähenduse teejuhid http://www.burke.ee et All rights reserved Edmund Burke’i Selts on kodanikeühendus, mille li…

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> false info+5c18d98b3641d7c91d617ce5@mg-eu.acast.com 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid http://feeds.soundcloud.com/users/soundcloud:users:417106848/sounds.rss episodic https://assets.pippa.io/shows/5c18d98b3641d7c91d617ce5/show-cover.jpg http://www.burke.ee Tähenduse teejuhid https://feeds.acast.com/public/shows/5c18d98b3641d7c91d617ce5 <![CDATA[#267 Toomas Siitan ja Tauri Tölpt "Armastuse valem"]]> Tue, 24 Mar 2026 14:37:00 GMT 2:04:52 69c2a18c1a160b44db0718de false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/267-toomas-siitan-ja-tauri-tolpt-armastuse-valem 69c2a18c1a160b44db0718de 5c18d98b3641d7c91d617ce5 267-toomas-siitan-ja-tauri-tolpt-armastuse-valem full „Ma näen, et Pärdi mõttemaailm – ja mitte ainult viimase poolsajandi tintinnabuli muusikas, mida me tajume suure harmooniataotlusena, vaid tegelikult üsna algusest peale – on pöördunud tagasi nende kategooriate poole, mis lähtuvad just nimelt sellest, mis tuleb Euroopa keskaega koos Boëthiusega; eelkõige arusaamine arvudest kui suurest universaalsest korrast ja sellesama korra väljendamisest muusikas,“ ütles saate teise poole alguses (65. minut) muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan. Kuivõrd 266. vestlusringi tööpealkiri oli „Boëthius ja Pärt“, siis olime esimese tunni vältel vestelnud peamiselt 6. sajandi Rooma filosoofist, kelle „De institutione musica’st“ sai järgneva tuhatkonna aasta vältel lääne muusikahariduse ja -filosoofia ja alustekst. Boëthius, kes oli kreeka-rooma ja kristliku muusikakultuuri peamine ühenduslüli, toetus omakorda Pythagorasest aluse saanud tuhandeaastasele traditsioonile. Viimane tõi teoloog Tauri Tölpti sõnul muusikasse kosmilis-holistilise vaate: „Kogu meie elu on muusika, universum on muusika, minu elu on muusika“ (45. minut). Seetõttu pidas Pythagoras tähtsaks püüdlemist harmoonilise elu poole. „Boëthius jätkab täpselt samas vaimus,“ võttis sõnajärje üle Toomas. „Tema jaoks on muusika ja üleüldise suure harmoonia vahel võrdusmärk, muusika ongi harmoonia – kooskõla selle sõna kõige abstraktsemas mõttes.“

Antiigist Boëthiuse kaudu keskaega jõudnud mõtteviis ilmneb Arvo Pärti loomingus eriti selgelt alates tema 1963. aastal valminud teosest „Perpetuum mobile“, kus muusikaline kord on viidud Tooma sõnul matemaatilise äärmuseni. Helilooja püüab kõrvaldada oma muusikast igasuguse subjektiivse vaatenurga ja tabada sel viisil suurt universaalset korda. „Ma uskusin, et kõiki matemaatilisi valemeid on võimalik panna muusikasse,“ on Pärt ise selle loomeperioodi kohta öelnud. „Kui ma oleksin osanud ilma kaksteisttoontehnikata kirjutada täiesti emotsioonivaba muusikat, siis oma oleksin võib-olla leidnud mõne teise tee.“

Tooma sõnul vaevab Pärti 1960. aastatel vastuolu. Ühelt poolt püüdleb ta universaalse korraprintsiibi poole, kuid ei ole samas üldse rahul selle muusikalise teostusega, selline kõlab väga dissonantselt ja lõhkuvalt. „Kõige huvitavam on veel see, et mida kaugemale ta oma korraprintsiibi taotluses läheb, seda lähemal on ta muusika täielikule kaosele. Ühel hetkel kõlab see samamoodi nagu mistahes ettevalmistamata juhuslik helikooslus,“ ütles Toomas (70. minut). 1968. aastal valminud „Credoga“ tõmbab Pärt sellele perioodile joone alla ja hakkab otsima midagi muud. Selle muu leiab ta seitsme-kaheksa aasta pärast oma tintinnabuli tehnikas, mis lähtub küll universaalsest inimülesest korrast, aga kasutab samal ajal Euroopa muusika arhetüüpe: lihtsat helilaadi ja kolmkõla. Boëthiuse terminoloogias õnnestub Pärdil seega ühendada kosmilise musica mundana matemaatiline tasand inimese sisemuusikaga – musica humana’ga. „See on muusika, mis korrastab ja tasakaalustab inimese psüühet ja on ühtlasi ka kõlaliselt kaunis,“ selgitas Toomas.

„Pärt on öelnud, et tintinnabuli olemuse võtab kokku lihtne valem 1 + 1 =1,“ lisas talle Tauri (86. minut). See mõte jäi mulle kõrva ja jutuajamise lõpus palusin ma Toomal seda mõtet veelkord selgitada. „Kompositsioonitehniliselt liidab ta siin kaks häält nii, et neid ei saa lahutada. Ta nimetab seda armastuse valemiks,“ selgitas Toomas. „See ongi võib-olla saladus, mis selle asja tuuma kõige paremini puudutab“ (109. minut). Muusika on võimeline meie seesmist konstitutsiooni kas lõhkuma või harmooniliselt üles ehitama. „Pärt on öelnud, et ta tajus oma varast dissonantset muusikat lõhkuvana ja otsis üles ehitavat stiili,“ jätkas Toomas (113. minut). „Mis ei tähenda seda, et tema tintinnabuli muusikas oleks ainult harmoonia. See on kohati vägagi dissonantne, aga sellel on alati lunastav või lahendav korrus. See on lõppkokkuvõttes meie inimliku elu ilus sümbol.“

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Ma näen, et Pärdi mõttemaailm – ja mitte ainult viimase poolsajandi tintinnabuli muusikas, mida me tajume suure harmooniataotlusena, vaid tegelikult üsna algusest peale – on pöördunud tagasi nende kategooriate poole, mis lähtuvad just nimelt sellest, mis tuleb Euroopa keskaega koos Boëthiusega; eelkõige arusaamine arvudest kui suurest universaalsest korrast ja sellesama korra väljendamisest muusikas,“ ütles saate teise poole alguses (65. minut) muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan. Kuivõrd 266. vestlusringi tööpealkiri oli „Boëthius ja Pärt“, siis olime esimese tunni vältel vestelnud peamiselt 6. sajandi Rooma filosoofist, kelle „De institutione musica’st“ sai järgneva tuhatkonna aasta vältel lääne muusikahariduse ja -filosoofia ja alustekst. Boëthius, kes oli kreeka-rooma ja kristliku muusikakultuuri peamine ühenduslüli, toetus omakorda Pythagorasest aluse saanud tuhandeaastasele traditsioonile. Viimane tõi teoloog Tauri Tölpti sõnul muusikasse kosmilis-holistilise vaate: „Kogu meie elu on muusika, universum on muusika, minu elu on muusika“ (45. minut). Seetõttu pidas Pythagoras tähtsaks püüdlemist harmoonilise elu poole. „Boëthius jätkab täpselt samas vaimus,“ võttis sõnajärje üle Toomas. „Tema jaoks on muusika ja üleüldise suure harmoonia vahel võrdusmärk, muusika ongi harmoonia – kooskõla selle sõna kõige abstraktsemas mõttes.“

Antiigist Boëthiuse kaudu keskaega jõudnud mõtteviis ilmneb Arvo Pärti loomingus eriti selgelt alates tema 1963. aastal valminud teosest „Perpetuum mobile“, kus muusikaline kord on viidud Tooma sõnul matemaatilise äärmuseni. Helilooja püüab kõrvaldada oma muusikast igasuguse subjektiivse vaatenurga ja tabada sel viisil suurt universaalset korda. „Ma uskusin, et kõiki matemaatilisi valemeid on võimalik panna muusikasse,“ on Pärt ise selle loomeperioodi kohta öelnud. „Kui ma oleksin osanud ilma kaksteisttoontehnikata kirjutada täiesti emotsioonivaba muusikat, siis oma oleksin võib-olla leidnud mõne teise tee.“

Tooma sõnul vaevab Pärti 1960. aastatel vastuolu. Ühelt poolt püüdleb ta universaalse korraprintsiibi poole, kuid ei ole samas üldse rahul selle muusikalise teostusega, selline kõlab väga dissonantselt ja lõhkuvalt. „Kõige huvitavam on veel see, et mida kaugemale ta oma korraprintsiibi taotluses läheb, seda lähemal on ta muusika täielikule kaosele. Ühel hetkel kõlab see samamoodi nagu mistahes ettevalmistamata juhuslik helikooslus,“ ütles Toomas (70. minut). 1968. aastal valminud „Credoga“ tõmbab Pärt sellele perioodile joone alla ja hakkab otsima midagi muud. Selle muu leiab ta seitsme-kaheksa aasta pärast oma tintinnabuli tehnikas, mis lähtub küll universaalsest inimülesest korrast, aga kasutab samal ajal Euroopa muusika arhetüüpe: lihtsat helilaadi ja kolmkõla. Boëthiuse terminoloogias õnnestub Pärdil seega ühendada kosmilise musica mundana matemaatiline tasand inimese sisemuusikaga – musica humana’ga. „See on muusika, mis korrastab ja tasakaalustab inimese psüühet ja on ühtlasi ka kõlaliselt kaunis,“ selgitas Toomas.

„Pärt on öelnud, et tintinnabuli olemuse võtab kokku lihtne valem 1 + 1 =1,“ lisas talle Tauri (86. minut). See mõte jäi mulle kõrva ja jutuajamise lõpus palusin ma Toomal seda mõtet veelkord selgitada. „Kompositsioonitehniliselt liidab ta siin kaks häält nii, et neid ei saa lahutada. Ta nimetab seda armastuse valemiks,“ selgitas Toomas. „See ongi võib-olla saladus, mis selle asja tuuma kõige paremini puudutab“ (109. minut). Muusika on võimeline meie seesmist konstitutsiooni kas lõhkuma või harmooniliselt üles ehitama. „Pärt on öelnud, et ta tajus oma varast dissonantset muusikat lõhkuvana ja otsis üles ehitavat stiili,“ jätkas Toomas (113. minut). „Mis ei tähenda seda, et tema tintinnabuli muusikas oleks ainult harmoonia. See on kohati vägagi dissonantne, aga sellel on alati lunastav või lahendav korrus. See on lõppkokkuvõttes meie inimliku elu ilus sümbol.“

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#266 Laur Järv ja Jaak Kikas "Einsteini mõtteeksperimendid"]]> Thu, 19 Mar 2026 09:15:32 GMT 56:17 69bbbeb471ad66fd7507a158 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/266-laur-jarv-ja-jaak-kikas-einsteini-motteeksperimendid 69bbbeb471ad66fd7507a158 5c18d98b3641d7c91d617ce5 266-laur-jarv-ja-jaak-kikas-einsteini-motteeksperimendid full „Oma kuulsas mõtteeksperimendis kujutles Einstein end valguskiirel justkui vagunis sõitva lapsena. See esmapilgul naiivne kujutluspilt viis ta lõpuks äratundmiseni, et valguse kiirus on universumi suurim, ning aitas tal seeläbi välja töötada erirelatiivsusteooria. See on väga hea näide sellest, et looval kujutlusel on keskne koht mitte ainult kunstis, vaid ka teaduses, kui see vanast paradigmast välja üritab murda,“ ütles Tähenduse teejuhtide selle aasta veebruarinumbrile antud intervjuus briti psühhoterapeut Mark Vernon [1]. Kõnealune number sisaldas seitset kujutlusvõimele pühendatud artiklit. Füüsikanurgas astus üles Jaak Kikas, kes kirjutas muuhulgas teadusliku kujutlusvõime spetsiifilistest vahenditest – mõtteeksperimentidest [2]. Umbes samal ajal pidas Laur Järv Vabas Akadeemias loengu „Ämber, lift ja tulemüür: mõtteeksperimentide rollist füüsikas“ [3]. Veebruari lõpus saime kokku Kuku Raadio Tartu stuudios, et mainitud teemadel üheskoos edasi mõtelda. Kahjuks tekkis meil väike tehniline rike. Millalgi teise pooltunni alguses tuli pulti sisse Raadio Elmar heli ja kuivõrd mul polnud kõrvaklappe peas, ei pannud ma seda tähele. Taustaheli järjest valjemaks ning teine pool saatest ei kannata paraku enam kuulamist. Avaldan juhtunu üle kahetsust ja püüan edaspidi hoolikam olla.

Mis vestlusesse puutub, siis kõigepealt selgus, et Einsteini noorpõlve valguskiirega kaasa sõitmise mõttemäng ei olnudki tegelikult otseselt rongiliiklusega seotud. Einstein kujutles, et kui ta liiguks valguslainega sama kiirusega, peaks laine paistma talle paigalseisvana. Maxwelli elektrodünaamika võrrandid annavad aga lahendusi ainult valguse kiirusega liikuva laine kohta. Einstein tegi siit radikaalse järelduse: Maxwelli teooria on korrektne, üldistamist vajavad meie ettekujutused ajast ja ruumist. Teises mõtteeksperimendis tabasid kaks välgulööki rongi esi- ja tagaotsa. Perroonil seisva vaatleja jaoks toimusid need üheaegselt, kuid rongi keskel viibiva vaatleja jaoks tabas välk kõigepealt rongi esiotsa. Seega – järeldas Einstein – ei ole lisaks ajale ja ruumile absoluutne ka samaaegsus; see, kas kaks sündmust toimvad samal ajal, sõltub vaatleja liikumisest. 1905. aastal avaldas Einstein artikli „Zur Elektrodynamik bewegter Körper“, kus ta esitas oma erirelatiivsusteooria. Einstein väitis, et aeg ja ruum moodustavad ühtse terviku, mille mõõtmine sõltub vaatleja liikumisest, kuid valguse kiirus ja loodusseadused on kõigi vaatlejate jaoks samad.

Pärast väikest kõrvalepõiget vahest veelgi kuulsama mõtteeksperimendi juurde Achilleusest ja kilpkonnast, arutasime selle üle, mis teeb suvalisest kujutlusest mõtteeksperimendi. „Me võime endale ette kujutada igasuguseid asju, millest ei saa suurt midagi tuletada,“ ütles Laur (16. minut). Seetõttu rõhutas kuulus füüsik ja teadusfilosoof Ernst Mach 19. sajandi lõpus, et mõtteeksperimendid peaksid käima tuttavate asjade kohta, mida rong, välk, Achilleus ja kilpkonn muidugi ka on.

40. minutil jõudis Jaak nüüdisaegse füüsika ühe suurima mõistatuse juurde: tumeaine ja

-energia. Nagu ta märkis, on nende olemus püsinud selgusetuna juba ligi pool sajandit – tumeaine annab endast märku gravitatsioonilise mõju kaudu, samal ajal kui tumeenergia seostub universumi kiireneva paisumisega. „Võib-olla mängib kujutlusvõime meile siin vingerpussi,“ kostis selle peale Laur, kelle sõnul sulab fundamentaalfüüsika praegu ühte arvutiteadusega. „Füüsikaseadused ei olegi võib olla mitte niivõrd füüsika kui arvutamise seadused.“ Lauri sõnul peaksime seetõttu otsima lahendusi abstraktsioonitase kõrgemalt. „Igal pool on algoritmid, igal pool on bitid, mille jaoks on omaette seadused, mis rakenduvad kord ühes, kord teises valdkonnas. See on see, kuhu teaduse tipu kujutlusvõime on praegu liikunud.“

Head uudistamist!

H.

——

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8419733...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8419695...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 30.01.2026: Laur Järv...  .

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Oma kuulsas mõtteeksperimendis kujutles Einstein end valguskiirel justkui vagunis sõitva lapsena. See esmapilgul naiivne kujutluspilt viis ta lõpuks äratundmiseni, et valguse kiirus on universumi suurim, ning aitas tal seeläbi välja töötada erirelatiivsusteooria. See on väga hea näide sellest, et looval kujutlusel on keskne koht mitte ainult kunstis, vaid ka teaduses, kui see vanast paradigmast välja üritab murda,“ ütles Tähenduse teejuhtide selle aasta veebruarinumbrile antud intervjuus briti psühhoterapeut Mark Vernon [1]. Kõnealune number sisaldas seitset kujutlusvõimele pühendatud artiklit. Füüsikanurgas astus üles Jaak Kikas, kes kirjutas muuhulgas teadusliku kujutlusvõime spetsiifilistest vahenditest – mõtteeksperimentidest [2]. Umbes samal ajal pidas Laur Järv Vabas Akadeemias loengu „Ämber, lift ja tulemüür: mõtteeksperimentide rollist füüsikas“ [3]. Veebruari lõpus saime kokku Kuku Raadio Tartu stuudios, et mainitud teemadel üheskoos edasi mõtelda. Kahjuks tekkis meil väike tehniline rike. Millalgi teise pooltunni alguses tuli pulti sisse Raadio Elmar heli ja kuivõrd mul polnud kõrvaklappe peas, ei pannud ma seda tähele. Taustaheli järjest valjemaks ning teine pool saatest ei kannata paraku enam kuulamist. Avaldan juhtunu üle kahetsust ja püüan edaspidi hoolikam olla.

Mis vestlusesse puutub, siis kõigepealt selgus, et Einsteini noorpõlve valguskiirega kaasa sõitmise mõttemäng ei olnudki tegelikult otseselt rongiliiklusega seotud. Einstein kujutles, et kui ta liiguks valguslainega sama kiirusega, peaks laine paistma talle paigalseisvana. Maxwelli elektrodünaamika võrrandid annavad aga lahendusi ainult valguse kiirusega liikuva laine kohta. Einstein tegi siit radikaalse järelduse: Maxwelli teooria on korrektne, üldistamist vajavad meie ettekujutused ajast ja ruumist. Teises mõtteeksperimendis tabasid kaks välgulööki rongi esi- ja tagaotsa. Perroonil seisva vaatleja jaoks toimusid need üheaegselt, kuid rongi keskel viibiva vaatleja jaoks tabas välk kõigepealt rongi esiotsa. Seega – järeldas Einstein – ei ole lisaks ajale ja ruumile absoluutne ka samaaegsus; see, kas kaks sündmust toimvad samal ajal, sõltub vaatleja liikumisest. 1905. aastal avaldas Einstein artikli „Zur Elektrodynamik bewegter Körper“, kus ta esitas oma erirelatiivsusteooria. Einstein väitis, et aeg ja ruum moodustavad ühtse terviku, mille mõõtmine sõltub vaatleja liikumisest, kuid valguse kiirus ja loodusseadused on kõigi vaatlejate jaoks samad.

Pärast väikest kõrvalepõiget vahest veelgi kuulsama mõtteeksperimendi juurde Achilleusest ja kilpkonnast, arutasime selle üle, mis teeb suvalisest kujutlusest mõtteeksperimendi. „Me võime endale ette kujutada igasuguseid asju, millest ei saa suurt midagi tuletada,“ ütles Laur (16. minut). Seetõttu rõhutas kuulus füüsik ja teadusfilosoof Ernst Mach 19. sajandi lõpus, et mõtteeksperimendid peaksid käima tuttavate asjade kohta, mida rong, välk, Achilleus ja kilpkonn muidugi ka on.

40. minutil jõudis Jaak nüüdisaegse füüsika ühe suurima mõistatuse juurde: tumeaine ja

-energia. Nagu ta märkis, on nende olemus püsinud selgusetuna juba ligi pool sajandit – tumeaine annab endast märku gravitatsioonilise mõju kaudu, samal ajal kui tumeenergia seostub universumi kiireneva paisumisega. „Võib-olla mängib kujutlusvõime meile siin vingerpussi,“ kostis selle peale Laur, kelle sõnul sulab fundamentaalfüüsika praegu ühte arvutiteadusega. „Füüsikaseadused ei olegi võib olla mitte niivõrd füüsika kui arvutamise seadused.“ Lauri sõnul peaksime seetõttu otsima lahendusi abstraktsioonitase kõrgemalt. „Igal pool on algoritmid, igal pool on bitid, mille jaoks on omaette seadused, mis rakenduvad kord ühes, kord teises valdkonnas. See on see, kuhu teaduse tipu kujutlusvõime on praegu liikunud.“

Head uudistamist!

H.

——

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8419733...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8419695...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 30.01.2026: Laur Järv...  .

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#265 Robert Oetjen ja Indra Reinpuu "Looduse liturgia"]]> Wed, 04 Mar 2026 09:26:05 GMT 2:04:01 69a7faad2fb50a2e179f4141 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/265-robert-oetjen-ja-indra-reinpuu-looduse-liturgia 69a7faad2fb50a2e179f4141 5c18d98b3641d7c91d617ce5 265-robert-oetjen-ja-indra-reinpuu-looduse-liturgia full Martin Shaw [1] jutustab oma viimase raamatu „Liturgies of the Wild“ [2] avalehekülgedel meeldejääva loo oma kohtumisest lakotade ravitseja Wallace Black Elk’iga. „Vana mees suunas oma tseremoniaalse piibu vihmapilvede poole ja hakkas nendega kõnelema, justkui need oleksid ta kallid sõbrad. Ma ei oska päriselt seletada, miks see muu täiesti maatasa tegi. Ta kõneles õrnalt meie kohal laiuva suure taevavõlvi poole. Ta ei kummardanud neid, vaid pidas nendega pigem läbirääkimisi. Ta julgustas pilvi edasi liikuma. Mõne minuti pärast pöördus ta minu poole ja ütles: „Olgu, minu poolt aitab nüüd küll. Sina oled ju siit pärit. Võlu nad ära – nad kuulavad.““

Shaw’ sõnul algas kõnealusest kohtumisest tema transformatiivne teekond noorest sarkastilisest muusikust eluküpse mütoloogi, jutuvestja ja kirjaniku poole. „Ma nägin esimest korda inimest, kes oli nii kodus,“ meenutab Shaw elumuutvat episoodi. Kolm aastakümmet vabas looduses siirderiitusi juhendanud Shaw’ sõnutsi tunneb nüüdisaegne inimene ennast nii kodutult just seetõttu, et ta jala nii harva kodust välja tõstab. „Me oleme kogu aeg nelja selja vahel ja seetõttu näib ka meie religioon tubasena,“ kirjutab Martin Shaw. „See on raamat sellest, kuidas koju jõuda,“ räägib Shaw oma taotlustest. „Paljudel meist, kellel on kaks maja ja pension, ei ole tegelikult midagi, mis tunduks tõelise koduna.“

Koju tahavad meid tagasi juhatada ka Tähenduse teejuhtide 265. vestlusringi kaks külalist Robert Oetjen [3] ja Indra Reinpuu [4]. Mõlemad mehed püüavad Eestis taaselustada meeste siirderiitusi ja võtavad sealjuures snitti ka Martin Shaw’lt. „Ta on üks minu suurtest õpetajatest,“ tunnistas Indra (69. minut), kes käis möödunud suvel Inglismaal Shaw’ suvekoolis. Kõigil põlisrahvastel on olnud rituaalid, mille käigus vanemad põlvkonnad noorematele oma teadmised, oskused, saladused ja hoiakud üle annavad. Meie ühiskonnas on kas kadunud või võtnud väga sekulaarse vormi (koolide lõpueksamid, sõjaväeteenistus jne). Nende tagasitoomine ei ole lihtne ülesanne. Indral on selles vallas mõningaid kogemusi. „Ma töötasin Austraalias umbes 25 aastat ühe mehe rühmaga, kes viisid Kangaroo saarel läbi meeste initsiatsiooniriitusi,“ ütles Indra (75. minut). „Me tegime vabatahtlikku tööd tavaliste meestega, kes tundsid, et me oleme millestki olulisest ilma jäänud.“ Indra sõnul ei saanud nad Austraalia aborigeenide või Põhja-Ameerika indiaanlaste rituaale pimesi üle võtta, vaid pidid välja töötama 20. sajandi lõpu valgetele linnastunud meestele sobiva raamistiku ja riitused. „Meil ei olnud kedagi, kes meid oleks õpetanud. Me pidime selle kõik ise välja nuputama,“ lisas Indra (77. minut), kelle sõnul on see programm tänaseks kestnud juba üle 30 aasta. „Ma viisin sealt läbi ka oma poja, kui ta oli saanud neljateistkümneaastaseks,“ meenutab Indra.

Poolteist aastat tagasi hakkas Indra rääkima initsiatsioonilaagritest Toomas Trapidoga, kes viis ta omakorda kokku Palupõhja looduskooli [5] juhataja Robert Oetjeniga. „Kõikidest nendest õpetustest, mis ma siit ja sealt olen korjanud, on mulle eriti kõrva jäänud põhimõtted, kuidas üks elujõuline kogukond toimib,“ rääkis Robert (81. minut). „Aastatuhandeid on usutud, et ühe lapse üleskasvatamine nõuab tervet küla.“ Kui Indra oma järeleproovitud initsiatsioonimudeliga Roberti juurde jõudis, oli ta kohe nõus kampa lööma. 16.–19. aprillini toimub nende eestvõtmisel Palupõhjas esimene meeste siirderiitus. „Meil ei ole enam kedagi oodata,“ ütles Indra saate lõpuosas (121. minut). „Võidakse ju küsida, et mis õigus on meil seda teha. Ma vastan: keegi peab selle lõpuks ära tegema.“

Head uudistamist!

Hardo

—————————

[1] https://youtu.be/uqq9jEJpaww?si=nD5GCJBFsVewZ4bN&t=1

[2] https://www.penguin.co.uk/books/477131/liturgies-of-the-wild-by-shaw-martin/9781846048913

[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Oetjen

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8273278/hardo-pajula-intervjuu-indra-reinpuuga-varjutootaja

[5] https://www.palupohja.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Martin Shaw [1] jutustab oma viimase raamatu „Liturgies of the Wild“ [2] avalehekülgedel meeldejääva loo oma kohtumisest lakotade ravitseja Wallace Black Elk’iga. „Vana mees suunas oma tseremoniaalse piibu vihmapilvede poole ja hakkas nendega kõnelema, justkui need oleksid ta kallid sõbrad. Ma ei oska päriselt seletada, miks see muu täiesti maatasa tegi. Ta kõneles õrnalt meie kohal laiuva suure taevavõlvi poole. Ta ei kummardanud neid, vaid pidas nendega pigem läbirääkimisi. Ta julgustas pilvi edasi liikuma. Mõne minuti pärast pöördus ta minu poole ja ütles: „Olgu, minu poolt aitab nüüd küll. Sina oled ju siit pärit. Võlu nad ära – nad kuulavad.““

Shaw’ sõnul algas kõnealusest kohtumisest tema transformatiivne teekond noorest sarkastilisest muusikust eluküpse mütoloogi, jutuvestja ja kirjaniku poole. „Ma nägin esimest korda inimest, kes oli nii kodus,“ meenutab Shaw elumuutvat episoodi. Kolm aastakümmet vabas looduses siirderiitusi juhendanud Shaw’ sõnutsi tunneb nüüdisaegne inimene ennast nii kodutult just seetõttu, et ta jala nii harva kodust välja tõstab. „Me oleme kogu aeg nelja selja vahel ja seetõttu näib ka meie religioon tubasena,“ kirjutab Martin Shaw. „See on raamat sellest, kuidas koju jõuda,“ räägib Shaw oma taotlustest. „Paljudel meist, kellel on kaks maja ja pension, ei ole tegelikult midagi, mis tunduks tõelise koduna.“

Koju tahavad meid tagasi juhatada ka Tähenduse teejuhtide 265. vestlusringi kaks külalist Robert Oetjen [3] ja Indra Reinpuu [4]. Mõlemad mehed püüavad Eestis taaselustada meeste siirderiitusi ja võtavad sealjuures snitti ka Martin Shaw’lt. „Ta on üks minu suurtest õpetajatest,“ tunnistas Indra (69. minut), kes käis möödunud suvel Inglismaal Shaw’ suvekoolis. Kõigil põlisrahvastel on olnud rituaalid, mille käigus vanemad põlvkonnad noorematele oma teadmised, oskused, saladused ja hoiakud üle annavad. Meie ühiskonnas on kas kadunud või võtnud väga sekulaarse vormi (koolide lõpueksamid, sõjaväeteenistus jne). Nende tagasitoomine ei ole lihtne ülesanne. Indral on selles vallas mõningaid kogemusi. „Ma töötasin Austraalias umbes 25 aastat ühe mehe rühmaga, kes viisid Kangaroo saarel läbi meeste initsiatsiooniriitusi,“ ütles Indra (75. minut). „Me tegime vabatahtlikku tööd tavaliste meestega, kes tundsid, et me oleme millestki olulisest ilma jäänud.“ Indra sõnul ei saanud nad Austraalia aborigeenide või Põhja-Ameerika indiaanlaste rituaale pimesi üle võtta, vaid pidid välja töötama 20. sajandi lõpu valgetele linnastunud meestele sobiva raamistiku ja riitused. „Meil ei olnud kedagi, kes meid oleks õpetanud. Me pidime selle kõik ise välja nuputama,“ lisas Indra (77. minut), kelle sõnul on see programm tänaseks kestnud juba üle 30 aasta. „Ma viisin sealt läbi ka oma poja, kui ta oli saanud neljateistkümneaastaseks,“ meenutab Indra.

Poolteist aastat tagasi hakkas Indra rääkima initsiatsioonilaagritest Toomas Trapidoga, kes viis ta omakorda kokku Palupõhja looduskooli [5] juhataja Robert Oetjeniga. „Kõikidest nendest õpetustest, mis ma siit ja sealt olen korjanud, on mulle eriti kõrva jäänud põhimõtted, kuidas üks elujõuline kogukond toimib,“ rääkis Robert (81. minut). „Aastatuhandeid on usutud, et ühe lapse üleskasvatamine nõuab tervet küla.“ Kui Indra oma järeleproovitud initsiatsioonimudeliga Roberti juurde jõudis, oli ta kohe nõus kampa lööma. 16.–19. aprillini toimub nende eestvõtmisel Palupõhjas esimene meeste siirderiitus. „Meil ei ole enam kedagi oodata,“ ütles Indra saate lõpuosas (121. minut). „Võidakse ju küsida, et mis õigus on meil seda teha. Ma vastan: keegi peab selle lõpuks ära tegema.“

Head uudistamist!

Hardo

—————————

[1] https://youtu.be/uqq9jEJpaww?si=nD5GCJBFsVewZ4bN&t=1

[2] https://www.penguin.co.uk/books/477131/liturgies-of-the-wild-by-shaw-martin/9781846048913

[3] https://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Oetjen

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8273278/hardo-pajula-intervjuu-indra-reinpuuga-varjutootaja

[5] https://www.palupohja.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#264 Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid "Rist ja Masin"]]> Wed, 18 Feb 2026 05:34:38 GMT 1:52:33 69954f6e3ba25772fe061d99 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/ahto-lobjakas-ja-varro-vooglaid-rist-ja-masin 69954f6e3ba25772fe061d99 5c18d98b3641d7c91d617ce5 ahto-lobjakas-ja-varro-vooglaid-rist-ja-masin full Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke’i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].

264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“

Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.

Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.

Head uudistamist!

Hardo


––––––––––––––

[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks

[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants

[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus

[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3

[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke’i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].

264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“

Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.

Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.

Head uudistamist!

Hardo


––––––––––––––

[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks

[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants

[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus

[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3

[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#263 Heiki Jürissaar ja Alar Tamming "Kordaläinud koolitus"]]> Fri, 13 Feb 2026 11:43:16 GMT 2:01:30 698f0e541506be1a7e77c937 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/263-heiki-jurissaar-ja-alar-tamming-kordalainud-koolitus 698f0e541506be1a7e77c937 5c18d98b3641d7c91d617ce5 263-heiki-jurissaar-ja-alar-tamming-kordalainud-koolitus full „Millalgi selle sajandi alguses – see võis olla 2001. või 2002. aastal – läksin ma noore ettevõtjana Ameerika konsultandi David Neenani kursusele „Äri ja sina““, meenutas Alar Tamming Tähenduse teejuhtide 263. vestlusringis (41. minut). Esimesel päeval räägiti vasaku ja parema ajupoolkera koostööst, tegime mitmesuguseid harjutusi. See kõik oli tore, aga suures plaanis ei midagi uut. Teise päeva õhtul korjati meilt käekellad ära, jagati viie- ja kuueliikmelistesse gruppidesse ja öeldi, et nüüd läheb aega. Meie grupis oli neli meest ja kaks naist. Oleksime loogikas ja ratsionaalsuses kõigile teistele pika puuga ära pannud. Meile anti aga teine ülesanne: pidime üheskoos tundma tundeid – usaldust, armastust, andestust, terviklikkust... Me pidime neid tundeid mitte üksnes tundma, vaid ka teistele näitama. See kestis tunde ja läks meil väga vaevaliselt – meile öeldi: te näitlete väga hästi, aga mingeid tundeid teil tegelikult ei ole – lõpuks hakkasid osad nutma, tunded hakkasid välja tulema. Lõpetasime hommikul kella viie-kuue paiku, saime viimaks läbi suure häda oma eksami tehtud. Lõpus õõtsusime kõik koos käed üksteise õlgadel Bette Midleri „The Rose’i“ saatel. Paljudel olid pisarad silmis. Ma vaatasin seda kõike distantsilt ja ei tundnud suurt midagi. Järgmisel päeval oli mul tunne, et ma olen sattunud Ameerika telešõusse: naised hüppasid üksteise järele üles ja teatasid, et nemad enam vana elu ei ela, ütlevad ülemusele välja, mis nad temast arvavad jne. Vaatasin seda pealt nagu hullumaja peaarst – nüüd toimub küll suur avanemine. Pärast koolitust istusin autosse ja panin mängima ühe Leonard Coheni laulu – ja siis ühtäkki juhtus minuga midagi: mõtete voog seiskus, mulle langes osaks niivõrd täiuslik, terviklik ja erakordne psüühiline seisund, kuhu ma oleks tahtnud jäädagi. See kestis võib-olla viisteist minutit. Ma ei saanud üldse aru, mis minuga toimus, see kogemus lihtsalt ei mahtunud olemasolevasse raami. Mõni aeg hiljem sattusin ma ühele soomekeelsele muutunud teadvusseisundeid käsitlevale artiklile. Ma polnud sellisest terminist oma Tartu Ülikooli psühholoogiaõpingute kestel veel kuulnud. Lugesin artikli läbi ja mõistsin, et see oli just see, mis minuga oli toimunud, ja et selliseid seisundeid uuritakse ka teaduslikult. Otsisin just sel ajal oma magistritöö teemat ja sealt ma selle leidsingi.“

Kolmepäevaselt koolituselt „Äri ja sina“ algas Alari eneseotsingute tee, mis on kulgenud läbi psühhedeelsete tseremooniate, vabastava hingamise ja Gurdžijevi õpetuse omaenda terviklikuma versiooni poole. Teekonda tähistavad muuhulgas raamatud „Jalutuskäik iseendasse“, „Jalutuskäik raha alkeemiasse“ ning „Teadvuse sünd“. 263. saatesse tõi meid kokku neist viimane.

„Mul plahvatas Tabasalus jalutades järsku ulmejutu süžee. See tõi mu depressioonist paugupealt välja. Panin need mõtted kirja ja natukese aja pärast andsin Claude’ile ülesande: kirjutame väikese jutukese. Nii sündis „Teadvuse sünni“ esimene sosistus,“ valgustas Alar raamatu sünnilugu (19. minut). Järgneva sajakonna minuti vältel oli tehisaru kõrval teiseks oluliseks päevakangelaseks vast Rudolf Steiner, keda tunneb hästi teine saatekülaline Heiki Jürissaar. „Jõudsin vaimsesse maailma seetõttu, et ma põlesin läbi,“ rääkis Heiki oma lugu (30. minut). „Sattusin umbes kolmekümneaastasena mitmesuguste tervendajate kätte ja avastasin, et lisaks teaduspõhilisele meditsiinile on meil veel iseäralike võimetega inimesed. Liikusin šamanismi, joogafilosoofiasse ja teistesse new age’likke praktikatesse. Jõudsin oma katsetuste varal järeldusele, et new age’is on palju tõdesid, pooltõdesid ja valesid. Neid serveeritakse tihtipeale väga erinevates kastmetes ja lõpuks võib nendega päris rappa põrutada. Õnneks kinkis sõber mulle ühe Rudolf Steineri raamatu.“ Heiki sõnul hoiatab Steiner meid new age’like kiirteede ohtude eest. Seejärel peatusime pikemalt oma isiklikel kogemustel new age’i valguse ja varjuga.

Hardo


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Millalgi selle sajandi alguses – see võis olla 2001. või 2002. aastal – läksin ma noore ettevõtjana Ameerika konsultandi David Neenani kursusele „Äri ja sina““, meenutas Alar Tamming Tähenduse teejuhtide 263. vestlusringis (41. minut). Esimesel päeval räägiti vasaku ja parema ajupoolkera koostööst, tegime mitmesuguseid harjutusi. See kõik oli tore, aga suures plaanis ei midagi uut. Teise päeva õhtul korjati meilt käekellad ära, jagati viie- ja kuueliikmelistesse gruppidesse ja öeldi, et nüüd läheb aega. Meie grupis oli neli meest ja kaks naist. Oleksime loogikas ja ratsionaalsuses kõigile teistele pika puuga ära pannud. Meile anti aga teine ülesanne: pidime üheskoos tundma tundeid – usaldust, armastust, andestust, terviklikkust... Me pidime neid tundeid mitte üksnes tundma, vaid ka teistele näitama. See kestis tunde ja läks meil väga vaevaliselt – meile öeldi: te näitlete väga hästi, aga mingeid tundeid teil tegelikult ei ole – lõpuks hakkasid osad nutma, tunded hakkasid välja tulema. Lõpetasime hommikul kella viie-kuue paiku, saime viimaks läbi suure häda oma eksami tehtud. Lõpus õõtsusime kõik koos käed üksteise õlgadel Bette Midleri „The Rose’i“ saatel. Paljudel olid pisarad silmis. Ma vaatasin seda kõike distantsilt ja ei tundnud suurt midagi. Järgmisel päeval oli mul tunne, et ma olen sattunud Ameerika telešõusse: naised hüppasid üksteise järele üles ja teatasid, et nemad enam vana elu ei ela, ütlevad ülemusele välja, mis nad temast arvavad jne. Vaatasin seda pealt nagu hullumaja peaarst – nüüd toimub küll suur avanemine. Pärast koolitust istusin autosse ja panin mängima ühe Leonard Coheni laulu – ja siis ühtäkki juhtus minuga midagi: mõtete voog seiskus, mulle langes osaks niivõrd täiuslik, terviklik ja erakordne psüühiline seisund, kuhu ma oleks tahtnud jäädagi. See kestis võib-olla viisteist minutit. Ma ei saanud üldse aru, mis minuga toimus, see kogemus lihtsalt ei mahtunud olemasolevasse raami. Mõni aeg hiljem sattusin ma ühele soomekeelsele muutunud teadvusseisundeid käsitlevale artiklile. Ma polnud sellisest terminist oma Tartu Ülikooli psühholoogiaõpingute kestel veel kuulnud. Lugesin artikli läbi ja mõistsin, et see oli just see, mis minuga oli toimunud, ja et selliseid seisundeid uuritakse ka teaduslikult. Otsisin just sel ajal oma magistritöö teemat ja sealt ma selle leidsingi.“

Kolmepäevaselt koolituselt „Äri ja sina“ algas Alari eneseotsingute tee, mis on kulgenud läbi psühhedeelsete tseremooniate, vabastava hingamise ja Gurdžijevi õpetuse omaenda terviklikuma versiooni poole. Teekonda tähistavad muuhulgas raamatud „Jalutuskäik iseendasse“, „Jalutuskäik raha alkeemiasse“ ning „Teadvuse sünd“. 263. saatesse tõi meid kokku neist viimane.

„Mul plahvatas Tabasalus jalutades järsku ulmejutu süžee. See tõi mu depressioonist paugupealt välja. Panin need mõtted kirja ja natukese aja pärast andsin Claude’ile ülesande: kirjutame väikese jutukese. Nii sündis „Teadvuse sünni“ esimene sosistus,“ valgustas Alar raamatu sünnilugu (19. minut). Järgneva sajakonna minuti vältel oli tehisaru kõrval teiseks oluliseks päevakangelaseks vast Rudolf Steiner, keda tunneb hästi teine saatekülaline Heiki Jürissaar. „Jõudsin vaimsesse maailma seetõttu, et ma põlesin läbi,“ rääkis Heiki oma lugu (30. minut). „Sattusin umbes kolmekümneaastasena mitmesuguste tervendajate kätte ja avastasin, et lisaks teaduspõhilisele meditsiinile on meil veel iseäralike võimetega inimesed. Liikusin šamanismi, joogafilosoofiasse ja teistesse new age’likke praktikatesse. Jõudsin oma katsetuste varal järeldusele, et new age’is on palju tõdesid, pooltõdesid ja valesid. Neid serveeritakse tihtipeale väga erinevates kastmetes ja lõpuks võib nendega päris rappa põrutada. Õnneks kinkis sõber mulle ühe Rudolf Steineri raamatu.“ Heiki sõnul hoiatab Steiner meid new age’like kiirteede ohtude eest. Seejärel peatusime pikemalt oma isiklikel kogemustel new age’i valguse ja varjuga.

Hardo


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#262 Vano Allsalu ja Märt Väljataga "Mõtte taotud ahelad"]]> Mon, 09 Feb 2026 16:48:10 GMT 2:08:21 698a0fca41bb4de491fa04a1 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/262-vano-allsalu-ja-mart-valjataga-motte-taotud-ahelad 698a0fca41bb4de491fa04a1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 262-vano-allsalu-ja-mart-valjataga-motte-taotud-ahelad full „Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake’il on kuulus luulerida „the mind-forg’d manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].

Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake’i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake’i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).

Vestluse lõpus viisin jutu Blake’i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“

„Blake’i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake’i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.

Head uudistamist!

H.

–––––––––––––––

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...

[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...

[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...

[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake’il on kuulus luulerida „the mind-forg’d manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].

Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake’i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake’i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).

Vestluse lõpus viisin jutu Blake’i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“

„Blake’i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake’i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.

Head uudistamist!

H.

–––––––––––––––

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...

[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...

[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...

[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#261 Indrek Neivelt ja Heido Vitsur "Perestroika neljas etapp"]]> Mon, 26 Jan 2026 15:26:15 GMT 1:55:36 697786d635a98abf7c06fe94 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/perestroika-neljas-etapp 697786d635a98abf7c06fe94 5c18d98b3641d7c91d617ce5 perestroika-neljas-etapp full Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.

Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).

Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.

Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal).

"Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].

Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.

H.

——————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...

[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...

[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...

[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.

Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).

Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.

Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal).

"Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].

Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.

H.

——————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...

[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...

[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...

[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#260 Martin Ehala ja Sandra Laur, "Kuhtuv küünal"]]> Sun, 18 Jan 2026 18:13:46 GMT 1:58:12 696d22da4796fcbb57c04245 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/260-martin-ehala-ja-sandra-laur-valgustuse-valu 696d22da4796fcbb57c04245 5c18d98b3641d7c91d617ce5 260-martin-ehala-ja-sandra-laur-valgustuse-valu full "Tänaseks on valgustuse küünlaleek teda toitnud kristliku kultuuri küünla lõpuni põletanud ning valgustusele rajatud maailmakord, milles lääneriigid inimkonna arengut juhtisid, püsib veel üksnes inertsist," kirjutab Martin Ehala oma eelmise aasta lõpus ilmunud tähelepanuväärses raamatus "Valgustuse valu". Uurisin Martinilt (45. minut), kuidas ta oma meeldejääva küünlakujundini jõudis. "Kümmekond aastat tagasi kasutasin ma seda metafoori ühes oma Twitteri säutsus. Sealt alates jäi see võrdpilt minuga, kuni ma otsustasin selle "Valgustuse valus" lahti kirjutada," vastas Martin. "Minu arvates on Martini raamatul tabav pealkiri, sest liigne valgustus teeb lõpuks pimedaks," sekundeeris meile Sandra Laur.

Jutuajamise alguses üritasime valgustusest sotti saada. "See on äärmiselt huvitav ja üldhaarav teema, sest ka valgustuslike ideede kriitika tugineb valgustusajastust pärit mõtteraamistikule – kriitilisele mõtlemisele, ratsionaalsusele jne –, millest me ei saa üle ega ümber," ütles Sandra (12. minut). "Valgustusfilosoofid õpetasid inimest oma peaga mõtlema. Käibele läks lendsõna "sapere aude": – "julge mõelda", "söanda olla arukas". Sünnipärase autoriteedi asemele tulid argumendid," jätkas ta samas. Teisisõnu: valgustusajastu käigus tõusis ilmutusliku tõe asemele protseduaalne, avalikule kriitikale avatud tõde.

Kuivõrd vaha on laiali valgunud, oleme mitut sajandit hiljem jälle ilmutusliku tõe poole tagasi triivimas. Kuigi vanad blasfeemiaseadused kuulutati mõnedes lääneriikides kehtetuks alles 21. sajandi alguses, pole sõnavabadus viimasel aastakümnel sugugi suurenenud, pigem vastupidi (vt nt Thomas Fazi "The EU's New censorship machine"). See on tõsine probleem, sest "kui akadeemiline ruum muutub keeleliselt suletuks," rääkis Sandra (42. minut), ei kao mahasurutud ideed kuhugi, vaid liiguvad silma alt ära kõlakodadesse, mille vastastikused kokkupuutepunktid jäävad aina väiksemateks." Tulemuseks on üksteisega vaenujalal olevate meediahõimude arvu kiire kasv, mille taandamine kaheks vastasleeriks – liberaalideks ja konservatiivideks, vasak- ja parempoolseteks – on üsna küsitav ettevõtmine.

Samas ei jäta Aristoteleselt päritud vastandipaaridele rajatud lääne dualistlik mõttelaad meile siin ka palju teisi võimalusi. Seetõttu kippusid meil keelele kaunis kibedad järeldused (vt David Betz: "The West on Irreversible Path to Civil War"). "Praegune kultuurisõda on väärtuste vaheline sõda – sisuliselt ususõda," ütles Martin (49. minut). Kuivõrd kaheks leeriks jagatud vaenupoolte väärtussüsteemidel pole ühisosa ja need sügavalt seotud kummagi poole identiteediga, saab see konflikt lõppeda Martini sõnul ainult ühe osapoole täieliku lüüasaamisega, nagu see juhtus näiteks Nõukogude Liiduga (56. minut).

Jutuajamise lõpus (116. minut) küsisin oma vestluskaaslastelt, mida teha selleks, et me ennast kirjeldatud olukorras ülehomme õhku ei laseks. Tuleb suuta omavahel rääkida, harida oma aeda ja püüda olla pisut lahkem – nii võiks vast paari sõnaga meie kollektiivse vastuse kokku võtta.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tänaseks on valgustuse küünlaleek teda toitnud kristliku kultuuri küünla lõpuni põletanud ning valgustusele rajatud maailmakord, milles lääneriigid inimkonna arengut juhtisid, püsib veel üksnes inertsist," kirjutab Martin Ehala oma eelmise aasta lõpus ilmunud tähelepanuväärses raamatus "Valgustuse valu". Uurisin Martinilt (45. minut), kuidas ta oma meeldejääva küünlakujundini jõudis. "Kümmekond aastat tagasi kasutasin ma seda metafoori ühes oma Twitteri säutsus. Sealt alates jäi see võrdpilt minuga, kuni ma otsustasin selle "Valgustuse valus" lahti kirjutada," vastas Martin. "Minu arvates on Martini raamatul tabav pealkiri, sest liigne valgustus teeb lõpuks pimedaks," sekundeeris meile Sandra Laur.

Jutuajamise alguses üritasime valgustusest sotti saada. "See on äärmiselt huvitav ja üldhaarav teema, sest ka valgustuslike ideede kriitika tugineb valgustusajastust pärit mõtteraamistikule – kriitilisele mõtlemisele, ratsionaalsusele jne –, millest me ei saa üle ega ümber," ütles Sandra (12. minut). "Valgustusfilosoofid õpetasid inimest oma peaga mõtlema. Käibele läks lendsõna "sapere aude": – "julge mõelda", "söanda olla arukas". Sünnipärase autoriteedi asemele tulid argumendid," jätkas ta samas. Teisisõnu: valgustusajastu käigus tõusis ilmutusliku tõe asemele protseduaalne, avalikule kriitikale avatud tõde.

Kuivõrd vaha on laiali valgunud, oleme mitut sajandit hiljem jälle ilmutusliku tõe poole tagasi triivimas. Kuigi vanad blasfeemiaseadused kuulutati mõnedes lääneriikides kehtetuks alles 21. sajandi alguses, pole sõnavabadus viimasel aastakümnel sugugi suurenenud, pigem vastupidi (vt nt Thomas Fazi "The EU's New censorship machine"). See on tõsine probleem, sest "kui akadeemiline ruum muutub keeleliselt suletuks," rääkis Sandra (42. minut), ei kao mahasurutud ideed kuhugi, vaid liiguvad silma alt ära kõlakodadesse, mille vastastikused kokkupuutepunktid jäävad aina väiksemateks." Tulemuseks on üksteisega vaenujalal olevate meediahõimude arvu kiire kasv, mille taandamine kaheks vastasleeriks – liberaalideks ja konservatiivideks, vasak- ja parempoolseteks – on üsna küsitav ettevõtmine.

Samas ei jäta Aristoteleselt päritud vastandipaaridele rajatud lääne dualistlik mõttelaad meile siin ka palju teisi võimalusi. Seetõttu kippusid meil keelele kaunis kibedad järeldused (vt David Betz: "The West on Irreversible Path to Civil War"). "Praegune kultuurisõda on väärtuste vaheline sõda – sisuliselt ususõda," ütles Martin (49. minut). Kuivõrd kaheks leeriks jagatud vaenupoolte väärtussüsteemidel pole ühisosa ja need sügavalt seotud kummagi poole identiteediga, saab see konflikt lõppeda Martini sõnul ainult ühe osapoole täieliku lüüasaamisega, nagu see juhtus näiteks Nõukogude Liiduga (56. minut).

Jutuajamise lõpus (116. minut) küsisin oma vestluskaaslastelt, mida teha selleks, et me ennast kirjeldatud olukorras ülehomme õhku ei laseks. Tuleb suuta omavahel rääkida, harida oma aeda ja püüda olla pisut lahkem – nii võiks vast paari sõnaga meie kollektiivse vastuse kokku võtta.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#259 Arne Hiob ja Philippe Jourdan "Pühaduse epistemoloogia"]]> Sat, 20 Dec 2025 15:16:12 GMT 2:00:24 6946bdbd184761c0212c16ab false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/259-arne-hiob-ja-philippe-jourdan-puhaduse-epistemoloogia 6946bdbd184761c0212c16ab 5c18d98b3641d7c91d617ce5 259-arne-hiob-ja-philippe-jourdan-puhaduse-epistemoloogia full Tänases saates räägime teoloogide Arne Hiobi ja Philippe Jourdaniga pühadeootusest, pühademeeleolust, pühapaikadest, pühakirjast, pühapaikadest pühakutest – ühesõnaga, pühaduse epistemoloogiast.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänases saates räägime teoloogide Arne Hiobi ja Philippe Jourdaniga pühadeootusest, pühademeeleolust, pühapaikadest, pühakirjast, pühapaikadest pühakutest – ühesõnaga, pühaduse epistemoloogiast.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#258 Taavet Kase ja Kaarel Ots, "Surmamaks"]]> Sat, 11 Oct 2025 06:54:10 GMT 1:54:39 68e9ff13f513ad2b81607b32 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/258-taavet-kase-ja-kaarel-ots-surmamaks 68e9ff13f513ad2b81607b32 5c18d98b3641d7c91d617ce5 258-taavet-kase-ja-kaarel-ots-surmamaks full Taavet Kase [1] seitse aastat tagasi ilmunud romaanis [2] on Planeedi Päästmise Komitee kehtestanud kõikide maade rahvastele surmamaksu. Mõned aastad varem olid koomapatsiente uurinud teadlased avastanud igavese elu eliksiiri. Kui saladuslik segu surija veenidesse surati, elas see juhtme küljes edasi ja mitte lihtsalt juurviljana, vaid oli enam-vähem terve mõistuse juures ning suutis isegi külalisi vastu võtta. See polnud aga veel kõik, mis teadusel pakkuda oli. "Teine, vahest veelgi olulisem, ennekuulmatum ja veelgi fantastilisem pool selles teaduse triumfis tuli ilmsiks, kui surijasse lükati järgmine voolik, mis seevastu enam ei andnud, vaid võttis." Mis see täpselt oli, mida surijatest ammutati, polnud päris selge teadlastele endilegi. Tähtis on see, et sellest hakati lihtinimese arule kättesaamatult keerukate tehniliste protsesside abil tootma ülirohelist energiat.

See oli siis surmamaksu tehnoloogilne vundament. Kuivõrd kahe vooliku külge aheldatud lootusetu patsient kujutas endast tähtsat majanduslikku ressurssi, ei saanud teda niisama lihtsalt enam vikatimehele loovutada. "Nõnda juhtuski, et pärast Planeedi Päästmise Plaani jõustumist tuli loomulikul viisil mulla alla minemise eest tasuma hakata," kirjutab autor.

Kui kaugel me praegu Taavet Kase kirjeldatud tulevikumaailmast oleme? See on küsimus, millele me tänases vestluses Taaveti enda ja Kaarel Otsaga vastust otsime.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 222. Taavet Kase ja Aleksander Eeri Laupma...  

[2] https://www.apollo.ee/et/surmamaks.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Taavet Kase [1] seitse aastat tagasi ilmunud romaanis [2] on Planeedi Päästmise Komitee kehtestanud kõikide maade rahvastele surmamaksu. Mõned aastad varem olid koomapatsiente uurinud teadlased avastanud igavese elu eliksiiri. Kui saladuslik segu surija veenidesse surati, elas see juhtme küljes edasi ja mitte lihtsalt juurviljana, vaid oli enam-vähem terve mõistuse juures ning suutis isegi külalisi vastu võtta. See polnud aga veel kõik, mis teadusel pakkuda oli. "Teine, vahest veelgi olulisem, ennekuulmatum ja veelgi fantastilisem pool selles teaduse triumfis tuli ilmsiks, kui surijasse lükati järgmine voolik, mis seevastu enam ei andnud, vaid võttis." Mis see täpselt oli, mida surijatest ammutati, polnud päris selge teadlastele endilegi. Tähtis on see, et sellest hakati lihtinimese arule kättesaamatult keerukate tehniliste protsesside abil tootma ülirohelist energiat.

See oli siis surmamaksu tehnoloogilne vundament. Kuivõrd kahe vooliku külge aheldatud lootusetu patsient kujutas endast tähtsat majanduslikku ressurssi, ei saanud teda niisama lihtsalt enam vikatimehele loovutada. "Nõnda juhtuski, et pärast Planeedi Päästmise Plaani jõustumist tuli loomulikul viisil mulla alla minemise eest tasuma hakata," kirjutab autor.

Kui kaugel me praegu Taavet Kase kirjeldatud tulevikumaailmast oleme? See on küsimus, millele me tänases vestluses Taaveti enda ja Kaarel Otsaga vastust otsime.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 222. Taavet Kase ja Aleksander Eeri Laupma...  

[2] https://www.apollo.ee/et/surmamaks.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#257 Robert Jürjendal ja Toomas Rull, "Sünnimaa Euroopa"]]> Sat, 27 Sep 2025 06:47:30 GMT 2:03:08 68d7888360e4b2ea7d7e4455 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/257-robert-jurjendal-ja-toomas-rull-sunnimaa-euroopa 68d7888360e4b2ea7d7e4455 5c18d98b3641d7c91d617ce5 257-robert-jurjendal-ja-toomas-rull-sunnimaa-euroopa full "Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald’si, räpi ning stand-up’iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].

Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...

[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald’si, räpi ning stand-up’iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].

Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...

[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#256 Peeter Liiv ja Rainis Toomemaa, "Totalitarismi psühholoogia"]]> Sat, 20 Sep 2025 08:03:41 GMT 2:10:59 68ce5fdfef1d2c878dc945b8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/256-peeter-liiv-ja-rainis-toomemaa-totalitarismi-psuhholoogi 68ce5fdfef1d2c878dc945b8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 256-peeter-liiv-ja-rainis-toomemaa-totalitarismi-psuhholoogi full „Mehhanitsistlikus ja bioloogilis-reduktsionistlikus inimesekäsituses on kannatused, hääbumine ja surm paratamatult tähendusetud, neil ei ole meile midagi olulist öelda ega õpetada. Siin peitub minu arvates Suure Mehhanitsistliku Narratiivi nõrgim koht: kuualuse maailma hegemoonile – Surmale – pole selles antud märkimisväärset rolli. Ta ei ole sellega rahul. Kuigi me oleme ta oma näidendist välja jätnud, kohutab ta meid ja sunnib paaniliselt reageerima igale ohule – olgu selleks terrorism või viirus – meetmetega, mis osutuvad lõpuks ohtlikumateks kui esialgne probleem ise,“ kirjutab oma suurepärases raamatus "Totalitarismi psühholoogia" Genti Ülikooli hingeteadlane [1] Mattias Desmet.

"Materialistlik inimkäsitus naelutab meie pilgu nähtavale maailmale ning paneb meid arvama, et see, kes mulle peeglist vastu vaatab, ongi kogu Mina. Sel hetkel muutub armastus nartsissismiks, inimesed kapselduvad oma nartsissistlikku kooriku alla ega tunne ennast enam osana millestki suuremast ja igavikulisemast. Sellest hetkest alates hakkab surmast ja suremisest mõtlemine meile palju ängi ja ärevust tekitama ja muutume väga vastuvõtlikeks kõikvõimalikele illusioonidele, mis võimaldavad meil vältimatut natukenegi edasi lükata," lisas ta oma intervjuus Tähenduse teejuhtide 55. numbrile ("Totalitarismi tüvi", 8.25) [2].

256. saates vestlesime Mattias Desmetist ja tema "Totalitarismi psühholoogiast" Peeter Liivi ja Rainis Toomemaaga.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/mat...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8309733...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Mehhanitsistlikus ja bioloogilis-reduktsionistlikus inimesekäsituses on kannatused, hääbumine ja surm paratamatult tähendusetud, neil ei ole meile midagi olulist öelda ega õpetada. Siin peitub minu arvates Suure Mehhanitsistliku Narratiivi nõrgim koht: kuualuse maailma hegemoonile – Surmale – pole selles antud märkimisväärset rolli. Ta ei ole sellega rahul. Kuigi me oleme ta oma näidendist välja jätnud, kohutab ta meid ja sunnib paaniliselt reageerima igale ohule – olgu selleks terrorism või viirus – meetmetega, mis osutuvad lõpuks ohtlikumateks kui esialgne probleem ise,“ kirjutab oma suurepärases raamatus "Totalitarismi psühholoogia" Genti Ülikooli hingeteadlane [1] Mattias Desmet.

"Materialistlik inimkäsitus naelutab meie pilgu nähtavale maailmale ning paneb meid arvama, et see, kes mulle peeglist vastu vaatab, ongi kogu Mina. Sel hetkel muutub armastus nartsissismiks, inimesed kapselduvad oma nartsissistlikku kooriku alla ega tunne ennast enam osana millestki suuremast ja igavikulisemast. Sellest hetkest alates hakkab surmast ja suremisest mõtlemine meile palju ängi ja ärevust tekitama ja muutume väga vastuvõtlikeks kõikvõimalikele illusioonidele, mis võimaldavad meil vältimatut natukenegi edasi lükata," lisas ta oma intervjuus Tähenduse teejuhtide 55. numbrile ("Totalitarismi tüvi", 8.25) [2].

256. saates vestlesime Mattias Desmetist ja tema "Totalitarismi psühholoogiast" Peeter Liivi ja Rainis Toomemaaga.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/mat...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8309733...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#255 Aleksander Eeri Laupmaa ja Tõnu Trubetsky, "Kõige pungim asi"]]> Sat, 13 Sep 2025 09:39:58 GMT 1:57:08 68c53bef6078db9201113260 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/255-aleksander-eeri-laupmaa-ja-tonu-trubetsky-koige-pungim-a 68c53bef6078db9201113260 5c18d98b3641d7c91d617ce5 255-aleksander-eeri-laupmaa-ja-tonu-trubetsky-koige-pungim-a full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#254 Hasso Krull ja Märt Väljataga, "Teispool nähtusi"]]> Thu, 11 Sep 2025 18:13:28 GMT 1:59:30 68c3114886eb67a6f6af896e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/254-hasso-krull-ja-mart-valjataga-teispool-nahtusi 68c3114886eb67a6f6af896e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 254-hasso-krull-ja-mart-valjataga-teispool-nahtusi full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#253 Aivar Haller ja Mare Pork, "Lühiühendus"]]> Fri, 30 May 2025 12:42:56 GMT 2:00:03 6839a7d0964166a3651e3259 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/253-aivar-haller-ja-mare-pork-luhiuhendus 6839a7d0964166a3651e3259 5c18d98b3641d7c91d617ce5 253-aivar-haller-ja-mare-pork-luhiuhendus full Pärast pikka vaheaega oleme eetris vestlusringiga, mille liikumalükkavad teemad läbipõlemine, kurnatus, tüdimus, väsimus, depressioon, eesmärkide ja enesekuvandi ümberhindamine... ja sellele kõigele loodetavasti järgnev selginemine.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Pärast pikka vaheaega oleme eetris vestlusringiga, mille liikumalükkavad teemad läbipõlemine, kurnatus, tüdimus, väsimus, depressioon, eesmärkide ja enesekuvandi ümberhindamine... ja sellele kõigele loodetavasti järgnev selginemine.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#252 Peeter Espak ja Siiri Sisask, "Sumerite saladused"]]> Sun, 26 Jan 2025 11:27:22 GMT 1:59:52 67961c1aec3194f0e03e4b50 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/252-peeter-espak-ja-siiri-sisask-sumerite-saladused 67961c1aec3194f0e03e4b50 5c18d98b3641d7c91d617ce5 252-peeter-espak-ja-siiri-sisask-sumerite-saladused full Tänases saates räägime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänases saates räägime Peeter Espaki ja Siiri Sisaskiga sumeritest ja nende saladustest.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#251 Piret Bristol ja (:)kivisildnik, "Teenijatüdrku poeg"]]> Sun, 26 Jan 2025 11:26:12 GMT 2:04:51 67961bd464a671b4e1342c41 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/251-piret-bristol-ja-kivisildnik-teenijatudrku-poeg 67961bd464a671b4e1342c41 5c18d98b3641d7c91d617ce5 251-piret-bristol-ja-kivisildnik-teenijatudrku-poeg full 2025. aasta kevadhooaja avasaates tuleb jutuks August Strindberg ja tema raamat "Teenijatüdruku poeg".

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 2025. aasta kevadhooaja avasaates tuleb jutuks August Strindberg ja tema raamat "Teenijatüdruku poeg".

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#250 Karlo Funk ja Ardo Ran Varres, "Filmimuusika vertikaal"]]> Sat, 28 Dec 2024 18:03:06 GMT 1:59:24 67703d5ba5aeb35e7c24a1d7 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/250-karlo-funk-ja-ardo-ran-varres-filmimuusika-vertikaal 67703d5ba5aeb35e7c24a1d7 5c18d98b3641d7c91d617ce5 250-karlo-funk-ja-ardo-ran-varres-filmimuusika-vertikaal full Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korraks tagasi jõuda. Vaikusele saab vastandada väga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks näiteks masinamüra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pääseda. Samuti on kõik mägierakud ja pühakud tõmbunud ühel hetkel eemale, et jõuda millegi muuni."

"Eelmine kord [2] me rääkisime ka põgusalt Pythagorasest ja ülemhelidest ning muusikalise heli ja müra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "Müras on puhtfüüsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu väga selge korrapära. Pythagoras näitas, et seal valitsevad ilusad sümmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lääne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see näiteks tunnine dokfilm – ei mängita mitte ühtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mõõde."

Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jõuluajaks filme, kus vertikaalne mõõde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", Paweł Pawlikowski "Ida" jt.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1]    • Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach...  

[2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...

[3]    • Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ...  

[4]    • The Gospel According to St Matthew (1...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide juubelisaate liikumalükkav teema oli paus muusikas, filmis ja elus üldse. Pealkirjas osundatud aineseni jõudsime jutuajamise lõpupoole. "Vaikus on mitmete religioonide lähtekoht," arutles filmikriitik Karlo Funk (99. minut), "et jõuda sügavama kogemuseni – ükskõik, kuidas me seda siis ka ei nimetaks. See on koht, kuhu loomingulised inimesed tahavad kasvõi korraks tagasi jõuda. Vaikusele saab vastandada väga mitmesuguseid helimaailmu. Wittgenstein pidas vaikuse vastandiks näiteks masinamüra [1]. See oli see, mille eest ta tahtis igal juhul minema pääseda. Samuti on kõik mägierakud ja pühakud tõmbunud ühel hetkel eemale, et jõuda millegi muuni."

"Eelmine kord [2] me rääkisime ka põgusalt Pythagorasest ja ülemhelidest ning muusikalise heli ja müra erinevusest. " sekundeeris Karlole helilooja Ardo Ran Varres, "Müras on puhtfüüsikaliselt esindatud erinevad sagedusalad ja -ribad. Muusikalises helis on seevastu väga selge korrapära. Pythagoras näitas, et seal valitsevad ilusad sümmeetriad ja suhtarvud. See arusaam moodustabki lääne kunstmuusika vundamendi. Mina olen sealt omakorda tuletanud sellise tunnetuse, et kui ei mingis filmis – olgu see näiteks tunnine dokfilm – ei mängita mitte ühtegi muusikalist heli, siis selles filmis puudub igasugune vertikaalne mõõde."

Viimasel pooltunnil palusin ma oma vestluskaaslatel soovitada jõuluajaks filme, kus vertikaalne mõõde on silmapaistvalt esindatud. Kirja said sellised linateosed: Andrei Tarkovski "Andrei Rubljov" [3], Pier Paolo Pasolini "Matteuse evangeelium" [4], Wim Wendersi "Taevas Berliini kohal", Bruno Dumonti "Jeanne d'Arc", Asghar Farhadi "Lahutus", Jessica Hausneri "Lourdes", Paweł Pawlikowski "Ida" jt.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1]    • Paul Kingsnorth, "Huxley and the Mach...  

[2] https://www.youtube.com/live/54JhoAfl...

[3]    • Andrei Rublev | DRAMA | FULL MOVIE | ...  

[4]    • The Gospel According to St Matthew (1...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#249 Jonas Nahkor ja Martin Pent, "Olukorrast õunapuu all"]]> Sat, 28 Dec 2024 16:14:26 GMT 1:36:07 677023e2310557bf4f190a8f false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/249-jonas-nahkor-ja-martin-pent-olukorrast-ounapuu-all 677023e2310557bf4f190a8f 5c18d98b3641d7c91d617ce5 249-jonas-nahkor-ja-martin-pent-olukorrast-ounapuu-all full "Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.

Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ameerika Ühendriikide teadlased tegid kindlaks, et kui panna inimene tuukriülikonnas õunapuu alla istuma, hakkab tal poole tunni pärast igav," nii kõlas paar aastakümmet tagasi kuuldud Rohke Debelaki libauudis. See vahepealsete aastatega järjest kõnekamaks muutunud nali meenus mulle vestluses Jonas Nahkori [1] ja Martin Pendiga. Põhjuse kokkutulekuks andis Martini poolteist aastat tagasi Postimehes ilmunud artikkel "Eesti kool akadeemilise uhuu-teaduse tõmbetuultes" [2]. "Hoolimata tõrksusest seda tunnistada on haridusteadusest saanud põhimõtteliselt uhhuu-teadus, millele käib reaalsuse seletamine ja veel enam ennustamine kõrgelt ja kaugelt üle jõu," kirjutas Martin kõnealuses kirjatükis. See tuletas mulle meelde Tähenduse teejuhtide 12. numbris ilmunud intervjuu Aivar Halleriga ("Kool on kogukonna süda", 9.21 [3]). "Näete, siin on 104 üllitist. Nad on klassifitseeritud teadustöödena ja nende alusel on tehtud Eestis aastaid haridussüsteemi puudutavaid otsuseid. Kui teil pole olnud aega või tahtmist kõigi nendega tutvuda, aga kui te mind usaldate, siis ma võin teile kinnitada – mitte ükski nendest 104 tööst ei vasta eelnimetatud teaduslikkuse kriteeriumitele. Seetõttu on mul raske vältida järeldust, et kõige suurem pseudoteaduse kants on haridus- ja teadusministeerium," meenutas Aivar seal üht Reaalkoolis toimunud teaduskonverentsi.

Jutuajamise lõpupoole rääkisime õunapuu all kujunenud olukorra laiematest ühiskondlikest tagajärgedest. Ma leidsin kinnitust oma äratundmisele, et kui igasugune ideoloogiline umbluu üritab end rõivastada graafikute, regressioonivõrrandite ja muu teaduslikkusele pretendeeriva pudi-padiga, murendab see pikas perspektiivis paratamatult nüüdisaegse tehnokraatliku ühiskonnakorralduse vundamenti. Hiljutine pandeemia oli selles kontekstis murranguline, põhjapanevate tagajärgedega ilmutuslik sündmus. Sama meelt on oma suurepärases UnHerdis [4] ilmunud artiklis "The tyranny of a Covid amnesty" [5] inglise kirjanik Mary Harrington [6], kes näeb pandeemiat "virtuaalide" (the Virtuals) ja "füsikaalide" (the Physcials) klassivõitluse kontekstis. "Avalikkuse usk jagatud objektiivsesse poliitilisse pinnasesse murenes veel enne mu tütre sündi [2013, H.]. Virtuaalide põhiprobleem on selles, et nende vastulöök Trumpile [2016, H.] ja Brexitile hävitas ühise poliitilise pinnase viimase piilari: meie usu teadusesse. Sellise ühise pinnase olemasolu on aga virtuaalide poliitilise legitiimsuse ja sellel rajaneva tehnokraatliku elukorralduse sine qua non," kirjutas Harrington oma artiklis. Seetõttu seisavad läänemaailmas ees sellise intensiivsusega klassikonfliktid, mida me pole näinud alates ametiühinguliikumise algusaastatest, prognoosib Harrington teises silmiavavas leheloos "Will Sunak end the new class war?" [7]. Kuivõrd sama autor on teisal (vt "Vaccine purity has infected the West" [8]) osutanud tuure üles võtva klassivõitluse religoossele mõõtmele, võib võrdlus ametiühingute alguspäevadega tüli ägedust tublisti alahinnata. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda. Valitseb hoiak, et me peame möödaniku plekid oma kultuurilt maha pesema. Selles kõiges on tunda ususõja energiat. Mina tunnen seda küll nii. Mingis mõttes jõuame siin Illichi argumendi juurde tagasi – me ei ole sugugi postkristlikud, vaid käitume nagu Inglise kodusõja ümarpead ja kavalerid," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus teine inglise kirjanik Paul Kingsnorth ("Stsientism ja seks", 8.22 [9]), kellega Harrington vestles Rebel Wisdomi [10] platvormil 2022. aasta aprillis ("The War on Reality" [11]).

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#248 Laur Järv ja Erki Lind, "India joogide ülitaju"]]> Sat, 28 Dec 2024 16:04:30 GMT 2:00:30 676e5ba98183a8a36a637e8b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/248-laur-jarv-ja-erki-lind-india-joogide-ulitaju 676e5ba98183a8a36a637e8b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 248-laur-jarv-ja-erki-lind-india-joogide-ulitaju full "Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite võime hämmastavalt tundlike aistingute saamiseks. Näiteks ettevalmistatud tähelepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm võib märgata lausa üksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent väited joogide ülitajust lähevad sellistest täppisaistingutest kaugemale ning tõstatavad rea tunnetusteoreetilisi küsimusi, mille vastamisele pidid mõtlema kõik india klassikalise filosoofia koolkonnad," kirjutas füüsikateoreetik Laur Järv Tähenduse teejuhtide 40. numbris ("India joogide ülitaju", 3.24 [1]).

Samanimelise saatesarja 248. vestlusringis rääkis Laur Järv india joogide ülitajust koos religiooniuurija Erki Linnuga [2].

Tulenevalt teema võõrapärasusest käis vestlusest läbi terve trobikond mulle tundmatuid pärisnimesid ja mõisteid. Konspekti said kirja järgmised:

1. Patañjali "Yogasūtra" pani aluse askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma [3].

2. saankja (sanskr 'loendamine'), india pärimusliku filosoofia süsteem. Käsitleb maailma mõistusepäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana, eristades selles 24 põhilüli ehk tattva't (EE, 8. kd).

3. jooga (sanskr 'ike, side') india traditsioonilise maailmakäsituse põhimõisteid, väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvusseisundi ületamiseks ning teatava seisundi (nirvaana) saavutamiseks (ENE, 4. kd).

4. karma (sanskr 'tegu') india mütoloogia ja traditsioonilise filosoofia põhimõisteid. Karmaseaduse järgi sõltuvad kõikide loomulike ja üleloomulike olendite, sealhulgas ka inimese praegused ja tulevased olemisseisundid jätkuvate ümberkehastumiste ahelas tema tegude eetilisest olemusest (ENE, 4. kd).

5. charvaka (lokāyata) ühendas vanaindia filosoofias materialismi, naturalismi, skeptitsismi ja religioosse ükskõiksuse erinevaid süsteeme (Vikipeedia [4]).

6. mantra (sanskr 'mõttevahend'), india usundeis (eriti tantrismis) maagilise toimega palve või loits. Koosneb tavaliselt sanskriti keele häälikute kombinatsioonidest (EE, 6. kd).

7. Vasubandhu (ca 330–400) Loode-Indiast Gandhārast pärit budistlik munk ja õpetlane, keda peetakse koosa tema vanema venna Asangaga joogatšaara ehk vidžnjaanavaada koolkonna rajaks (Ida mõtteloo leksikon [5]).

8. seadmus, kõikide india õpetuste keskse sanskritikeelse mõiste 'dharma' eestikeelne vaste (Ida mõtteloo leksikon [6]).

9. abhidharma (sanskr 'seadmuste kohta, seadmuste üle'), seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseeriv ja nende tähendust selgitav õpetus (Ida mõtteloo leksikon [7]).

10. Abhidharmakośa (sanskr 'abhidharma varamu'), Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi abhidharma tekste (Ida mõtteloo leksikon [8]).

11. Dharmakīrti, india budistlik filosoof (7. saj), Dignāga järglane, budistliku loogika ning pramāṇa väitlusteaduse üks olulisemaid esindajaid (Ida mõtteloo leksikon [9]).

12. Dignāga (u 480–540), india budistlik õpetlane-filosoof, budistliku loogika, tunnetusteooria ja väitlusteaduse (pramāṇa) üks olulisemaid esindajaid ning alusepanijaid (Ida mõtteloo leksikon [10]).

13. braahmanad, rühm vanaindia kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud, pärinevad 8.–5. sajandist eKr. Veedasid täiendavad ja seletavad braahmanad kirjeldavad peamiselt usurituaale ning nendega seoses olevaid kujutelmi, sisaldavad rohkesti müüte ja legende (ENE, 1. kd).

14. brahmanism, hinduismi varane arengujärk. Brahmanism kujunes I aastatuhande esimesel poolel eKr veedade usundist, lähtus ka upanišadidest ja braahmanatest, talle olid omased keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism ja braahmanite eesõiguste toonitamine. Peajumal oli Brahma (brahman), austati ka veedade jumalaid, näiteks Indrat ja Varunat, sugenemas oli Šiva ja Višnu kultus, I aastatuhande lõpus eKr teisenes brahmanism hinduismiks (ENE, 1. kd).

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kaasaegne eksperimentaalteadus on tuvastanud inimese tajuorganite võime hämmastavalt tundlike aistingute saamiseks. Näiteks ettevalmistatud tähelepanu ja pimeda ruumiga kohanenud inimsilm võib märgata lausa üksikut footonit (kvantmehaanilist valgusosakest). Ent väited joogide ülitajust lähevad sellistest täppisaistingutest kaugemale ning tõstatavad rea tunnetusteoreetilisi küsimusi, mille vastamisele pidid mõtlema kõik india klassikalise filosoofia koolkonnad," kirjutas füüsikateoreetik Laur Järv Tähenduse teejuhtide 40. numbris ("India joogide ülitaju", 3.24 [1]).

Samanimelise saatesarja 248. vestlusringis rääkis Laur Järv india joogide ülitajust koos religiooniuurija Erki Linnuga [2].

Tulenevalt teema võõrapärasusest käis vestlusest läbi terve trobikond mulle tundmatuid pärisnimesid ja mõisteid. Konspekti said kirja järgmised:

1. Patañjali "Yogasūtra" pani aluse askeetlikule maailmavaatele, mis levis sajandite jooksul Indiast üle kogu maailma [3].

2. saankja (sanskr 'loendamine'), india pärimusliku filosoofia süsteem. Käsitleb maailma mõistusepäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana, eristades selles 24 põhilüli ehk tattva't (EE, 8. kd).

3. jooga (sanskr 'ike, side') india traditsioonilise maailmakäsituse põhimõisteid, väljendab inimese püüdu reguleerida ja korrastada oma käitumist, hoiakuid ja mõtlemist senise teadvusseisundi ületamiseks ning teatava seisundi (nirvaana) saavutamiseks (ENE, 4. kd).

4. karma (sanskr 'tegu') india mütoloogia ja traditsioonilise filosoofia põhimõisteid. Karmaseaduse järgi sõltuvad kõikide loomulike ja üleloomulike olendite, sealhulgas ka inimese praegused ja tulevased olemisseisundid jätkuvate ümberkehastumiste ahelas tema tegude eetilisest olemusest (ENE, 4. kd).

5. charvaka (lokāyata) ühendas vanaindia filosoofias materialismi, naturalismi, skeptitsismi ja religioosse ükskõiksuse erinevaid süsteeme (Vikipeedia [4]).

6. mantra (sanskr 'mõttevahend'), india usundeis (eriti tantrismis) maagilise toimega palve või loits. Koosneb tavaliselt sanskriti keele häälikute kombinatsioonidest (EE, 6. kd).

7. Vasubandhu (ca 330–400) Loode-Indiast Gandhārast pärit budistlik munk ja õpetlane, keda peetakse koosa tema vanema venna Asangaga joogatšaara ehk vidžnjaanavaada koolkonna rajaks (Ida mõtteloo leksikon [5]).

8. seadmus, kõikide india õpetuste keskse sanskritikeelse mõiste 'dharma' eestikeelne vaste (Ida mõtteloo leksikon [6]).

9. abhidharma (sanskr 'seadmuste kohta, seadmuste üle'), seadmusi kui budismi põhimõisteid süstematiseeriv ja nende tähendust selgitav õpetus (Ida mõtteloo leksikon [7]).

10. Abhidharmakośa (sanskr 'abhidharma varamu'), Vasubandhu teos, tuntumaid sanskritikeelseid mittekanoonilisi abhidharma tekste (Ida mõtteloo leksikon [8]).

11. Dharmakīrti, india budistlik filosoof (7. saj), Dignāga järglane, budistliku loogika ning pramāṇa väitlusteaduse üks olulisemaid esindajaid (Ida mõtteloo leksikon [9]).

12. Dignāga (u 480–540), india budistlik õpetlane-filosoof, budistliku loogika, tunnetusteooria ja väitlusteaduse (pramāṇa) üks olulisemaid esindajaid ning alusepanijaid (Ida mõtteloo leksikon [10]).

13. braahmanad, rühm vanaindia kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud, pärinevad 8.–5. sajandist eKr. Veedasid täiendavad ja seletavad braahmanad kirjeldavad peamiselt usurituaale ning nendega seoses olevaid kujutelmi, sisaldavad rohkesti müüte ja legende (ENE, 1. kd).

14. brahmanism, hinduismi varane arengujärk. Brahmanism kujunes I aastatuhande esimesel poolel eKr veedade usundist, lähtus ka upanišadidest ja braahmanatest, talle olid omased keerukas kombestik, esivanematekultus, asketism ja braahmanite eesõiguste toonitamine. Peajumal oli Brahma (brahman), austati ka veedade jumalaid, näiteks Indrat ja Varunat, sugenemas oli Šiva ja Višnu kultus, I aastatuhande lõpus eKr teisenes brahmanism hinduismiks (ENE, 1. kd).

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#247 Heili Meibaum, Mait Meibaum ja Kaie Metsla, "Soli Deo Gloria"]]> Sat, 28 Dec 2024 16:03:03 GMT 1:58:01 676e5af7a5aeb35e7cd027f2 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/247-heili-meibaum-mait-meibaum-ja-kaie-metsla-soli-deo-glori 676e5af7a5aeb35e7cd027f2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 247-heili-meibaum-mait-meibaum-ja-kaie-metsla-soli-deo-glori full "Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]).

Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni.

Head uudistamist!

H.

————————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...

[3]    • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kõigi Bachi teoste lõpus seisab üks lahend: SDG, Soli Deo Gloria [ld k 'ainult Jumala hiilguseks', H.]," ütles Tähenduse teejuhtide 247. vestlusringis muusik ja luuletaja Heili Meibaum [1], "see häälestus määrab tegelikult kõik muu." Kuivõrd Heili oli stuudios oma abikaasa Maiduga, kes on elukutselt klaverihäälestaja, olid jutuajamise lähtepunktiks häälestusprobleemid nii selle sõna kitsamas kui ka avaramas tähenduses. "Hea häälestuse eelduseks on ilma rooste ja niiskuskahjustuseta elastsed ja puhtad klaverikeeled. Kokku vajab häälestamist umbes 230 keelt! Seda on mõnevõrra rohkem kui viiulil või tšellol. Klaveri mehhanismi tipptasemel reguleerimine tähendab 16 tundi tööd. Et viia iga klahvi "liikumised" standardisse, tuleb 88 klahvi juures üle kontrollida umbers 16 seadistust," oli Mait kirjutanud Tähenduse teejuhtide 21. numbris ("Mitte ainult silmailu", 6.21 [2]).

Kõigepealt rääkisimegi erinevatest häälestussüsteemidest, võrdsest temperatsioonist [3] ja kõlavärvidest. Edasi liikus jutt maalikunsti ja luuleni ning sealt juba häälestuseni meie endi eludes, seda nii isiklikus kui ka ühiskondlikus plaanis. Saatele pealkirja andnud tstitaat pärineb keskustelu lõpuosast (111. minut), kui pärisin selle järele, kuidas võis uusaegne muusikalise häälestussüsteemi muutus mõjutada meie üleüldist temperatsiooni.

Head uudistamist!

H.

————————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/8099342...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545379...

[3]    • 13. Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muin...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#246 Indra Reinpuu ja Toomas Trapido, "Šamaani tee"]]> Fri, 29 Nov 2024 20:02:49 GMT 2:04:53 674a1de9d67d53d9b3aab8a9 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/246-indra-reinpuu-ja-toomas-trapido-amaani-tee 674a1de9d67d53d9b3aab8a9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 246-indra-reinpuu-ja-toomas-trapido-amaani-tee full "Šamaani tee" [1] on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner [2].

"Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin Küprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma üht oma vana sõpra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia õppejõuna. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit näha tahan. Ma küsisin temalt, et miks ta seda küsib. „Ma ei tea,“ vastas ta, „minu arvates on Harner üsna veider tüüp.“," meenutas Harnerit Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides [4].

"Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta üldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ütlesid talle: „Kui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma üheks meist. Oled sa selleks valmis?“ Selle peale andsid nad talle väga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. Pärast seda tuli ta bona fide jivaro šamaanina Ühendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Šamanistlike Uuringute Keskuse [5]. Harner oli väga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise õnnistuse. Ta pidas seda täiesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kõne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö üle väitlema. Ta ütles, et on nõus, kui väljakutsuja tuleb enne seda tema šamaaniseminarile ja võtab kaasa trummi," jätkas Markides meie intervjuus.

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Micha...

[3] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

[4]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[5] https://www.shamanism.org

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Šamaani tee" [1] on raamat, mille on kirjutanud Ameerika antropoloog Michael Harner [2].

"Ma arvasin, et Harner saab ehk aru sellest, millega ma olin Küprosel kokku puutunud. Trepil kohtasin ma üht oma vana sõpra, kes töötas Uue Sotsiaaluurigute Kooli politoloogia õppejõuna. Ta uuris, mis mina seal teen. Vastasin, et tulin kohtuma Michael Harneriga. Ta uuris edasi, et miks ma Harnerit näha tahan. Ma küsisin temalt, et miks ta seda küsib. „Ma ei tea,“ vastas ta, „minu arvates on Harner üsna veider tüüp.“," meenutas Harnerit Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides [4].

"Ma kohtusin Harneriga ja minu meelest ei olnud ta üldse veider. Harner uuris Amasoonias jivarosid, kes ütlesid talle: „Kui sa tahad meist aru saada, siis pead muutuma üheks meist. Oled sa selleks valmis?“ Selle peale andsid nad talle väga tugevat hallutsionogeenset segu, mis oleks ta peaaegu tapnud. Kui ta oleks seda omapead proovinud, oleks ta kindlasti surnud. Pärast seda tuli ta bona fide jivaro šamaanina Ühendriikidesse tagasi ja avas Connecticutis Šamanistlike Uuringute Keskuse [5]. Harner oli väga toetav ja andis mu tööle Daskalosega akadeemilise õnnistuse. Ta pidas seda täiesti legitiimseks sotsiaalantropoloogiaks. Kui ma tema juures istusin, sai ta kõne, milles keegi kutsus teda televisiooni oma töö üle väitlema. Ta ütles, et on nõus, kui väljakutsuja tuleb enne seda tema šamaaniseminarile ja võtab kaasa trummi," jätkas Markides meie intervjuus.

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Micha...

[3] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

[4]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[5] https://www.shamanism.org

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#245 Rauno Parras ja Aivar Pohlak, "Mäng ja momentum"]]> Fri, 29 Nov 2024 17:42:23 GMT 1:24:38 6749fd001c6967d8146e72c5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/245-rauno-parras-ja-aivar-pohlak-mang-ja-momentum 6749fd001c6967d8146e72c5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 245-rauno-parras-ja-aivar-pohlak-mang-ja-momentum full "Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."

Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.

Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."

Head uudistamist!

H.

——————————————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest...  

[2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...

[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."

Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.

Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."

Head uudistamist!

H.

——————————————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest...  

[2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...

[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#244 Ken Saan ja Jaan Saar, "Alateadvuse invasioon"]]> Thu, 21 Nov 2024 20:37:21 GMT 1:59:38 673f9a011ecce96407db053a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/244-ken-saan-ja-jaan-saar-alateadvuse-invasioon 673f9a011ecce96407db053a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 244-ken-saan-ja-jaan-saar-alateadvuse-invasioon full "Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus Richard Tarnase "Õhtumaa vaimu passiooniga" [1].

Tagantjärgi tark olles võib väita, et pööre algas juba 2021. aasta sügisel uue kursustesarja "Looduse tagasitulek" [2] teise hooajaga "Hinge kood" [3], mis oli pühendatud USA jungiaanlikule psühholoogile James Hillmanile [4]. Pärast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) sõltuvusprobleemid [5] ja nende võimalikud lahendused.

"Sõltuvus on trauma, punkt," ütleb kliiniline psühholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime Tähenduse teejuhtide 23. numbris ("Moodne Eleusis", 9.22) [6]. Traumad tulevad jutuks ka tänases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku alkoholisõltlaste osakonna juhataja Jaan Saar [7] ja Ken Saan [8], kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

[2]    • Looduse tagasitulek  

[3] https://www.apollo.ee/hinge-kood.html

[4]    • Richard Tarnas: "Oled sa kuulnud Jame...  

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[6] https://teejuhid.postimees.ee/7606044...

[7] https://sakala.postimees.ee/4006965/j...

[8] https://www.youtube.com/live/elnJi2ls...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Alateadvuse invasioon" oli EBS-i kursustesarja "Olulised raamatud" 2023. aasta kevadhooaja nimi. Sealt alates võttis ettevõtmine oluliselt rakenduslikuma suuna. 2018. aasta sügisel asutatud sari oli eelneval kümnel hooajal keskendunud peaasjalikult lääne mõtteloole. Seda eriti kolmandal ja neljandal kursusel, kui me tegelesime Henri Bergsoni "Loova evolutsiooni" ja Johann Wolfgang Goethe "Fausti" varjus Richard Tarnase "Õhtumaa vaimu passiooniga" [1].

Tagantjärgi tark olles võib väita, et pööre algas juba 2021. aasta sügisel uue kursustesarja "Looduse tagasitulek" [2] teise hooajaga "Hinge kood" [3], mis oli pühendatud USA jungiaanlikule psühholoogile James Hillmanile [4]. Pärast seda hakkasid tasapisi esiplaanile nihkuma mu enda (ja teiste) sõltuvusprobleemid [5] ja nende võimalikud lahendused.

"Sõltuvus on trauma, punkt," ütleb kliiniline psühholoog Regina Hess, keda me intervjueerisime Tähenduse teejuhtide 23. numbris ("Moodne Eleusis", 9.22) [6]. Traumad tulevad jutuks ka tänases vestlusringis, kus osalevad Viljandi haigla psühhiaatriakliiniku alkoholisõltlaste osakonna juhataja Jaan Saar [7] ja Ken Saan [8], kes mu Jaaniga tuttavaks tegi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

[2]    • Looduse tagasitulek  

[3] https://www.apollo.ee/hinge-kood.html

[4]    • Richard Tarnas: "Oled sa kuulnud Jame...  

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[6] https://teejuhid.postimees.ee/7606044...

[7] https://sakala.postimees.ee/4006965/j...

[8] https://www.youtube.com/live/elnJi2ls...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#243 Jaanus Aurelius Kangur ja Tauri Tölpt, "Kirik – haigla või kohtumaja?"]]> Thu, 21 Nov 2024 19:20:51 GMT 2:04:23 673f88131ecce96407d5eec5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/243-jaanus-aurelius-kangur-ja-tauri-tolpt-kirik-haigla-voi-k 673f88131ecce96407d5eec5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 243-jaanus-aurelius-kangur-ja-tauri-tolpt-kirik-haigla-voi-k full 1970. aastate lõpus kavatses sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus ("Vaikuse mägi", 4.23) [1]. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nädalat varem tehtud röntgenpilt näitas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kätega tema selga. Pärast seda tõusis naine voodist ja läks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jääb pooleli: "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides [2].

Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Athose poolsaarele [3]. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ütles Markides meie intervjuus. Sel aastal eesti keeles ilmunud Kyriacos Markidese "Vaikuse mägi" [4] kujutab endast popuriid autori vestlustest isa Maximosega ning mõtisklustest Athosest, Küprosest ja kristlusest.

Tänase jutuajamise lähtepunkt on kirjakoht "Vaikuse mäe" 13. peatüki ("Vaimulikud seaduspärasused") lõpust: "Ekklesia't kordas isa Maximos ikka ja jälle, peaks nägema vaimuliku haiglana, kus ravitakse haava inimeste ja Jumala vahel. Kui see paraneb, leiavad kõik maised probleemid lahenduse. Nägin, et selline arusaam oli jämedas vastuolus sekulaarse mõtteviisiga – selle mõtteviisiga, mida minagi olin treenitud kasutama."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[2]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[3]    • Athos - Mount Athos Monk's Republic D...  

[4] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1970. aastate lõpus kavatses sotsioloogiadoktor Kyriacos Markides kirjutada raamatu rahvusvahelisest terrorismist. Materjali otsingul läks ta oma kodusaarele Küprosele, kus ta tee ristus muljetavaldava kristliku müstiku ja tervendaja Daskalosega. "Ma nägin oma silmaga pealt asju, mida ma ei suuda siiani ratsionaalselt selgitada," ütles Markides Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus ("Vaikuse mägi", 4.23) [1]. "Daskalos ravis 45 minutiga terveks selja naisel, kellele arstid olid öelnud, et ta jääb terveks eluks voodihaigeks. Kaheksa nädalat varem tehtud röntgenpilt näitas suurt vigastust. Uuel pildil oli selge terve. Daskalos katsus kolmveerand tundi kätega tema selga. Pärast seda tõusis naine voodist ja läks meile kööki kohvi tegema." Raamat terroristidest jääb pooleli: "Ma otsustasin, et müstikud on terroristidest huvitavamad," meenutab Markides [2].

Paarkümmend aastat hiljem kutsub sõber Markidese Athose poolsaarele [3]. "Peale ebausu ja rumalate munkade ei lootnud ma sealt midagi leida. Athosel kohtasin ma aga isa Maximost. See muutis mu elu," ütles Markides meie intervjuus. Sel aastal eesti keeles ilmunud Kyriacos Markidese "Vaikuse mägi" [4] kujutab endast popuriid autori vestlustest isa Maximosega ning mõtisklustest Athosest, Küprosest ja kristlusest.

Tänase jutuajamise lähtepunkt on kirjakoht "Vaikuse mäe" 13. peatüki ("Vaimulikud seaduspärasused") lõpust: "Ekklesia't kordas isa Maximos ikka ja jälle, peaks nägema vaimuliku haiglana, kus ravitakse haava inimeste ja Jumala vahel. Kui see paraneb, leiavad kõik maised probleemid lahenduse. Nägin, et selline arusaam oli jämedas vastuolus sekulaarse mõtteviisiga – selle mõtteviisiga, mida minagi olin treenitud kasutama."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[2]    • Kyriacos Markides: "Ma leidsin, et mü...  

[3]    • Athos - Mount Athos Monk's Republic D...  

[4] https://www.apollo.ee/vaikuse-magi.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#242 Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Magnet ja Mesmer"]]> Thu, 21 Nov 2024 19:17:21 GMT 1:35:47 673f8742a04cbcac1fe120dc false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/242-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-magnet-ja-mesmer 673f8742a04cbcac1fe120dc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 242-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-magnet-ja-mesmer full Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment. Esimesed magnetid, mida õpiti tundma, on looduses leiduvad rauaühendid. Nüüdisajal valmistatakse magneteid peamiselt kõvadest ferromagneetikutest. Pehmeid ferromagneetikuid kasutatakse südamikena elektromagnetites; nende magneetumust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Magnetite ja elektromagnetite peamised rakendused on kompassid, elektrimõõteriistad, telefonid, valjuhääldid, helisalvestusseadmed, arvutite mäluseadmed, magnetilised elektronläätsed, elektrigeneraatorid ja -mootorid, elementaarosakeste kiirendid – võib lugeda Eesti Entsüklopeedia 6. köitest.

Franz Mesmer (1734–1815) [1] oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. "1784. aastal kirjeldas tunnistaja, et Mesmeril ei olnud vastuvõtul kunagi vähem kui 200 patsienti," kirjutab Vikipeedia [2]. Teaduslik establishment suhtus Mesmerisse skeptiliselt ning 1784. aastal kutsus kuningas tema teooria ja praktika paikapidavuse kontrollimiseks kokku komisjoni, kuhu kuulusid tolleaegse teaduse silmapaistvamaid esindajad: astronoom Jean Sylvain Bailly, keemik Antoine Lavosier, arst Joseph-Ignace Guillotin ja Ameerika saadik Prantsusmaal Benjamin Franklin. Komisjon ei toetanud animaalse magnetismi teooriat ja seletas patsientide paranemist nende "kujutlusvõimega".

Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" [3] ja "Absurdne loodus" [4] – rääkisime kvantfüüsikast.

Head uudistamist!

Hardo

——————————————————

[1]    • Mesmer - Trailer  

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_M...

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Magnet (kr Magnetis lithos 'Magnesia kivi') ehk püsimagnet on keha, mis on püsivalt magneetunud ka siis, kui välist magnetvälja ei ole. Magnetid on ferromagnetilised kehad ja mõningad taevakehad (näiteks Maa ja Päike), mikromagnetid on elementaarosakesed ja nende süsteemid (aatomid, molekulid), millel on magnetmoment. Esimesed magnetid, mida õpiti tundma, on looduses leiduvad rauaühendid. Nüüdisajal valmistatakse magneteid peamiselt kõvadest ferromagneetikutest. Pehmeid ferromagneetikuid kasutatakse südamikena elektromagnetites; nende magneetumust saab muuta, muutes mähise voolutugevust. Magnetite ja elektromagnetite peamised rakendused on kompassid, elektrimõõteriistad, telefonid, valjuhääldid, helisalvestusseadmed, arvutite mäluseadmed, magnetilised elektronläätsed, elektrigeneraatorid ja -mootorid, elementaarosakeste kiirendid – võib lugeda Eesti Entsüklopeedia 6. köitest.

Franz Mesmer (1734–1815) [1] oli saksa astroloog ja arst, kes sai tuntuks animaalmagnetismi hüpoteesiga – inimese väidetava võimega mõjutada teisi organisme oma magnetvälja abil. Selle teooria pinnal töötas Mesmer välja oma ravimeetodid ning oli nende rakendamisel vähemalt avalikkuse silmis märkimisväärselt edukas. "1784. aastal kirjeldas tunnistaja, et Mesmeril ei olnud vastuvõtul kunagi vähem kui 200 patsienti," kirjutab Vikipeedia [2]. Teaduslik establishment suhtus Mesmerisse skeptiliselt ning 1784. aastal kutsus kuningas tema teooria ja praktika paikapidavuse kontrollimiseks kokku komisjoni, kuhu kuulusid tolleaegse teaduse silmapaistvamaid esindajad: astronoom Jean Sylvain Bailly, keemik Antoine Lavosier, arst Joseph-Ignace Guillotin ja Ameerika saadik Prantsusmaal Benjamin Franklin. Komisjon ei toetanud animaalse magnetismi teooriat ja seletas patsientide paranemist nende "kujutlusvõimega".

Tähenduse teejuhtide 242. vestlusringis rääkisime Mesmeri ja magnetismi erinevatest kokkupuutepunktidest füüsik Jaak Kikka ja füüsikaõpetajast semiootiku Mihkel Kunnusega. See duo oli stuudios kolmandat korda. Kahel eelmisel korral – "Otsatu potentsiaal" [3] ja "Absurdne loodus" [4] – rääkisime kvantfüüsikast.

Head uudistamist!

Hardo

——————————————————

[1]    • Mesmer - Trailer  

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Franz_M...

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#241 Kaie Metsla, Aapo Pukk ja Helge Pukk, "Kuidas maalida Jumalat?"]]> Tue, 05 Nov 2024 10:58:10 GMT 2:01:32 6729fa42743b21a61426b1ca false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/241-kaie-metsla-aapo-pukk-ja-helge-pukk-kuidas-maalida-jumal 6729fa42743b21a61426b1ca 5c18d98b3641d7c91d617ce5 241-kaie-metsla-aapo-pukk-ja-helge-pukk-kuidas-maalida-jumal full "Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].

Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...

[3] https://www.aapopukk.com

[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kõik otsused teen kolme-nelja meetri pealt, siis vaade peeglisse, siis käin palett käes maali juures ära, ootan sisehääle korraldusi, käsu mitmekordset kinnitust vaimses hierarhias. Olen suurte ülemuste tööriist. Eemaldun veelkord ja siis haarab mind tõeline ja õige, kustutamatu ja vältimatu voog, mis laseb mul südamerahuga uue pintslitõmbe teha. Järgmiseks pintslilöögiks valmistun samamoodi. Ja nii jälle ja jälle. Alles siis võivad saabuda need päevad, kus mind lastakse maalile päris ligi, ei küsimusi ega vastuseid, saabunud on terviklik töökeskkond. Maalin. Ülemused usaldavad mind ja mulle antakse edasiliikumiseks terve rood. Nad teavad, et ma täidan nende käske. Need vaikuse hetked ei ole küll pikad, võib-olla pool tundi, paarkümmend minutit. Siis lastakse mind välja, puhkama, istuma, vaatama. Ma ei tee ühtki pintslitõmmet oma peaga," kirjutas Aapo Pukk Tähenduse teejuhtide 14. numbris [1] ilmunud leheloos "Kuidas ma Jumalat maalisin" [2].

Täna on Aapo Pukk stuudios oma abkaasa Helgega, kellega nad on koos aastaid vedanud kunstikooli [3]. Kuivõrd Aapo ja Helge tulevad kahekesi, siis kutsusin endale toeks Kaie, kes on käinud kaheksa aastat Pukkide Puise Nina maalilaagris [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7389972...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7388993...

[3] https://www.aapopukk.com

[4] https://www.aapopukk.com/puise-nina-m...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#240 Piret Bristol ja (:)kivisildnik, "Ebatavalisi juhtumeid maalt ja merelt"]]> Tue, 05 Nov 2024 09:48:37 GMT 2:04:26 6729e9f5c616b3e35bb596cc false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/240-piret-bristol-ja-kivisildnik-ebatavalisi-juhtumeid-maalt 6729e9f5c616b3e35bb596cc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 240-piret-bristol-ja-kivisildnik-ebatavalisi-juhtumeid-maalt full "Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].

Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.

Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.

Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].

Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee

[2] https://teejuhid.postimees.ee

[3] https://my.ebs.ee/et/subject

[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase

[5] https://teejuhid.postimees.ee

[6] https://www.youtube.com/live

[7] https://www.apollo.ee/en

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].

Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.

Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.

Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].

Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee

[2] https://teejuhid.postimees.ee

[3] https://my.ebs.ee/et/subject

[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase

[5] https://teejuhid.postimees.ee

[6] https://www.youtube.com/live

[7] https://www.apollo.ee/en

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#239 Steven-Hristo Evestus ja Indrek Koff, "Epideemia anatoomia"]]> Wed, 30 Oct 2024 07:14:07 GMT 1:29:30 6721dcc0a73223e19b4d2d13 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/239-steven-hristo-evestus-ja-indrek-koff-epideemia-anatoomia 6721dcc0a73223e19b4d2d13 5c18d98b3641d7c91d617ce5 239-steven-hristo-evestus-ja-indrek-koff-epideemia-anatoomia full "Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].

Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————————

[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

[3]   / vaimsetervisesari  

[4]

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Toronto Ülikooli professori Edward Shorteri sõnul lükkas Thorazine’i turuletulek 1950. aastatel psühhiaatrias käima revolutsiooni, mille mõju võib võrrelda penitsilliini kasutuselevõtuga üldmeditsiinis („Idealistlik meelerohi“; TT#6, 2.21). Kui see on nii, siis miks on depressioon aina kasvavaks terviseprobleemiks? „Võiks ju arvata, et kui Prozac ja muud teise põlvkonna psühhiaatrilised ravimid on niivõrd tõhusad, peaks abivajajate hulk olema järsult vähenenud,“ arutleb USA meditsiini- ja teadusajakirjanik Robert Whitaker äärmiselt asja- ja ajakohases raamatus „Anatomy of an Epidemic: Magic Bullets, Psychiatric Drugs, and the Astonishing Rise of Mental Illness in America“ (2010) [1]. Tegelikkuses on asi täpselt vastupidine. Psühhofarmakoloogilise revolutsiooni käigus on vaimse tervise probleemide all kannatavate inimeste arvukus sööstnud stratosfääri," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [2].

Oktoober on vaimse tervise kuu [3]. Täna on stuudios selle ettevõtmisega tihedalt seotud mehed. Endisest riigiprokurörist Steven-Hristo Evestusest on tänaseks saanud vaimse tervise sarja patroon. Kirjanik Indrek Koff lööb kaasa Piip ja Tuut teatris etenduvas lavatükis "Kui Hamlet oleks..." [4]. "Oma lavastuses analüüsime vaimset tervist ja sellega seotud hädasid kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Vaatleme kirjandusklassikast tuntud tegelasi, kes on olnud hädas vaimse tervise probleemidega. Püüame näpu peale saada nende võimalikule diagnoosile ja määrata ravi – haiged tuleb ometi terveks teha! Kui Hamlet oleks suunatud leinateraapiasse või kui Vargamäe Andresele oleks välja kirjutatud depressiooniravimeid, kas siis oleks nende elu olnud igapidi ilus?" võib lugeda näidendi sisututvustusest.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————————

[1] https://www.amazon.com/Anatomy-Epidem...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

[3]   / vaimsetervisesari  

[4]

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#238 Kaie Metsla ja Peeter Sauter, "Siiasõitev rong"]]> Thu, 03 Oct 2024 11:33:08 GMT 2:01:52 66fe80f4a7d676ab06bcadf1 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/238-kaie-metsla-ja-peeter-sauter-siiasoitev-rong 66fe80f4a7d676ab06bcadf1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 238-kaie-metsla-ja-peeter-sauter-siiasoitev-rong full mitu aastat pole nähtud

siia sõitvat rongi

kõik on muutuv millest lähtud

selles asi ongi

Nii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...

[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> mitu aastat pole nähtud

siia sõitvat rongi

kõik on muutuv millest lähtud

selles asi ongi

Nii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...

[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#237 Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky, "Ainus filosoofiline probleem"]]> Thu, 26 Sep 2024 19:45:59 GMT 2:07:31 66f5b9f89767dcb4436ab734 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/237-rainis-toomemaa-ja-tonu-trubetsky-ainus-filosoofiline-pr 66f5b9f89767dcb4436ab734 5c18d98b3641d7c91d617ce5 237-rainis-toomemaa-ja-tonu-trubetsky-ainus-filosoofiline-pr full "On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2].

"Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].

Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha...  

[4]    • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha...  

[5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...

[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või mitte, tähendab vastata filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng: enne tuleb vastata," kirjutab Albert Camus [1] "Sisyphose müüdis" [2].

"Ning Levin, õnnelik perekonnaisa, terve inimene, oli mitu korda nii lähedal enesetapmisele, et ta peitis köie ära, et ennast mitte pooma hakata, ja kartis püssiga käia, et ennast mitte maha lasta," sekundeerib talle Lev Tolstoi [3] "Anna Kareninas" [4].

Tähenduse teejuhtide 237. vestlusringis oli fookus Lev Tolstoi poliitilistel ja religioossetel vaadetel, eelkõige tema arusaamisel surmast ja suremisest. Stuudios olid Rainis Toomemaa ja Tõnu Trubetsky. Tolstoi päevikute [5] tõlkija Rainis Toomemaa käis koos Arne Hiobiga Tolstoist rääkimas 86. saates "Kääriv kämp" [6]. Tõnu kirjutas samanimelise ajalehe 35. numbrisse. Möödunud aasta oktoobris ilmunud lehe teema oli transhumanism [7]. "Üliinimese kujunemine nõuab riikluse igandite ületamist inimeste teadvuses," kirjutas Tõnu oma artiklis [8].Tolstoi oleks tõenäoliselt nõustunud.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • 28. Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7651069...

[3]    • Vaba Akadeemia loeng 26.09.2020 Mihha...  

[4]    • Vaba Akadeemia loeng 12.05.2020 Mihha...  

[5] https://www.apollo.ee/ru/elu-saab-une...

[6] https://www.youtube.com/live/nl536x57...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7880332...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#236 Helle Kaasik ja Marko Kaasik, "Metsa teejuht"]]> Sat, 24 Aug 2024 15:22:06 GMT 1:50:31 66c9faa10a826eb6dffa95a3 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/236-helle-kaasik-ja-marko-kaasik-metsa-teejuht 66c9faa10a826eb6dffa95a3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 236-helle-kaasik-ja-marko-kaasik-metsa-teejuht full "Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.

Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1]    • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality...  

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...

[4]    • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.

Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1]    • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality...  

[2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...

[4]    • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#235 Kaarel Ots ja Sten Sumberg, "Pankrotis planeet"]]> Sat, 29 Jun 2024 20:06:43 GMT 2:03:41 66806953b4551f12f4494ae6 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/235-kaarel-ots-ja-sten-sumberg-pankrotis-planeet 66806953b4551f12f4494ae6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 235-kaarel-ots-ja-sten-sumberg-pankrotis-planeet full "Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."

Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].

Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————————

[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

[2]    • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis  

[3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Edward Dowdi sõnul jõudis 2008. aastal alanud finantskriis 2020-ndate künnisel uude faasi. Kui alguses sattusid löögi alla kommertspangad, siis tänaseks on asi jõudnud valitsusteni. Seni on järjestikuste rahatrükkidega kollapsit edasi lükatud, ent ükski lahendus pole igavene. Dowd väidab, et ülemaailmne riigivõlakriis oli puhkemas juba kolm aastat tagasi, kuid siis andis epideemia valitsejatele õigustuse trükipress korraks veel täistuuridel tööle panna. Kui mina koolis käisin, räägiti makroökonoomikas palju keskpankade iseseisvusest. Nüüd saab iga päev üha selgemaks, et kujunenud olukorras on keskpank ja rahandusministeerium sisuliselt ühe sama kontori kaks erinevat osakonda. Ja see kontor on kummuli."

Nii kirjutasin ma möödunud sügisel Edasis ilmunud artiklis "Pankrotis planeet" [1].

Selle hooaja viimases vestlusringis räägime maailmamajanduse seisust suvevaheaja künnisel Kaarel Otsa [2] ja Sten Sumbergiga [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————————

[1] https://edasi.org/202831/hardo-pajula...

[2]    • Leivapätsi tootlus Weimari wabariigis  

[3] https://www.youtube.com/live/kjhwAbYQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#234 Alar Krautman ja Ingvar Villido, "Ida ja lääs"]]> Sat, 29 Jun 2024 20:00:48 GMT 2:00:59 668067f2b4551f12f44915a1 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/234-alar-krautman-ja-ingvar-villido-ida-ja-laas 668067f2b4551f12f44915a1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 234-alar-krautman-ja-ingvar-villido-ida-ja-laas full "1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.

Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].

Peatse kuulmseni!

———————————————

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra...  

[5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[6] https://ingvarvillido.com

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ avasaates arutleb Huston Smith selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 31. numbris [1] ilmunud intervjuus "Ida ja lääs" [2] Scientific and Medical Networki [3] David Lorimeriga.

Täna räägime ida ja lääne erinevast arusaamadest teadvusest. Stuudios on Alar Krautman [5] ja Ingvar Villido [6].

Peatse kuulmseni!

———————————————

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7778479...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "Keegi oli seinale kra...  

[5] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[6] https://ingvarvillido.com

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#233 Maarja Vaino ja Ardo Ran Varres, "Põrgupõhja muusika"]]> Sun, 23 Jun 2024 08:41:26 GMT 2:04:36 6677dfb63911fa0012f01aa8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/233-maarja-vaino-ja-ardo-ran-varres-porgupohja-muusika 6677dfb63911fa0012f01aa8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 233-maarja-vaino-ja-ardo-ran-varres-porgupohja-muusika full "Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.

Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...

[2]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ardo Ran Varrese ooper „Põrgupõhja uus vanapagan“ Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani ainetel on kahtlemata mitmetähenduslik teos. Maailm, mida Tammsaare oma romaanis kirjeldab, on koht, kus miski pole enesestmõistetav, sest miski pole tegelikult nii, nagu näib. Tammsaare geniaalne Fausti teema ümberpööramine juhatab sisse absurdse ja satiiriliselt humoorika vaate inimese elule. Loo eeldus on hämmastavalt vastuoluline – saatana missioon Maa peal on päästa inimhinged õndsusesse ja elada ise head õndsat elu. See avab meile vaate paradokse täis maailma, mis on meile tuttav, kuna elu ise ongi kummaline ja segadust tekitav," kirjutab lavastaja Vilppu Kiljunen kõnealuse ooperi [1] kavalehel.

Me rääkisime Tammsaare viimasest romaanist Tähenduse teejuhtide 33. vestlusringis "Elekter ja inimene" [2] Andrus Kiviräha ja Marju Kõivupuuga. Täna pöördume ühes Maarja Vaino ja Ardo Ran Varresega selle raamatu juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/p...

[2]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#232 Meelis Sütt ja Endel Talvik, "Narkissos ja Echo"]]> Wed, 19 Jun 2024 04:30:21 GMT 2:04:22 66725edeafdac9fcff391aa5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/232-meelis-sutt-ja-endel-talvik-narkissos-ja-echo 66725edeafdac9fcff391aa5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 232-meelis-sutt-ja-endel-talvik-narkissos-ja-echo full "Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].

Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Vaid näiliselt lõpmatu elastsusega avaliku sektori võlavöö abil on lääneriikides seni õnnestunud luua illusioon, et kõigi eneseimetlejate kasvavad pretensioonid on põhimõtteliselt rahuldatavad. Kui see vöö kord katkeb, jäävad lilled kuivale. Erinevalt meie kaugetest taimsetest sugulastest on inimnartsisside närtsimine kärarikas ja tõenäoliselt üsna vägivaldne. Kuidas see saakski olla teisiti, kui kõik asjaosalised on kõigist teistest palju paremad?" kirjutasin ma seitse aastat tagasi Postimehes ilmunud artklis "Närtsivad nartsissid" [1].

Eelmise aasta augustis pöördusime Tähenduse teejuhtide 33. numbris [2] nartsisside juurde jälle tagasi. Tänases saates jätkame samal teemal psühhoogide Meelis Sütti [3] ja Endel Talvikuga.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————————

[1] https://arvamus.postimees.ee/4059841/...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.youtube.com/live/y0p80f75...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367455...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#231 Mihkel Kunnus ja Heino Seljamaa, "Alkoholismi teooria ja praktika"]]> Fri, 14 Jun 2024 15:28:56 GMT 2:02:16 666c61b83266300012220ece false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/231-mihkel-kunnus-ja-heino-seljamaa-alkoholismi-teooria-ja-p 666c61b83266300012220ece 5c18d98b3641d7c91d617ce5 231-mihkel-kunnus-ja-heino-seljamaa-alkoholismi-teooria-ja-p full Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.

Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.

Head uudistamist!

H

——————————————

[1]    • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö...  

[2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 231. vestlusring "Alkoholismi teooria ja praktika" kasvas välja eelmisest saatest "Möödapääsmatu ühtsus" [1], kus me rääkisime Kaire Koppeli ja Kalevi Kulliga Gregory Batesoni elust ja loomingust.

Avastasin selle jutuajamise käigus, et Batesoni 2022. aastal eesti keeles ilmunud artiklikogumikus "Sammud vaimuökoloogia poole" [2] on artikkel ""Mina" küberneetika: Alkoholismi teooria". 6. juunil Tartus salvestatud saates vestlesid alkoholismi teooriast kolm praktikut: Mihkel Kunnus, Heino Seljamaa ja ma ise.

Head uudistamist!

H

——————————————

[1]    • 230. Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möö...  

[2] https://www.apollo.ee/en/sammud-vaimu...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#230 Kaie Koppel ja Kalevi Kull, "Möödapääsmatu ühtsus"]]> Mon, 03 Jun 2024 18:12:45 GMT 2:00:18 665e079e00559f0012a31cac false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/230-kaie-koppel-ja-kalevi-kull-moodapaasmatu-uhtsus 665e079e00559f0012a31cac 5c18d98b3641d7c91d617ce5 230-kaie-koppel-ja-kalevi-kull-moodapaasmatu-uhtsus full "Raamatus "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" (1979) [1] esitab Gregory Bateson [2] väljakutse Lääne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lähtuvale epistemoloogiale [3]. Pakkudes välja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, näitab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ühendab," võib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.

Tähenduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ühest kõige olulisemast mõtlejast kõnealusele raamatule järelsõnale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ülikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/en/vaim-ja-lood...

[2] https://youtu.be/ygqxWOT1KFY?si=LNEEq...

[3] https://youtu.be/-eztWYMbBzU?si=7vMmo...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8003607...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Raamatus "Vaim ja loodus – möödapääsmatu ühtsus" (1979) [1] esitab Gregory Bateson [2] väljakutse Lääne filosoofia dualistlikule vaimu ja mateeria vastuolust lähtuvale epistemoloogiale [3]. Pakkudes välja C. G. Jungist inspireeritud creatura ja pleroma ehk elusa ja elutu vastanduse, näitab Gregory Bateson lugejale mustrit, mis ühendab," võib lugeda kuus aastat tagasi eesti keeles ilmunud teose tagakaanelt.

Tähenduse teejuhtide 230. saates vestlesime 20. sajandi ühest kõige olulisemast mõtlejast kõnealusele raamatule järelsõnale kirjutanud Kaie Koppeli ja Tartu Ülikooli biosemiootika professori Kalevi Kulliga [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/en/vaim-ja-lood...

[2] https://youtu.be/ygqxWOT1KFY?si=LNEEq...

[3] https://youtu.be/-eztWYMbBzU?si=7vMmo...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/8003607...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#229 Karl Kristjan Kaup ja Viljar Veede, "Mõra raudpuuris"]]> Mon, 03 Jun 2024 18:10:31 GMT 2:01:37 665e071853c21200135b9732 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/229-karl-kristjan-kaup-ja-viljar-veede-mora-raudpuuris 665e071853c21200135b9732 5c18d98b3641d7c91d617ce5 229-karl-kristjan-kaup-ja-viljar-veede-mora-raudpuuris full ""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast’is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“

Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].

Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.

———————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2]    • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid...  

[3] https://charleseisenstein.org/podcast...

[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> ""1990. aastatel avastasin ma Stanislav Grofi [1] ja hakkasin lugema tema LSD psühhoteraapia uuringute kirjeldusi,“ meenutab Charles Eisenstein [2] suurepärases podcast’is Harvardi arstipaberitega tervendaja Mellody Hayesiga [3]. „Loetu tagajärjel kaotasin ma peavoolu viimase usu. Tõsiasi, et nii võimas ravim on ebaseaduslik, mõistis mu silmis hukka kogu meie tsivilisatsiooni ja ühiskonna. Kuidas ma saan usaldada meie tervishoiuametnikke ja poliitikuid, kui ravimid on ebaseaduslikud ja mürkidest on saanud ravimid?“

Seda üllatavam on uudis, mis tabas meid läinud suvel maailma kuklapoolelt. Nimelt legaliseeris Austraalia esimese riigina maailmas psühhedeelikumide kasutamise vaimuhaiguste ravis [4]. Alates 1. juulist tohivad litsentseeritud psühhiaatrid anda MDMA-d posttraumaatilise stressi ja psilotsübiini raske depressiooni all kannatavatele patsientidele. Luba tuli mõistagi terve rea lisatingimustega, millest kõige piiravam on uue teraapia eeldatav kulu (tuhandetes dollarites), aga see on minu arvates viimase kaheksakümne aasta kõige kaalukam healoomuline poliitiline otsus. BBC pidas oma uudises vajalikuks mainida, et luba anti väga kaalukate huvigruppide tugevale vastuseisule vaatamata. Minu arvates on Austraalia valitsuse otsus märk sellest, et meid kõiki surnuks pigistavasse raudpuuri on tekkinud esimene lootustandev mõra," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide 34. numbri juhtkirjas "Mõra raudpuuris" [5].

Täna räägime psühhedeelikumidest ja psühhedeelsest teraapiast Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse nooremteaduri Karl Kristjan Kauba ja psühhiaater Viljar Veedega.

———————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2]    • Charles Eisenstein: "Kui see asi, mid...  

[3] https://charleseisenstein.org/podcast...

[4] https://www.bbc.com/news/world-austra...

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7860411...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#228 Ain Agan ja Raivo Tafenau, "Üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda"]]> Fri, 31 May 2024 20:25:37 GMT 2:00:08 665a3241025d6400124618cc false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/228-ain-agan-ja-raivo-tafenau-uksteist-tuhat-rubla-ja-neliku 665a3241025d6400124618cc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 228-ain-agan-ja-raivo-tafenau-uksteist-tuhat-rubla-ja-neliku full "Tiiu Silves võttis arvelaua, klõbistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. Lõpuks tekkis sinna alla lõppresultaat: "Hea küll, Tafenau, saad need pillid, aga üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda." –"Ma ütlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau üht värvikat episoodi oma muusikuteelt.

Tähenduse teejuhtide 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sõbra Ain Aganaga.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tiiu Silves võttis arvelaua, klõbistas sellega oma veerand tundi, pani dollarid ja rublad kokku. Lõpuks tekkis sinna alla lõppresultaat: "Hea küll, Tafenau, saad need pillid, aga üksteist tuhat rubla ja nelikümmend tonni rauda." –"Ma ütlesin, et okei, siis on asjad nii"," meenutab Raivo Tafenau üht värvikat episoodi oma muusikuteelt.

Tähenduse teejuhtide 228. vestlusringis osales Raivo Tafenau oma kauaaegse lavapartneri ja sõbra Ain Aganaga.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#227 Maarja Lillemäe ja Alar Tamming, "Gurdžijevi kannul"]]> Thu, 04 Apr 2024 04:20:35 GMT 1:54:33 660e2a93a9bc52001611350b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/227-maarja-lillemae-ja-alar-tamming-gurdijevi-kannul 660e2a93a9bc52001611350b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 227-maarja-lillemae-ja-alar-tamming-gurdijevi-kannul full Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

[1] https://ggurdjieff.com

[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Armeenia päritolu müstikust Georgi Gurdžijevist [1] oleme seni rääkinud kahes saates: 125. "Pühad hümnid" (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa) [2] ja 206. "Neljas tee" (Maarja Lillemäe ja Alar Tamming) [3]. Täna tuleme Alari ja Maarja selle teema juurde jälle tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

[1] https://ggurdjieff.com

[2] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[3] https://www.youtube.com/live/rDaNuSYL...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#226 Aleksander Eeri Laupmaa ja Robert Randma, "Mida teha, kui on keha?"]]> Thu, 21 Mar 2024 17:54:56 GMT 2:11:50 65fc74704538810017c3fbeb false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/226-aleksander-eeri-laupmaa-ja-robert-randma-mida-teha-kui-o 65fc74704538810017c3fbeb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 226-aleksander-eeri-laupmaa-ja-robert-randma-mida-teha-kui-o full "Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...

[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee

[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Mida teha, kui on keha?" küsis Albert Trapeež [1] juba mitu aastakümmet tagasi. Kuivõrd vastus on jätkuvalt ebaselge, siis arutleme sel teemal Kehapsühhoteraapia assotsiatsiooni [2] presidendi Robert Randmaga, kellest ma kuulsin esimest korda Aleksander Eeri Lauprmaa [3] käest, kes on tänane teine saatekülaline.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/IXWYsoBiJWY?si=0vtLq...

[2] https://www.kehapsuhhoteraapia.ee

[3] https://www.youtube.com/live/CMnHd5gi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#225 Leo Luks ja Jaanus Sooväli, "Raipes kihav elu"]]> Sun, 10 Mar 2024 19:19:48 GMT 2:05:38 65ee07d4b071920017037b49 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/225-leo-luks-ja-jaanus-soovali-raipes-kihav-elu 65ee07d4b071920017037b49 5c18d98b3641d7c91d617ce5 225-leo-luks-ja-jaanus-soovali-raipes-kihav-elu full "Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...

Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.

Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...

[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...

[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Langus, allakäik, praak ei vääri iseenesest hukkamõistmist: ta on elu, elu kasvu paratamatu tagajärg. Dekadentsinähtus on sama vajalik kui elu mistahes tõus ja edasiliikumine: teda minema pühkida pole võimalik. Vastupidi mõistlik on talle jätta tema osa...

Kõigi sotsialistlike sotsialistlike süstemaatikute häbiks arvavad nad, et võib leiduda tingimusi, ühiskondlikke kombinatsioone, mille puhul enam ei kasvaks pahe, haigus, kuritegu, prostitutsioon, häda... Aga see tähendab elu hukkamõistmist... Nooreks jäämine ei ole ühiskonna võimuses. Juba oma jõulisimas seisundis peab temas tekkima prahti ja laguaineid. Mida energilisemalt ja julgemalt ta edeneb, seda rikkalikum saab olema tema ebaõnn, väärareng, seda lähemal on tema allakäik... Vanadust ei likvideerita institutsioonide abil. Haigust samuti mitte. Ka mitte pahet," kirjutab Friedrich Nietzsche dekadentsi mõistest.

Dekadentsist ja Nietzschest me Leo Luksi [2] ja Jaanus Soovälja [3] salvestatud jutuajamises rääkisimegi.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://youtu.be/j2keXGdINog?si=KqWsS...

[2] https://youtu.be/PgIsergEth8?si=gtkvj...

[3] https://youtu.be/Huy1y4yjY54?si=7v-mQ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#224 Marta Aliide Jakovski ja Karl Käsnapuu, "Kuidas õppida surema?"]]> Sun, 10 Mar 2024 10:47:44 GMT 2:01:31 65ed8fd1128cfd001765e09c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/224-marta-aliide-jakovski-ja-karl-kasnapuu-kuidas-oppida-sur 65ed8fd1128cfd001765e09c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 224-marta-aliide-jakovski-ja-karl-kasnapuu-kuidas-oppida-sur full "Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”

Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"

Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].

Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...

[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...

[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Lavastuse „Lõpp“ loomise protsessis kohtusid tegijad nendega, kes on seotud elu viimasel veerel olemisega, omamoodi sillaehitajatega: hingehoidjate, pühakirja ja rahvapärimuse tundjatega. Soovisime leida vastust küsimusele: „Kuidas oleks kõige õigem ära minna?” või pedagoogiliselt öeldes: „Kuidas õppida surema?”

Millised võiksid olla tänapäevased üleminekurituaalid sinna, millest keegi midagi ei tea ja kust pole eal tagasi tuldud? Kas peaksime alati vaatama vananemisele ja siit ilmast lahkumisele just pessimisminoodiga või saab suremises näha ka suurt ja surematut – ülemlaulu elule?"

Seisab lugeda Vanemuise veebilehel [1].

Tänases saates räägime "Lõpu" lavastaja Marta Aliide Jakovski [2] ja surmateadlase Karl Käsnapuuga [3] sellest, kuidas oleks kõige õigem lõpp-peatusesse sammuda.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://www.vanemuine.ee/repertuaar/l...

[2] https://www.youtube.com/live/4J94kKVn...

[3] https://www.youtube.com/live/9PID2xL8...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#223 Siim Lill ja Jaanus Sooväli, "Lauliku lapsepõli"]]> Sun, 10 Mar 2024 10:19:26 GMT 1:33:11 65ed892f128cfd001764f30e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/223-siim-lill-ja-jaanus-soovali-lauliku-lapsepoli 65ed892f128cfd001764f30e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 223-siim-lill-ja-jaanus-soovali-lauliku-lapsepoli full Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.

Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.

Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#222 Taavet Kase ja Aleksander Eeri Laupmaa, "Heroiin, süsivesikud ja kuupalk"]]> Sun, 10 Mar 2024 10:17:24 GMT 2:02:02 65ed88b555a1700016997776 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/222-taavet-kase-ja-aleksander-eeri-laupmaa-heroiin-susivesik 65ed88b555a1700016997776 5c18d98b3641d7c91d617ce5 222-taavet-kase-ja-aleksander-eeri-laupmaa-heroiin-susivesik full "Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.

Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...

[3]    • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kolm kõige rohkem sõltuvust tekitavat ainet [vähem ohtlikumast kõige ohtlikuma suunas, H.] on heroiin, süsivesikud ja kuupalk," on öelnud Nassim Taleb [1]. "Nüüdisaegse läänemaailma kõige iseloomulikum tunnusjoon on kõikvõimalike sõltuvuste vohamine," lisab talle hollandi idealistlik filosoof Bernardo Kastrup [2]. "Ma nimetan sõltuvust rumalaks sõbraks, kes aitas mind omal viisil raskest ajast läbi, kuid kes ei suuda õppida ja ei saa aru, et tema abi teeb mulle juba ammu kahju," sekundeerib kahele eelmainitule kanada tervendaja Gabor Mate.

Need kolm mõtet ongi meie tänase jutuajamise tõukelaud. Juttu tuleb sõltuvusest, depressioonist, päevauudistest ja kuupalgast.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.apollo.ee/prokrustese-san...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7940791...

[3]    • Dr. Gabor Maté on Trauma, Addiction, ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#221 Tarmo Teder ja Jaan Toomik, "Surnute saar"]]> Wed, 28 Feb 2024 19:03:43 GMT 2:01:46 65df83905568ae00163f176b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/221-tarmo-teder-ja-jaan-toomik-surnute-saar 65df83905568ae00163f176b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 221-tarmo-teder-ja-jaan-toomik-surnute-saar full Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänase saate lähtekohaks on šveitsi maalikunstniku Arnold Böcklini surematu teos "Surnute saar". Eks vaatame, kuhu see maal meie jutu kannab.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#220 Kristel Pappel ja Jaan Undusk, "Nietzsche contra Wagner"]]> Sat, 24 Feb 2024 11:01:30 GMT 2:01:31 65d9cc8a4fa56a00165e7d67 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/220-kristel-pappel-ja-jaan-undusk-nietzsche-contra-wagner 65d9cc8a4fa56a00165e7d67 5c18d98b3641d7c91d617ce5 220-kristel-pappel-ja-jaan-undusk-nietzsche-contra-wagner full Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".

Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Friedrich Nietzsche loomingut raamistab Wagneri-usku astumine ja sellest ärapööramine, kirjutab Jaan Undusk oma järelsõnas äsja Loomingu Raamatukogus ilmunud Nietzsche kahele Wagneri-teemalisele kirjatükile "Wagneri juhtum" ja "Nietzsche contra Wagner".

Tähenduse teejuhtide 220. vestlusringis tulevad eelnimetatud trükise taustal jutuks Friedrich Nietzsche ja Richard Wagneri vastuoksuslikud suhted.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#219 Karmo Kroos ja Maarja Vaino, "Filosoof Tammsaare"]]> Thu, 01 Feb 2024 18:04:08 GMT 1:59:38 65bbdd1806718d001668155d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/219-karmo-kroos-ja-maarja-vaino-filosoof-tammsaare 65bbdd1806718d001668155d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 219-karmo-kroos-ja-maarja-vaino-filosoof-tammsaare full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#218 Kaie Metsla, Lea Edminster ja Matthew Edminster, "Vaikus"]]> Wed, 20 Dec 2023 18:56:56 GMT 2:05:04 658338f87da8a80016fc650c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/218-kaie-metsla-lea-edminster-ja-matthew-edminster-vaikus 658338f87da8a80016fc650c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 218-kaie-metsla-lea-edminster-ja-matthew-edminster-vaikus full "Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].

Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————————

[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  

[2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Võtsin selle romaani esmakordselt kätte peaaegu kakskümmend aastat tagasi. Olen romaani uuesti lugenud palju kordi ja praegu valmistan seda ette filmistsenaariumiks [1]. See on andnud mulle teatud liiki toitu, mida olen leidnud vaid väga vähestes kunstiteostes," kirjutab Martin Scorsese Endo Shusaku raamatust "Vaikus" [2].

Täna räägime "Vaikusest" Kaie [3] ning Lea [4] ja Matthew Edminsteridega [4].

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————————

[1]    • Silence Official Trailer (2016) - Par...  

[2] https://www.apollo.ee/vaikus-62320543...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7545464...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7860266...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#217 Aare Tamme ja Hannes Võrno, "Õnnelik lapsepõlv"]]> Wed, 20 Dec 2023 18:44:41 GMT 1:58:33 6583361959de86001796cabf false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/217-aare-tamme-ja-hannes-vorno-onnelik-lapsepolv 6583361959de86001796cabf 5c18d98b3641d7c91d617ce5 217-aare-tamme-ja-hannes-vorno-onnelik-lapsepolv full Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].

Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].

Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.

Peatse kuulmiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#216 Vano Allsalu ja Jaan Toomik, "Naer hirmu üle"]]> Wed, 20 Dec 2023 18:40:57 GMT 2:01:40 6583353a7d2507001640faf7 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/216-vano-allsalu-ja-jaan-toomik-naer-hirmu-ule 6583353a7d2507001640faf7 5c18d98b3641d7c91d617ce5 216-vano-allsalu-ja-jaan-toomik-naer-hirmu-ule full Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].

Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...

[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 37. numbri [1] märksõna oli "hirm". Nagu ikka kirjutasid seitse autorit etteantud teemal seitse korda seitse tuhat tähemärki. "Mina sain selle õppetunni jões, aga samasugune kontrolli kaotamise hirm võib tabada meist igaüht tööl, peol või mistahes kohas, ükskõik millises elusituatsioonis. Ehk siis ongi tark korraks mõelda valikute peale: kas lased hirmul end hirmutada või plaksutad käsi ja naerad selle üle nagu väike Pala saare tüdruk koos Williga. Või nagu Huxley kenasti selle kokku võtab: „Hetk hiljem ühines lind nendega valju deemonliku naeruga, mis täitis välu ja kajas puude vahel, nii et universum paistis end määratu eksistentsiaalse nalja üle lõhki naervat"," kirjutas Kaie Metsla oma leheloos "Naer hirmu üle" [2].

Tänases vestlusringis jätkame kunstnike Vano Allsalu [3] ja Jaan Toomikuga samal teemal.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7899519...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7899160...

[3] https://www.youtube.com/live/SRADxah9...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#215 Jaak Kikas ja Tanel Tammet, "Marslase mõistus"]]> Tue, 05 Dec 2023 15:19:41 GMT 1:46:43 656f3f8e9747290012c01c91 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/215-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-marslase-moistus 656f3f8e9747290012c01c91 5c18d98b3641d7c91d617ce5 215-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-marslase-moistus full Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].

Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."

Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne."

"Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.

Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne."

"Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].

Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."

Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne."

"Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.

Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne."

"Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#214 Marta Aliide Jakovski ja Erki Laur, "Viiruslik fundamentalism"]]> Tue, 28 Nov 2023 19:52:59 GMT 2:02:55 6566451bc3ca8a001218db7a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/214-marta-aliide-jakovski-ja-erki-laur-viiruslik-fundamental 6566451bc3ca8a001218db7a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 214-marta-aliide-jakovski-ja-erki-laur-viiruslik-fundamental full "Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1].

"Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].

Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...

[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...

[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Teaduspõhine inimene muutub fundamentalistiks hetkel, kui väidab, et teab tõde, samuti nagu fundamentalistist usklik. Siiski peaks ju teaduse vundamendiks olema mitteteadmine ja see, et kõik on ümberlükatav, ka see, mida me täna teame," kirjutas oma arvustuses Von Krahli teatri etendusele "Fundamentalist" Kaja Kann (Edasi, 15.12.21) [1].

"Fundamentalistid on inimesed, kes vajavad ühel või teisel põhjusel täit kindlust. Usufundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad, teadusfundamentalistid arvavad, et nemad teavad tõde ja kõik teised eksivad. Mõned kõige sõjakamad ateistid on põhimõtteliselt teadusfundamentalistid. Ülejäänud inimesed on aga peaaegu kõik mingil määral agnostikud," sekundeerib talle klipis "Lõppude lõpuks oleme kõik agnostikud" [2] Briti bioloog Rupert Sheldrake, kelle 1981. aastal ilmunud raamatu "Uus eluteadus" tollane ajakirja Nature peatoimetaja teadusfundamentalist John Maddox tuleriidale tahtis saata [3].

Tähenduse teejuhtide 214. vestlusringis vestlesime lavastaja Marta Aliide Jakovski ja näitleja Erki Lauriga "Fundamentalistist" ja fundamentalismist.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://edasi.org/106742/teatriarvust...

[2] https://youtu.be/Ad0Kkbpjjy4?si=BfSNW...

[3] https://youtu.be/-ZGj6XgJ3C4?si=BdX0o...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#213 Roomet Jakapi ja Kerri Kotta, "Ilmutus ja inspiratsioon"]]> Tue, 28 Nov 2023 19:49:03 GMT 1:53:50 6566442f8eb9a90011d62465 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/213-roomet-jakapi-ja-kerri-kotta-ilmutus-ja-inspiratsioon 6566442f8eb9a90011d62465 5c18d98b3641d7c91d617ce5 213-roomet-jakapi-ja-kerri-kotta-ilmutus-ja-inspiratsioon full "Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.

Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ratsionaalse teadmise ja usulise ilmutusega antu erinevuste ja ühisuste üle on vaieldud sajandeid. Äsja ilmunud raamatus „(Ir)ratsionaalne“ analüüsib Roomet Jakapi kahe 17. ja 18. sajandi Iiri mõtleja, John Tolandi ja Peter Browni seisukohti. Jakapi näitab, et need seisukohad ehk ei olegi nii vastandlikud, kui esmapilgul arvata võiks. Tsiteerides: „Tolandi järgi ei saa ehtne kristlik religioon sisaldada usuartikleid, mis oleksid inimmõistusega vastuolus või ületaks selle piire. Õigesti mõistetud kristlik usk on teatavate jumalike ilmutuste ratsionaalne vastu- ja omaksvõtt. Kõnealused ilmutused ei hõlma midagi „mõistuseülest“.“ Browni järgi aga „ei ole kristlik müsteerium täiesti arusaadav ega ka läbinisti mõistuseülene. Pigem sisaldab iga müsteerium kahte osa või aspekti, millest üks on meie mõistuse jaoks selge ja teine selle ülene.“," kirjutas füüsik Jaak Kikas Tähenduse teejuhtide 34. numbris, mille teema oli ilmutus.

Täna räägime inspiratsioonist filosoof Roomet Jakapi ja helilooja ning muusikateadlase Kerri Kottaga. Kumbki pole Tähenduse teejuhtide stuudios esimest korda. Roomet osales 61. vestlusringis "Globaalne kahtleja", mis oli pühendatud uusaega vorminud kolmele unenäole. Kerri vestles Jaak Kikasega Tähenduse viimases suures juubelisaates, mis oli pühendatud kvantfüüsik David Bohmile.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#212 Arne Hiob ja Marek Strandberg, "Õhtumaa vaimu passioon"]]> Wed, 22 Nov 2023 17:34:19 GMT 2:03:44 655e3b9c314d0f0012c9d0ba false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/212-arne-hiob-ja-marek-strandberg-ohtumaa-vaimu-passioon 655e3b9c314d0f0012c9d0ba 5c18d98b3641d7c91d617ce5 212-arne-hiob-ja-marek-strandberg-ohtumaa-vaimu-passioon full "Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.

Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".

2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].

Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...

[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...

[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...

[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas [1] "Õhtumaa vaimu passiooni" [2] sissejuhatuses.

Richard Tarnase ja tema raamatu mõju mulle on raske ülehinnata. Esimest korda sattus see mulle pihku 2019. aasta kevadel. Sama aasta sügisel ja järgneva aasta kevadel andis see selgroo mu kahele "Oluliste raamatute" sarja kuuluvale kursusele EBS-is – "Vormiv vastasseis" [3] oli pühendatud Henri Bergsoni [4] "Loovale evolutsioonile" ja "Romantiline reaktsioon" [5] Johann Wolfgang Goethe [6] "Faustile".

2021. aasta kevadel oli mul tänuväärne võimalus Tarnase endaga vestelda. Meie intervjuu "Kõik hingab koos" [7] ilmus Tähenduse teejuhtide 9. numbris ning see andis pealkirja ka meie sel suvel ilmunud kogumikule [8], mis võtab ühtede kaante vahele kokku lehe kahel esimesel hooajal ilmunud intervjuud. Sama aasta sügisel pidas Richard Tarnas külalisloengu EBS-i kursusel "Hinge kood" [9]. Umbes sel ajal salvestasime Siim Lille ja Mihkel Kunnusega "Õhtumaa vaimu passioonile" pühendatud vestlusringi "Monoliitse mõtlemise miinused" [10].

Sel suvel ilmus "Õhtumaa vaimu passioon" Tanel Perni [11] suurepärases tõlkes ka eesti keeles. Septembri lõpus rääkisime Tarnase raamatust Kuku Raadios Marek Strandbergiga [12]. Kuivõrd tänases vestluses osaleb Mareki kõrval luterlik pastor Arne Hiob, siis on mul plaan keskenduda eelkõige reformatsiooni rollile õhtumaa vaimu evolutsioonis. "Reformatsiooni ainukordne paradoks seisneb selle olemuslikus ambivalentsuses, kuna see kujutas endast ühtaegu konservatiivset usulist reaktsiooni ja radikaalset libertaarset revolutsiooni," kirjutab Richard Tarnas.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[3] https://youtu.be/U1fxxC0H5TA?si=UFelW...

[4] https://youtu.be/ZSxFv2fb9GQ?si=VzC64...

[5] https://youtu.be/C-3hMuebUrw?si=1Lv8F...

[6] https://www.youtube.com/live/f_x4TEba...

[7] https://teejuhid.postimees.ee/7253438...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#211 Heli Reimann ja Taavo Remmel, "Kodanluse hääletoru"]]> Wed, 15 Nov 2023 19:42:58 GMT 2:04:51 65551f4307646600127daf1c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/211-heli-reimann-ja-taavo-remmel-kodanluse-haaletoru 65551f4307646600127daf1c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 211-heli-reimann-ja-taavo-remmel-kodanluse-haaletoru full Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.

Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Saksofon on keerulise saatusega pill, mis on olnud korduvalt põlu all. Nõukogude Liidus peeti seda kapitalismi hääletoruks, natslikul Saksamaal arvati, et sellega kõlbab mängida üksnes Ameerika džunglimuusikat.

Kumbki meie tänastest külalistest ei ole küll elukutseline saksimängija, nii et sellest käänuka saatusega instrumendist tuleb jutt peaasjalikult nõukogude džässi kontekstis, mis ongi Tähenduse teejuhtide 211. vestlusringi teema.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#210 Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Planeedi pagu"]]> Wed, 08 Nov 2023 17:20:43 GMT 2:02:23 654bc36b56a32500128a7f3f false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/210-karmo-kroos-ja-henn-kaarik-planeedi-pagu 654bc36b56a32500128a7f3f 5c18d98b3641d7c91d617ce5 210-karmo-kroos-ja-henn-kaarik-planeedi-pagu full "Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].

Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.

Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.

Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus."

Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————————

[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  

[3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  

[4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Sellel planeedil ei ole pagu enne, kui ei teostu Sorokini unistus, et me jõuame uude ideatsionaalsesse faasi," ütles vestluse lõpufaasis (113. minut) Henn Käärik [1]. "Nagu ütles üks prantsuse filosoof, kelle nimi mulle praegu meelde ei tule, 21. sajand saab olema spirituaalne või see jääb meie viimaseks," sõnas Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus "Vaikuse mäe" autor Kyriacos Markides [2].

Nagu ma 199. vestlusringi "Meie ajastu kriis" [3] saatesõnas juba kirjutasin, jõudsin ma vene päritoluga USA sotsioloogi Pitirim Sorokinini tänu Markidesele. Võrreldes juuni keskpaigaga, kui me Hennu ja Karmoga Sorokinist esimest korda rääkisime, on üleminekuperioodi öö "luupainajad, hirmutavad varjud ja ahastamapanevad õudused" paraku suuremaks kasvanud. Ukraina sõjatandrile on lisandunud Lähis-Ida ja me oleme täiemõõdulisele tuumakonfliktile jälle sammukese lähemale nihkunud.

Kui nädal enne jaanipäeva salvestatud saates tõi meid kokku Sorokini 2017. aastal eesti keeles ilmunud teos "Meie ajastu kriis" [4], kus ta tuleb välja oma kolme tõesüsteemi (ideatsionaalne, idealistlik ja meeleline) teooriaga, siis seekordse jutuajamise lükkas käima Walter Lundeniga kahasse kirjutatud "Power and Morality" [5]. See 1959. aastal ilmunud raamat kujutab endast Hennu sõnul "kõige räigemat süüdistust kõikvõimalike ajalooliste oligarhiate vastu", millest meil – nii jäi mulle sellest saatest kõrva – pole lootustki pääseda. Organisatsiooni on vaja ja seal, kus on organisatsioon, on peagi ka oligarhia.

Seetõttu ei vist tõesti muud üle kui teha panus uuele ideatsionaalsele faasile. Hästi otsides võib siin leida julgustavaid märkegi. "Ma kirjutasin oma raamatu 2017. aastal, sealt alates on palju muutunud," ütles Tähenduse teejuhtide 35. numbrile antud intervjuus [6] USA psühholoog Dean Radin. "Üha enam moodi läinud teadvuseuuringud on seadnud materialistliku maailmavaate järjest suurema kahtluse alla. Lisaks puhtakujulisele idealismile otsitakse alternatiive ka panpsühhismist ja kaheaspektilisest monismist. Need ideed on tulnud peavoolu ja nendest saab nüüd rääkida, ilma et sust kohe naerualune tehtaks. See on olnud suur ja kiire muutus."

Jääb üle loota, et me ennast enne õhku ei lase [7].

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————————

[1] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

[2]    • Kyriacos Markides "The Mountain of Si...  

[3]    • 199. Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Mei...  

[4] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#209 Hasso Krull ja Ahto Lobjakas, "Väike pastor"]]> Mon, 30 Oct 2023 10:40:53 GMT 2:06:11 653f88368f6e5f001262f39c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/209-hasso-krull-ja-ahto-lobjakas-vaike-pastor 653f88368f6e5f001262f39c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 209-hasso-krull-ja-ahto-lobjakas-vaike-pastor full Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.

Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  

[4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  

[5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...

[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.

Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[2]    • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,...  

[3]    • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus...  

[4]    • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me...  

[5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...

[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#208 Laur Järv ja Teet Toome, "Šiva tants"]]> Tue, 17 Oct 2023 07:07:42 GMT 2:01:07 652e32bf8cd777001221c7e4 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/208-laur-jarv-ja-teet-toome-iva-tants 652e32bf8cd777001221c7e4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 208-laur-jarv-ja-teet-toome-iva-tants full 1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.

13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."

Head uudistamist!

H.

———————————

[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  

[2]    • Huston Smith  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  

[5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  

[6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1950. aastate keskel tehtud telesarja „Religions of Man“ [1] avasaates arutleb USA religiooniloolane Huston Smith [2] selle üle, kuidas vaatavad pooletuhande aasta pärast 20. sajandile tagasi tuleviku ajaloolased. „Kas nad kirjutavad sellest, et 20. sajandil avastasid teadlased aatomi saladused, või hoopis suurest kommunistlikust eksperimendist?“ küsib ta retooriliselt ja annab siis mõlemale küsimusele eitava vastuse. „20. sajandis on midagi, mis jätab varju nii aatompommi kui ka kommunismi,“ jätkab ta. „Minu arvates seisneb meie sajandi kõige tähtsam iseärasus selles, et siin kohtusid ida ja lääs [3] esimest korda nagu võrdne võrdsega,“ pakub Huston Smith välja oma arusaama möödunud sajandi ainulaadsusest.

13. oktoobril Tartus Laur Järve [4] ja Teet Toomega [5] india mütoloogiast, religioonist ja filosoofiast – nii palju kui neid üksteisest eristada saab – lähtus vähemalt osaliselt sellest Huston Smithi mõttekäigust. Saate pealkiri pärineb Aldous Huxley intervjuust "Speaking Personally II" [6]: "Vaatame kasvõi neid vapustavaid sümboleid, mis on loodud Indias. Meil ei ole tantsivale Šivale laiahaardelisuselt ligilähedastki sümbolit."

Head uudistamist!

H.

———————————

[1]    • The World's Religions by Huston Smith...  

[2]    • Huston Smith  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7778376...

[4]    • 119. Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaiku...  

[5]    • 58. Märt Läänemets ja Teet Toome, "Vi...  

[6]    • Aldous Huxley - Speaking Personally I...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#207 Piret Bristol ja Leo Luks, "Kardinate rebenemise aegu"]]> Sat, 14 Oct 2023 06:00:59 GMT 2:04:49 652a2e9bbb4a4d001285e764 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/207-piret-bristol-ja-leo-luks-kardinate-rebenemise-aegu 652a2e9bbb4a4d001285e764 5c18d98b3641d7c91d617ce5 207-piret-bristol-ja-leo-luks-kardinate-rebenemise-aegu full "Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].

Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].

Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...

[3]    • Piljardinurk  

[4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...

[5] https://www.apollo.ee/soud.html

[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...

[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  

[8]    • Aldous Huxley  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Näis, et see olukord ei lõpe kunagi. Mul oli sõrmeluu murtud ja ma ei saanud arsti juurde minna, lootsin, et see kasvab ise kinni, sõrm valutas, ma ei saanud enam trenni minna ja mul oli rohkem aega ja olin alateadlikult oodanud puhkust, ent pinged olid üleval. Intentsiivse ja sügava õnne valem oli mulle kättesaamatu ja ma valmistasin tundma meeleheidet, metsikut laastavat tüdimust ja lootusetust. Kartsin, et piirangud ei kao kunagi ja keegi ei jaksa neile enam varsti vastu hakata," kirjutab Piret Bristol oma koroonaaega kajastavas romaanis "Pärast meie aega" [1].

Pireti [2] ja tema kirjastaja Leo Luksiga salvestatud vestluse peamisteks märksõnadeks olid koroona [3] ja apokalüpsis [4]. Nende kahe katusteema all tulid jutuks veel Pireti varasemad teosed "Sõud" [5] ja "Lilled Vabakal" [6], afektiivne poliitika, tõejärgne ajastu, Michel Foucault [7] ja Aldous Huxley [8].

Jutuajamise lõpus uurisin stuudiokülaliste arvamust esoteerikast.

Head uudistamist!

H.

———————————————————

[1] https://www.apollo.ee/parast-meie-aeg...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631128...

[3]    • Piljardinurk  

[4] https://www.youtube.com/live/r7TdrQOF...

[5] https://www.apollo.ee/soud.html

[6] https://www.vanaraamat.ee/Piret_Brist...

[7]    • 54. Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "L...  

[8]    • Aldous Huxley  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#206 Maarja Lillemäe ja Alar Tamming, "Neljas tee"]]> Fri, 06 Oct 2023 13:54:07 GMT 2:05:59 6520117f8e657c00112321a0 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/206-maarja-lillemae-ja-alar-tamming-neljas-tee 6520117f8e657c00112321a0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 206-maarja-lillemae-ja-alar-tamming-neljas-tee full "[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].

Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio...  

[2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...

[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...

[4]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "[Richard, H.] Bucke’ile näis loogiline, et osad inimsoo liikmed jõuavad uuele teadvustasemele varem kui teised. Tema üheteistkümne tunnuse alusel koostatud lahtirebinute nimekirjast leiame teiste hulgas Buddha, Jeesuse, Plotinose, Muhamedi, Francis Baconi, William Blake’i ja Walt Whitmani. Bucke’i raamat avaldas sügavat muljet Ameerika psühholoogia esiisale William Jamesile, kes kirjutas oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“ [1], et ükski tõsiseltvõetav reaalsuse käsitlus ei saa avardunud teadvusseisunditest mööda vaadata. Ta lisas, et Indias on püüdlus kosmiliste teadvusseisundite poole olnud sajanditepikkuse ajalooga teadus. „Kuigi 20. sajandi laborites ja klassiruumides võidutses Darwini evolutsiooniteooria, kerkis Bergsoni ja Bucke’i hereesia üles uutes ja ootamatutes konfiguratsioonides. Esimese maailmasõja järgses Euroopas esindasid seda sellised idamaa gurud nagu Krishnamurti ja Georgi Gurdžijev, kes tutvustasid taoliste vaimuseisunditeni jõudmiseks vajalikke praktikaid,“ kirjutab Jay Stevens [2]," võib lugeda mu suvel Edasis ilmunud esseest "Murtud müür" [3].

Nii Krishnamurtist kui Gurdžijevist oleme oma sarjas juba rääkinud. Esimene oli jutuks 99. vestlusringis "Sinus endas kobra" [4] (Siim Lill ja Jonas Nahkor), teine 125. saates "Pühad hümnid" [5] (Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa). 206. keskustelus tuleme Gurdžijevi juurde jälle tagasi, sedapuhku on stuudios Maarja Lillemäe ja Alar Tamming [6] ning fookuses Gurdžijevi õpilase Pjotr Uspenski raamat "Neljas tee" [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • 12. Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio...  

[2] https://www.amazon.com/Storming-Heave...

[3] https://edasi.org/197938/hardo-pajula...

[4]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[5] https://www.youtube.com/live/BUAXrbPc...

[6] https://www.youtube.com/live/e4t8jhQO...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#205 Imbi Paju ja Meelis Sütt, "Peeglike, peeglike seina peal"]]> Thu, 28 Sep 2023 05:58:40 GMT 1:56:41 6515161028434100113a03e6 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/205-imbi-paju-ja-meelis-sutt-peeglike-peeglike-seina-peal 6515161028434100113a03e6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 205-imbi-paju-ja-meelis-sutt-peeglike-peeglike-seina-peal full "Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].

Head uudistamist!

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...

[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Peeglike, peeglike seina peal" [1] on lehelugu, mille kirjutas Andres Mustonen Tähenduse teejuhtide nartsissisminumbrisse (TT#33, 8.23) [2]. Tänase jutuajamise teema ongi nartsissismi erinevad avaldumisvormid, põhjused ja tagajärjed. Stuudios on kirjanik ja filmitegija Imbi Paju, kelle äsjailmunud "Kirjanduskliinikus" [3] on muuhulgas juttu ka nartsissismist ja psühhoterapeut Meelis Sütt [4].

Head uudistamist!

H.

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7836991....

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7837119...

[3] https://www.apollo.ee/en/kirjanduskli...

[4] https://leht.postimees.ee/6952214/mee...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#204 Sven Tamming ja Ivar Tröner, "Erioperatsioon ja rahu"]]> Wed, 27 Sep 2023 07:39:19 GMT 2:03:43 6513dc27d90fb6001181ee87 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/204-sven-tamming-ja-ivar-troner-erioperatsioon-ja-rahu 6513dc27d90fb6001181ee87 5c18d98b3641d7c91d617ce5 204-sven-tamming-ja-ivar-troner-erioperatsioon-ja-rahu full „Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].

Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

[2]    • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä...  

[3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

[5]    • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Me kasutame elektrit, aga elekter meid ei kasuta... Kust me seda teame? Võib-olla on just elekter see, mis ajab meid kõike seda tegema, mis me tõeliselt teeme. Võib-olla ei taha ükski inimene sõda, aga elekter sunnib peale, sest talle meeldib inimesega mängida. Laseb teda, vaest looma, uurida iseend ja muid asju, laseb teda ehitada suuri maju ja sildu, laseb teha masinaid ja mööbleid, pilte ja kujusid, raamatuid ja helisid ning järgmisel silmapilgul laseb kõik purustada,“ kirjutab Tammsaare "Põrgupõhja uues Vanapaganas" [1].

Tänases saates ei tule jutuks aga mitte Tammsaare, vaid Lev Tolstoi, kellest me oleme rääkinud oma sarjas vähemalt kahel korral (TT#86 "Kääriv kämp" [2], TT#116 "Täiuslik kunstiteos" [3]). Stuudiosse tulevad Sven Tamming ("Kuus aastat tantsu deemonitega"; TT#13, 10.21 [4]) ja Ivar Tröner (TT#15 "Inimese lootus").

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • 33. Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu...  

[2]    • 86. Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kä...  

[3] https://www.youtube.com/live/IR0QoXHl...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

[5]    • 15. Alar Tamming ja Ivar Tröner, "Ini...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#203 Kaie Metsla, Signe Mällo, Tanel Mällo, "Meie rahumasinad"]]> Sun, 17 Sep 2023 18:39:19 GMT 2:12:22 650747d7c7bc530011a2190f false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/203-kaie-metsla-signe-mallo-tanel-mallo-meie-rahumasinad 650747d7c7bc530011a2190f 5c18d98b3641d7c91d617ce5 203-kaie-metsla-signe-mallo-tanel-mallo-meie-rahumasinad full "Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:

1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)

2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)

3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]

4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]

5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]

7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[3]    • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo...  

[4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...

[6]    • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:

1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)

2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)

3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]

4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]

5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]

7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...

[3]    • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo...  

[4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...

[6]    • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#202 Indrek Vainu ja Madis Vasser, "Püha tamme raiumine"]]> Tue, 12 Sep 2023 11:22:37 GMT 2:04:19 650049fe1c76000011a996c2 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/202-indrek-vainu-ja-madis-vasser-puha-tamme-raiumine 650049fe1c76000011a996c2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 202-indrek-vainu-ja-madis-vasser-puha-tamme-raiumine full "Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas.

"Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].

Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.

Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].

Kahju tõesti.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...

[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas.

"Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].

Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.

Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].

Kahju tõesti.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...

[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#201 (:)kivisildnik ja Andreas Veispak, "Suur transformatsioon"]]> Thu, 07 Sep 2023 18:11:07 GMT 2:01:12 64fa123bb28e1600113a0259 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/201-kivisildnik-ja-andreas-veispak-suur-transformatsioon 64fa123bb28e1600113a0259 5c18d98b3641d7c91d617ce5 201-kivisildnik-ja-andreas-veispak-suur-transformatsioon full "Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie [2] kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.

"Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" [3] USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4]. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Aldous Huxley mõju...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631119...

[3] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[4]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Aldous Huxley on võtmeisik selles suures transformatsioonis, mille keskel me ennast täna leiame," ütles Tähenduse teejuhtide 34. numbrile antud intervjuus Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. 6. septembril algab EBS-is kursus "Igavene filosoofia", kus me püüame lahata Aldous Huxley elu ja loomingu taustal käimasoleva epistemoloogilise kriisi põhjuseid. Minu ja Kaie [2] kõrval astuvad sellel kursusel üles ka Andreas ja Sven.

"Moodsa vaimulaadi kriitiline kitsaskoht on oma loomult epistemoloogiline ja seetõttu peame väljapääsu otsima just siit," kirjutab oma äsja eesti keeles ilmunud suurepärases raamatus "Õhtumaa vaimu passioon" [3] USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4]. Kui nii, siis ei ole eeoleva kursuse ja teisipäevase vestluse teema kindlasti pliiatsist välja imetud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1]    • Rupert Sheldrake: "Aldous Huxley mõju...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7631119...

[3] https://www.apollo.ee/ohtumaa-vaimu-p...

[4]    • Richard Tarnas: "Ma kirjutasin selle ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#200 Jaak Kikas ja Kerri Kotta, "Teaduse tulevik"]]> Thu, 31 Aug 2023 18:20:27 GMT 2:01:34 64f0d9eb6ded990010b2a204 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/200-jaak-kikas-ja-kerri-kotta-teaduse-tulevik 64f0d9eb6ded990010b2a204 5c18d98b3641d7c91d617ce5 200-jaak-kikas-ja-kerri-kotta-teaduse-tulevik full "SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].

David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.

Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.

Head kuulamist!

H.

[1]    • David Lorimer "East and West"  

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[4]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

[5]    • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M...  

[6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake’i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].

David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.

Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.

Head kuulamist!

H.

[1]    • David Lorimer "East and West"  

[2]    • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots...  

[3]    • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus...  

[4]    • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab...  

[5]    • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M...  

[6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#199 Karmo Kroos ja Henn Käärik, "Meie ajastu kriis"]]> Sat, 24 Jun 2023 01:02:06 GMT 2:05:48 6496408ead559e00110cc02d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/199-karmo-kroos-ja-henn-kaarik-meie-ajastu-kriis 6496408ead559e00110cc02d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 199-karmo-kroos-ja-henn-kaarik-meie-ajastu-kriis full "Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti eest uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "Meie ajastu kriis" [1].

Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus [2] "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides.

15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga [4].

Head suve!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[3] https://www.amazon.com/Mountain-Silen...

[4] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Me elame, mõtleme ja tegutseme särava kuuesaja aasta pikkuse meelelise päeva lõpul. Lõppeva ajastu hiilgust valgustavad veel loojuva päikese viltused kiired. Ent valgus on kustumas, tumenevate varjude all on järjest raskem selgesti näha ja segadusseajavas videvikus ohutut suunda leida. Meie ees hakkab võimust võtma üleminekuperioodi öö oma luupainajate, hirmutavate varjude ja ahastamapanevate õudustega. Aga pärast seda ootab arvatavasti eest uue suure ideatsioonilise kultuuri koit, et tervitada tulevikuinimesi," kirjutas vene-komi juurtega USA sotsioloog Pitirim Sorokin 1941. aastal ilmunud raamatus "Meie ajastu kriis" [1].

Mina kuulsin Sorokinist esimest korda üsna hiljuti. "Mulle pakkusid suurt huvi Sorokini epistemoloogilised vaated. Ta väitis, et me saame maailmast teadmisi kolme teed pidi: meelte (teadus), intellekti (filosoofia ja matemaatika) ning intuitsiooni kaudu. Ta oli seisukohal, et läänes on kõrgelt arenenud esimesed kaks – empiirilised teadused, filosoofilised õpetused, matemaatika, loogika jne –, ent kolmas on täiesti unarusse jäänud. Ta rõhutas vajadust integraalsete teadmiste või integraalse tõe järele, mis võtaks arvesse kõik kolm teed. Kui ta 1965. aastal Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni presidendiks valiti, omandasid ta ideed laiema kõlapinna," ütles Tähenduse teejuhtide 30. numbrile antud intervjuus [2] "Vaikuse mäe" [3] autor Kyriacos Markides.

15. juunil Tartus salvestatud kevadhooaja viimases saates vestlesime Sorokinist Karmo Kroosi ja Henn Käärikuga [4].

Head suve!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/meie-ajastu-kri...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7758633...

[3] https://www.amazon.com/Mountain-Silen...

[4] https://www.apollo.ee/klassikaline-ja...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#198 Raul Sööt ja Ivar Tröner, "Komplekssuse koorem"]]> Sat, 24 Jun 2023 01:00:04 GMT 2:06:12 6496401450df6b0011e7309a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/198-raul-soot-ja-ivar-troner-komplekssuse-koorem 6496401450df6b0011e7309a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 198-raul-soot-ja-ivar-troner-komplekssuse-koorem full "Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1].

Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „Kompleksühiskondade kokkuvarisemine” [2] ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime Raul Söödi [3] ja Ivar Tröneriga [4] Tainteri kollapsiteooriast.



———————————————

[1] https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-...

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7733596...

[4]    • 15. Alar Tamming ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tainteri kollapsiteooria selgrooks on hüpotees, et ühel hetkel hakkab kasvavasse keerukusse tehtud investeeringute tootlus langema. Ellujäämisprobleemi lahendamiseks loodud instrumendist saab aegamööda koloss, kus kogu nappiv energia kulub pelgalt status quo säilitamiseks. Kollaps on seega oma enda keerukusse lämbuva ühiskonna meeleheitlik sööst eluks vajaliku lihtsuse suunas. „Lõpuks ühiskond laguneb, nii et kohalikud võimukeskused lähevad oma teed, või muutub sedavõrd nõrgaks, et alistub välisvaenlasele suurema vastupanuta. Mõlemal juhul viiakse selle ühiskondlik-poliitiline struktuur vastavusse kohaliku ressursibaasiga,” võtab Tainter kokku oma teooria põhisõnumi," kirjutasin ma oma kaheksa aastat tagasi ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1].

Sel aastal ilmus Joseph Tainteri „Kompleksühiskondade kokkuvarisemine” [2] ka eesti keeles. 2023. aasta kevadhooaja viimases otsesaates räägime Raul Söödi [3] ja Ivar Tröneriga [4] Tainteri kollapsiteooriast.



———————————————

[1] https://rahvaraamat.ee/p/majanduslik-...

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7733596...

[4]    • 15. Alar Tamming ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#197 August Künnapu ja Vilen Künnapu, "Kassid korvis"]]> Thu, 08 Jun 2023 16:23:29 GMT 1:47:04 64820081a9ca950011c75825 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/197-august-kunnapu-ja-vilen-kunnapu-kassid-korvis 64820081a9ca950011c75825 5c18d98b3641d7c91d617ce5 197-august-kunnapu-ja-vilen-kunnapu-kassid-korvis full "Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik August Künnapu [1]. "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad."

Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates isa [2] ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka kasside telepaatilistest võimetest [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.facebook.com/TallinnArtSp...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7586224...

[3]    • Rupert Sheldrake:...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Mulle meeldib teooria, mis ütleb, et kassid on salapärased olendid, kes olid olemas juba Atlantises. Nad olid sinna saadetud planeedilt nimega Orion, et anda inimestele positiivset energiat. Kass on vabaduse sümbol, ta on iseteadlik olend," räägib kunstnik August Künnapu [1]. "Ma olen maalinud kasse pea kakskümmend aastat, nüüd mõtlesin, et miks mitte proovida kassi kujundit ka litograafias," jätkab ta samas, "kass tunneb end väga mugavalt korvis ja kannus, vahel ronivad nad ka kohvritesse – nad on seal vabad."

Täna tuleb juttu kassidest ja kunstist, kassidest kunstis ja kunstist kassides. Esimest korda on üheskoos saates isa [2] ja poeg. Ei saa välistada, et juttu tuleb ka kasside telepaatilistest võimetest [3].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.facebook.com/TallinnArtSp...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7586224...

[3]    • Rupert Sheldrake:...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#196 Märt Läänemets ja Peeter Vähi, "Doktorant Buddha"]]> Fri, 02 Jun 2023 14:11:08 GMT 1:59:19 6479f87c98e6ef00126b5f6e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/196-mart-laanemets-ja-peeter-vahi-doktorant-buddha 6479f87c98e6ef00126b5f6e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 196-mart-laanemets-ja-peeter-vahi-doktorant-buddha full "Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus," ütleb Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. Täna uurime koos Märt Läänemetsa [2] ja Peeter Vähiga [3], mis moodi Buddha kirgastumine siis tegelikult aset leidis. Juttu tuleb ilmeselt ka kaheksaosalisest teest ja neljast õilsast tõest [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1]    • Rupert Sheldrake:...  

[2]    • 58. Märt Läänemet...  

[3] https://www.youtube.com/live/Cb9BXhfA...

[4]    • Huston Smith: "Mu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Buddha ei kirgastunud doktoriõpingute käigus," ütleb Briti bioloog Rupert Sheldrake [1]. Täna uurime koos Märt Läänemetsa [2] ja Peeter Vähiga [3], mis moodi Buddha kirgastumine siis tegelikult aset leidis. Juttu tuleb ilmeselt ka kaheksaosalisest teest ja neljast õilsast tõest [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1]    • Rupert Sheldrake:...  

[2]    • 58. Märt Läänemet...  

[3] https://www.youtube.com/live/Cb9BXhfA...

[4]    • Huston Smith: "Mu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#195 Philippe Jourdan ja Marge-Marie Paas, "Lourdes'i allikas"]]> Thu, 25 May 2023 19:08:48 GMT 2:03:34 646fb2414fb66f001190a29e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/195-philippe-jourdan-ja-marge-marie-paas-lourdesi-allikas 646fb2414fb66f001190a29e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 195-philippe-jourdan-ja-marge-marie-paas-lourdesi-allikas full "Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.

Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Hardo Pajula inte...  

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.

Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Hardo Pajula inte...  

[2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#194 Tiit Aleksejev ja Jaan Lahe, "Kolmas silm"]]> Mon, 22 May 2023 12:17:58 GMT 1:57:24 646b5d76819bb10011f58fcb false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/194-tiit-aleksejev-ja-jaan-lahe-kolmas-silm 646b5d76819bb10011f58fcb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 194-tiit-aleksejev-ja-jaan-lahe-kolmas-silm full "Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2].

"Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].

Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "K...  

[5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Gnoosises näib olevat mingi ülitugev alge või printsiip, mis teatud regulaarsusega naaseb. Kindlasti mitte säärase usundina, nagu ta oli 1. või 2. sajandi Aleksandrias. Pigem mingi igatsusena. Kingsnorthi [1] tegelased igatsevad samuti jumaliku naispoolust, kes hoiab, päästab, toetab ja lohutab. „Alexandria“ jumalanna ei mõista kohut. Siin on oluline erinevus," ütles Tähenduse teejuhtide 27. numbrile antud intervjuus kirjanik Tiit Aleksejev [2].

"Meie praegune epistemoloogia on võrdlemisi piiratud. Põhiprobleemi on kõige lihtsam selgitada vast püha Bonaventura kolme silma kujundi abil. Bonaventura sõnul on meil meelte silm, analüütiline silm ja kontemplatiivne silm. Viimast nimetatakse lääne traditsioonis ka gnoosiseks, see mängib võtmerolli surmalähedastes ja mitmesugustes müstilistes kogemustes," sekundeeris talle lehe 31. numbris intervjueeritud SMN-i [3] direktor David Lorimer [4].

Tänases saates räägime gnostitsismist – hilisantiigis ristiusuga rööpselt levinud, idamaiste usundite, Kreeka ja Rooma müstiliste õpetuste sugemeid sisaldavate usuvoolude mitmekesisest kogumist – Tiit Aleksejevi ja kõnealust teemat põhjalikult uurinud teoloog Jaan Lahega [5].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://scientificandmedical.net

[4]    • David Lorimer: "K...  

[5] https://www.osta.ee/gnoosis-ja-algkri...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#193 Jan Uuspõld ja Mait Vaik, "Elevant põlevas küünis"]]> Mon, 22 May 2023 10:16:33 GMT 2:00:52 646b41021558380011efbf5d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/193-jan-uuspold-ja-mait-vaik-elevant-polevas-kuunis 646b41021558380011efbf5d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 193-jan-uuspold-ja-mait-vaik-elevant-polevas-kuunis full "Ma olen kuulnud ka seda, et kui te tahate elevandi välja juhatada ükskõik kui ohtlikust kohast, näiteks põlevas küünist, ei liigu ta enne sammukestki, kui on ta veendunud, et väljapääsutee teda kannab. Alles siis, kui ta on täiesti kindel, et rada on usaldusväärne, teeb ta oma esimese sammu. Kui tal sellist kindlust ei teki, siis ta jääb paigale ja hukub leekides, aga ebakindlale rajale ta ometi ei astu. Meiega on lugu samamoodi. Kui meil on väikegi kahtlus, et see eluviis, mida meile pakutakse on rumal, õõnes ega vii kuhugi, ei võta me seda omaks," räägib USA religiooniloolane Huston Smith klipis "Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast" [1].

Täna on meil plaanis rääkida Jan Uuspõllu ja Mait Vaiguga elevantide taltsutamise sõlmprobleemidest. Samale teemale olid pühendatud Tähenduse teejuhtide 13. [2] ja 25. number [3], vt ka "Kass tulisel plekk-katusel" [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • Huston Smith: "Mu...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[4]    • Cat on a Hot Tin ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma olen kuulnud ka seda, et kui te tahate elevandi välja juhatada ükskõik kui ohtlikust kohast, näiteks põlevas küünist, ei liigu ta enne sammukestki, kui on ta veendunud, et väljapääsutee teda kannab. Alles siis, kui ta on täiesti kindel, et rada on usaldusväärne, teeb ta oma esimese sammu. Kui tal sellist kindlust ei teki, siis ta jääb paigale ja hukub leekides, aga ebakindlale rajale ta ometi ei astu. Meiega on lugu samamoodi. Kui meil on väikegi kahtlus, et see eluviis, mida meile pakutakse on rumal, õõnes ega vii kuhugi, ei võta me seda omaks," räägib USA religiooniloolane Huston Smith klipis "Muutus hakkab pihta õigest seltskonnast" [1].

Täna on meil plaanis rääkida Jan Uuspõllu ja Mait Vaiguga elevantide taltsutamise sõlmprobleemidest. Samale teemale olid pühendatud Tähenduse teejuhtide 13. [2] ja 25. number [3], vt ka "Kass tulisel plekk-katusel" [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————

[1]    • Huston Smith: "Mu...  

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7367493...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[4]    • Cat on a Hot Tin ...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#192 Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa, "Kui sünnib ilmvõimatu"]]> Sun, 21 May 2023 14:39:44 GMT 2:06:31 646a2d31c6d9020011d6120b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/192-raimo-kaarlaid-ja-aleksander-eeri-laupmaa-kui-sunnib-ilm 646a2d31c6d9020011d6120b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 192-raimo-kaarlaid-ja-aleksander-eeri-laupmaa-kui-sunnib-ilm full "Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].

1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim."

"Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake’i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.

Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...

[3]    • Stanislav Grof  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Grofi elukäigu määras Šveitsi ravimifirmalt Sandoz saadud pakike, mille adressaadiks oli tema juhendaja George Roubiček. Sandozi esindajad saatsid tollal LSD prooviannuseid uurijatele ja terapeutidele üle kogu maailma, et saada tagasisidet selle toime ja potentsiaali kohta. "Sandozist saadetud LSD-näidistel oli kaasas väike sedel, mis muutis kapitaalselt mu isiklikku ja professionaalset elu," kirjutab ta raamatus "Kui sünnib ilmvõimatu" (e. k. 2011) [1]," kirjutasin ma ise selle aasta 12. märtsil Edasis ilmunud artiklis "Neljas jõud" [2].

1956. aasta sügisel osales Stanislav Grof [3] esimest korda omaenda LSD seansil (varem oli arstitudengina pikalt toetanud teisi katsealuseid). "See päev tähistas uut algust –algas mu radikaalne eemaldumine traditsioonilisest psühhiaatrilisest mõtlemisest ning lääneliku teaduse monistlikust materialismist. Toibusin sellest kogemusest hingepõhjani puudutatuna ning meeletult rabatuna kogetu võimsusest," meenutab ta. Kuigi tal puudusid oma sõnul toimunu kirjeldamiseks adekvaatsed väljendid, polnud kahtlust, et saadud kogemus oli väga sarnane nendega, mille kohta ta oli varem lugenud maailma olulisematest müstikatekstidest. "Jumalik alge avaldus ning võttis võimust keset tõsist teaduslikku eksperimenti, kus kasutati 20. sajandi keemiku katseklaasis toodetud ainet ning mis toimus psühhiaatriakliinikus riigis, mille üle valitses Nõukogude Liit ja marksistlik režiim."

"Stanislav Grof on ühes Rupert Sheldrake’i ja paljude teistega SMN-i (Scientific and Medical Network [4]) auliige. Ta on aidanud väga olulisel määral parandada meie arusaamist iseendast ja transpersonaalsest psühholoogiast. Psühhedeelse teraapia tagasitulek on minu arvates veenev tõend tema elutöö tähtsusest," ütleb SMN-i direktor David Lorimer [5] Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus (see ilmub 20. mail). "Kõnealune teema naaseb praegu jõudsalt peavoolu. Ma usun, et kui see poleks 1960. aastatel sidemete tõttu kontrakultuuriga põlu alla pandud, siis oleksime täna palju paremas olukorras. Viimaste aastate suundumused on igal juhul kinnitanud, et Grof on olnud õigel teel," jätkab ta samas.

Tänases saates räägime Prahast pärit USA psühhiaatri Stanislav Grofi elutööst Raimo Kaarlaiu [6] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [7].

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————

[1] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[2] https://edasi.org/179929/hardo-pajula...

[3]    • Stanislav Grof  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#191 Tõnu Lehtsaar ja Tauri Tölpt, "Radikaalne vastus elule"]]> Thu, 20 Apr 2023 13:29:15 GMT 2:03:48 64413e2b73010400118dd5df false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/191-tonu-lehtsaar-ja-tauri-tolpt-radikaalne-vastus-elule 64413e2b73010400118dd5df 5c18d98b3641d7c91d617ce5 191-tonu-lehtsaar-ja-tauri-tolpt-radikaalne-vastus-elule full "Palve on radikaalne vastus elule," ütles Tähenduse teejuhtide 17. numbrile antud intervjuus [1] USA teoloog Matthew Fox [2]. Selles vastuses on Foxi sõnul koos nii jaatus kui eitus: "Müstik meis vastab jaatavalt, see on armastusest kantud vastus – via positiva. Selles on koos rõõm, heameel, imestus, ekstaas ja aukartus. Via negativa kujutab endast seevastu vaikset kontemplatsiooni. Siin on esiplaanil lein ja kannatused, millega me peame samuti hakkama saama. Vaiksest mõtisklusest kasvavad via creativa ja via transformativa. Esimene viitab kujutlusvõimele ja loomingulisele impulsile. Thomas ütleb, et seesama vaim, mis hõljus loomise kohal kõige alguses, on kohal ka kunstniku inspiratsioonipuhangus. Via transformativa on õigluse ja kaastunde tee, kus me üritame palves saadud suunised ellu rakendada."

Tänases saates räägime palvest religioonipsühholoogi Tõnu Lehtsaare ja teoloog Tauri Tölptiga [3]. Nii Tauri kui ka Tõnu pidasid sel kevadel külalisloengu EBS-i "Oluliste raamatute" [4] sarja kuuluval kursusel "Alateadvuse invasioon" [5], mille fookuses oli Ameerika psühholoogi William Jamesi teedrajav teos "Usulise kogemuse mitmekesisus" [6].

Peatse kohtumiseni!

Hardo

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7457148...

[2]    • Matthew Fox: "Ma ...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7675832...

[4]    • Olulised raamatud  

[5] https://drive.google.com/file/d/1Z9dj...

[6]    • John Gray: "Willi...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Palve on radikaalne vastus elule," ütles Tähenduse teejuhtide 17. numbrile antud intervjuus [1] USA teoloog Matthew Fox [2]. Selles vastuses on Foxi sõnul koos nii jaatus kui eitus: "Müstik meis vastab jaatavalt, see on armastusest kantud vastus – via positiva. Selles on koos rõõm, heameel, imestus, ekstaas ja aukartus. Via negativa kujutab endast seevastu vaikset kontemplatsiooni. Siin on esiplaanil lein ja kannatused, millega me peame samuti hakkama saama. Vaiksest mõtisklusest kasvavad via creativa ja via transformativa. Esimene viitab kujutlusvõimele ja loomingulisele impulsile. Thomas ütleb, et seesama vaim, mis hõljus loomise kohal kõige alguses, on kohal ka kunstniku inspiratsioonipuhangus. Via transformativa on õigluse ja kaastunde tee, kus me üritame palves saadud suunised ellu rakendada."

Tänases saates räägime palvest religioonipsühholoogi Tõnu Lehtsaare ja teoloog Tauri Tölptiga [3]. Nii Tauri kui ka Tõnu pidasid sel kevadel külalisloengu EBS-i "Oluliste raamatute" [4] sarja kuuluval kursusel "Alateadvuse invasioon" [5], mille fookuses oli Ameerika psühholoogi William Jamesi teedrajav teos "Usulise kogemuse mitmekesisus" [6].

Peatse kohtumiseni!

Hardo

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7457148...

[2]    • Matthew Fox: "Ma ...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7675832...

[4]    • Olulised raamatud  

[5] https://drive.google.com/file/d/1Z9dj...

[6]    • John Gray: "Willi...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#190 Raun Juurikas ja Mart Raukas, "Ateena ja Jeruusalemm"]]> Wed, 19 Apr 2023 17:29:40 GMT 2:00:50 644025054561b10011d6d815 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/190-raun-juurikas-ja-mart-raukas-ateena-ja-jeruusalemm 644025054561b10011d6d815 5c18d98b3641d7c91d617ce5 190-raun-juurikas-ja-mart-raukas-ateena-ja-jeruusalemm full Filmi juhtiv mõte on: "Kui tahad rahu, võta omaks ning usu! Kui tahad Tõde järgida, pead otsima!" Selle moto olen ma laenanud saksa filosoof Friedrich Nietzsche kirjast oma õele ning see iseloomustab kogu filmi, mis heidab pilgu Euroopa kultuuri ajalukku sügavuti ja küsib: "Kes on need inkvisiitorid, kes fanaatilise järjekindlusega on antiikajast peale püüdnud hävitada klassikalise kultuuri ideaale?" ütleb filosoof ja filmirežissöör Mart Raukas Postimehele antud intervjuus [1]. Ta räägib siin oma mängufilmist "Inkvisiitorid" [2], mis käsitleb antiikkultuuri süstemaatilise hävitamise näitel meie tänase tühistamiskultuuri lätteid.

Ateena ja Jeruusalemm on meie tänase elukorralduse kaks sammast ning nendevaheline pinge võib-olla paljuski praeguste probleemide sügavaim põhjus. "Igas hotellitoas on piibel, sama hästi võiks seal olla aga ka "Odüsseia"," ütleb selle kohta USA jungiaanlik psühholoog James Hillman (vt TT#177 "Uus hingeteadus"[3]).

Tänases saates on plaanis rääkida Mart Raukase ja teda filmi heli osas nõustanud Raun Juurikaga [4] inkvisiitoritest ja tühistamistkultuurist ning nende kaugematest ajaloolistest lätetest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7662176/in...

[2]    • Filmi INKVISIITOR...  

[3] https://www.youtube.com/live/cE0InwTm...

[4] https://www.youtube.com/live/JAm607tj...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Filmi juhtiv mõte on: "Kui tahad rahu, võta omaks ning usu! Kui tahad Tõde järgida, pead otsima!" Selle moto olen ma laenanud saksa filosoof Friedrich Nietzsche kirjast oma õele ning see iseloomustab kogu filmi, mis heidab pilgu Euroopa kultuuri ajalukku sügavuti ja küsib: "Kes on need inkvisiitorid, kes fanaatilise järjekindlusega on antiikajast peale püüdnud hävitada klassikalise kultuuri ideaale?" ütleb filosoof ja filmirežissöör Mart Raukas Postimehele antud intervjuus [1]. Ta räägib siin oma mängufilmist "Inkvisiitorid" [2], mis käsitleb antiikkultuuri süstemaatilise hävitamise näitel meie tänase tühistamiskultuuri lätteid.

Ateena ja Jeruusalemm on meie tänase elukorralduse kaks sammast ning nendevaheline pinge võib-olla paljuski praeguste probleemide sügavaim põhjus. "Igas hotellitoas on piibel, sama hästi võiks seal olla aga ka "Odüsseia"," ütleb selle kohta USA jungiaanlik psühholoog James Hillman (vt TT#177 "Uus hingeteadus"[3]).

Tänases saates on plaanis rääkida Mart Raukase ja teda filmi heli osas nõustanud Raun Juurikaga [4] inkvisiitoritest ja tühistamistkultuurist ning nende kaugematest ajaloolistest lätetest.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7662176/in...

[2]    • Filmi INKVISIITOR...  

[3] https://www.youtube.com/live/cE0InwTm...

[4] https://www.youtube.com/live/JAm607tj...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#189 Jaanus Harro ja Andres Soosaar, "Tõhus depressioon"]]> Sat, 15 Apr 2023 10:48:20 GMT 2:00:29 643a80f417e1b40011a9f8b4 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/189-jaanus-harro-ja-andres-soosaar-tohus-depressioon 643a80f417e1b40011a9f8b4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 189-jaanus-harro-ja-andres-soosaar-tohus-depressioon full „Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "Tõhus depressioon" [1] Ameerika jungiaanlikku psühholoogi James Hillmanit [2].

25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga" [3]. "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus.

12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba Tähenduse teejuhtide kolmandas vestlusringis "Valu mõte" [4].

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[2]    • James Hillman: "D...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651062...

[4]    • 3. Meego Remmel j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> „Depressioon paneb end tõsiselt võtma. See on nii ränk, nii arusaamatu ja nii armutu. Sa oled sellega nii võimetu midagi peale hakkama, et see sunnib sind lõpuks tõele näkku vaatama,“ tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 25. numbri juhtkirjas "Tõhus depressioon" [1] Ameerika jungiaanlikku psühholoogi James Hillmanit [2].

25. number oligi pühendatud depressioonile. Ühe kaasautorina astus üles Tartu Ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kelle lugu kandis pealkirja "Depressiooni tähendusest neurobioloogi pilguga" [3]. "Neurobioloogilised teed depressiivsuse ümber on inimeseti mitmekesised, sadade „depressioonigeenide“ võimalikud produktid, nii et igaüks meist käib ringi, peas mitmeid musta sapi piisku. Kui palju neid just on ja milliseid voolusänge nad suudavad ühinemisel uuristada, selle hindamine ja tagajärgede ravimine on professionaalide suur kunst, kuid vastutust musta sapi kogunemise eest ei saa kelleltki endalt täiesti ära võtta, muidu läheb see kunst vett vedama. Kuidas kultuur saaks aidata, väärib arutamist," kirjutas ta oma lehe loo lõpus.

12. aprillil Tartus salvestatud saates arutasimegi selle üle, kuidas kultuur meid meelemasenduse vastu aidata saaks. Teiseks saatekülaliseks oli Jaanus Harro kolleeg Andres Soosaar, kellega me kohtusime juba Tähenduse teejuhtide kolmandas vestlusringis "Valu mõte" [4].

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7651070...

[2]    • James Hillman: "D...  

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7651062...

[4]    • 3. Meego Remmel j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#188 Mari Lassmann, Sten Lassmann ja Kaie Metsla, "Kodumaine viis"]]> Wed, 29 Mar 2023 13:56:42 GMT 2:02:48 6424439b99a4dd001162fbc0 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/188-mari-lassmann-sten-lassmann-ja-kaie-metsla-kodumaine-vii 6424439b99a4dd001162fbc0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 188-mari-lassmann-sten-lassmann-ja-kaie-metsla-kodumaine-vii full Tähenduse teejuhtide 188. vestlusring on pühendatud helilooja Heino Ellerile. Stuudios on kogu Elleri klaverimuusika plaatidele salvestanud pianist Sten Lassmann [1] abikaasa Mari Lassmanniga. Nagu mõnel sarnasel juhul varemgi tavaks olnud, kutsun mina omalt poolt kaasa Kaie [2].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Heino Eller 135. ...  

[2] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 188. vestlusring on pühendatud helilooja Heino Ellerile. Stuudios on kogu Elleri klaverimuusika plaatidele salvestanud pianist Sten Lassmann [1] abikaasa Mari Lassmanniga. Nagu mõnel sarnasel juhul varemgi tavaks olnud, kutsun mina omalt poolt kaasa Kaie [2].

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————————

[1]    • Heino Eller 135. ...  

[2] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#187 Karl Käsnapuu ja Tanel Mällo, "Viimne teekond"]]> Wed, 29 Mar 2023 13:41:03 GMT 2:05:21 64243fef6f707e001139ab54 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/187-karl-kasnapuu-ja-tanel-mallo-viimne-teekond 64243fef6f707e001139ab54 5c18d98b3641d7c91d617ce5 187-karl-kasnapuu-ja-tanel-mallo-viimne-teekond full USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].

Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3...


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> USA psühhiaater Stanislav Grof [1] on eesti keeles esindatud viie raamatuga: 1) "Tuleviku psühholoogia" [2], 2) "Viimne teekond" [3], 3) "Kui sünnib ilmvõimatu" [4], 4) "Holotroopne hingamine" [5], 5) "Kosmiline mäng" [6].

Tähenduse teejuhtide 94. vestlusringis [7] rääkisime Marina Paula Eberthi ja Alar Tamminguga esimesest. 21. märtsil Tartus salvestatud saates olid mul külas ESTRA raamatusarja [8] toimetaja Tanel Mällo, kes tõlkis eesti keelde raamatu "Kui sünnib ilmvõimatu", ja surmauurija Karl Käsnapuu [9]. Tulenevalt Karli kohalolust võtsime selle jutuajamise lähtekohaks teose "Viimne teekond: Teadvus ja surma müsteeriumi". Sealt hargnes keskustelu nagu ikka juba õige mitmes suunas.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1]    • Stanislav Grof  

[2] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[3] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[4] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[5] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[6] https://transpersonaalne.ee/toode/sta...

[7] https://www.youtube.com/live/TSgd9Dz3...


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#186 Peeter Koppel ja Kaarel Ots, "Volckeri pärand"]]> Tue, 21 Mar 2023 19:26:40 GMT 1:58:17 641a04f1c8e7fd00115ead1e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/186-peeter-koppel-ja-kaarel-ots-volckeri-parand 641a04f1c8e7fd00115ead1e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 186-peeter-koppel-ja-kaarel-ots-volckeri-parand full ”See, mida Volcker tegi, nõudis erakordset vaprust,” sõnas tema järeltulija tunnustavalt," kirjutasin ma oma 2015. aastal ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1]. Paul Volcker [2] oli USA keskpanga 12. president, kes oli ametis aastatel 1979–1987. Tema järeltulija oli Alan Greenspan, kes oli keskpanga eesotsas ligi kaks aastakümmet (aastani 2006).

Jimmy Carteri ametisse määratud Volcker tõstis 1981. aasta suvel rahaturu lühiajalise intressimäära 20 protsendini. Selle tulemusel langes 1980. aastal 13,5 protsendini küündinud inflatsioonimäär kolm aastat hiljem 3,2 protsendi peale. Möödunud aastal oli USA inflatsioonimäär 8,0 protsenti, nii kõrge oli see viimati 1981. aastal. Inflatsioonist oli juttu ka sarja 151. saade "Varaklass – leib", kus osalesid Armin Kõomägi ja Kaarel Ots [3].

Homme on Kaarel Tähenduse teejuhtide stuudios koos Peeter Koppeliga.

Ootan seda jutuajamist suure huviga.

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/majanduslik-ini...

[2]    • Ray Dalio & Paul ...  

[3]    • Leivapätsi tootlu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> ”See, mida Volcker tegi, nõudis erakordset vaprust,” sõnas tema järeltulija tunnustavalt," kirjutasin ma oma 2015. aastal ilmunud raamatus "Majanduslik inimene ja poliitiline loom" [1]. Paul Volcker [2] oli USA keskpanga 12. president, kes oli ametis aastatel 1979–1987. Tema järeltulija oli Alan Greenspan, kes oli keskpanga eesotsas ligi kaks aastakümmet (aastani 2006).

Jimmy Carteri ametisse määratud Volcker tõstis 1981. aasta suvel rahaturu lühiajalise intressimäära 20 protsendini. Selle tulemusel langes 1980. aastal 13,5 protsendini küündinud inflatsioonimäär kolm aastat hiljem 3,2 protsendi peale. Möödunud aastal oli USA inflatsioonimäär 8,0 protsenti, nii kõrge oli see viimati 1981. aastal. Inflatsioonist oli juttu ka sarja 151. saade "Varaklass – leib", kus osalesid Armin Kõomägi ja Kaarel Ots [3].

Homme on Kaarel Tähenduse teejuhtide stuudios koos Peeter Koppeliga.

Ootan seda jutuajamist suure huviga.

Jaksu ja rõõmsat meelt!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/majanduslik-ini...

[2]    • Ray Dalio & Paul ...  

[3]    • Leivapätsi tootlu...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#185 Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt, "Särav barokk"]]> Thu, 16 Mar 2023 07:41:40 GMT 2:01:41 6412c835bd297c0011872bf9 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/185-reet-sukk-ja-taavi-mats-utt-sarav-barokk 6412c835bd297c0011872bf9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 185-reet-sukk-ja-taavi-mats-utt-sarav-barokk full "Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide 27. numbris [1] varajase muusika ansambli Cantores Vagantes [2] kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist Reinut Tepiga [3].

Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7694928...

[2] https://www.emic.ee/?sisu=interpreedi...

[3]    • 25. Reinut Tepp j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Nagu suurte ettevõtmistega tihti juhtub, läks ka siin info pisut lappama ja kontserdipaigal oodati etteastet nimega „Särav barokk“. Ühele päevale kiilutud kolmel kontserdil – Rakvere keskkoolis, Rakvere Lihakombinaadis ja Tapa üksikjalaväe pataljonis – ei tundunud kontserdipaikade ega ka publiku poole pealt olevat kuigi suurt ühisosa, kuid üht-teist siduvat võis ometi leida. Kokku said kontsertidest osa ligi 600 inimest, kellest vabatahtlikult oleks „säravat barokki“ tulnud kuulama ehk vaid mõned, kui sedagi. Lisaks kavale, mis pealkirjaga kuidagi ei haakunud, jäi publik armutult ilma ka igasugusest äratundmisrõõmust. Tundub, nagu oleks muusikalise suitsiidi tarvis kõik tingimused täidetud...," kirjutas Tähenduse teejuhtide 27. numbris [1] varajase muusika ansambli Cantores Vagantes [2] kunstiline juht Taavi-Mats Utt. Kõnealuses kirjatükis oli jutt samanimelisest vestlusringist, kus Taavi-Mats osales koos klavessinist Reinut Tepiga [3].

Täna on Taavi-Mats stuudios Cantores Vagantese teise kunstilise juhi Reet Sukaga. Mul on plaanis uurida, mis säravas barokis ehk varajases muusikas vahepeal on põnevat juhtunud.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7694928...

[2] https://www.emic.ee/?sisu=interpreedi...

[3]    • 25. Reinut Tepp j...  

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#184 Raun Juurikas ja Robert Jürjendal, "Põhjatu ülbus"]]> Mon, 06 Mar 2023 18:56:23 GMT 2:07:09 6406375752deee00111e86a8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/184-raun-juurikas-ja-robert-jurjendal-pohjatu-ulbus 6406375752deee00111e86a8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 184-raun-juurikas-ja-robert-jurjendal-pohjatu-ulbus full "Ratsionalistliku projekti teoloogiline olemus ilmneb selle püüdluses kõikehõlmavuse poole. See tunnistab õigeks vaid ühe teadmiste hankimise viisi ja heidab kõik teised asjakohatutena kõrvale. Õigeid teadmisi annab ainult meie süsteem ja me suudame selgitada kõike. See kõlab juba väga religiooni moodi," tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 26. numbri juhtkirjas "Põhjatu ülbus" [1] šveitsi antropoloogi Jeremy Narbyt.

Jeremy Narby pidas möödunud aasta 1. detsembril külalisloengu [2] EBS-i kursusel "Metsa meel" [3]. Narby loengut käisid kuulamas ka Raun ja Robert. Täna vaatamegi üheskoos sellele õhtupoolikule tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————-

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7675836...

[2]    • 5. Jeremy Narby "...  

[3] https://drive.google.com/file/d/1oEk7...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ratsionalistliku projekti teoloogiline olemus ilmneb selle püüdluses kõikehõlmavuse poole. See tunnistab õigeks vaid ühe teadmiste hankimise viisi ja heidab kõik teised asjakohatutena kõrvale. Õigeid teadmisi annab ainult meie süsteem ja me suudame selgitada kõike. See kõlab juba väga religiooni moodi," tsiteerisin ma Tähenduse teejuhtide 26. numbri juhtkirjas "Põhjatu ülbus" [1] šveitsi antropoloogi Jeremy Narbyt.

Jeremy Narby pidas möödunud aasta 1. detsembril külalisloengu [2] EBS-i kursusel "Metsa meel" [3]. Narby loengut käisid kuulamas ka Raun ja Robert. Täna vaatamegi üheskoos sellele õhtupoolikule tagasi.

Peatse kohtumiseni!

H.

—————————————————-

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7675836...

[2]    • 5. Jeremy Narby "...  

[3] https://drive.google.com/file/d/1oEk7...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#183 Tiit Aleksejev ja Lembit Peterson, "Conradlik kangelane"]]> Tue, 28 Feb 2023 08:03:38 GMT 1:58:24 63fdb55b971c330011d7bd7b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/183-tiit-aleksejev-ja-lembit-peterson-conradlik-kangelane 63fdb55b971c330011d7bd7b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 183-tiit-aleksejev-ja-lembit-peterson-conradlik-kangelane full "Kuningas Lear on Shakespeare'i kõige conradlikum kangelane," ütles "Oluliste raamatute" kursusesarja üheksandal hooajal "Sügaviku kutse" [1] külalisloengu pidanud Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev [2].

Täna on Tiit stuudios koos Lembit Petersoniga [3]. "Lembit Peterson teeb kuningas Learina ühe oma elu rollidest ja just tema on see, kelle pärast tasub ja tuleb Vladimir Baitšeri lavastust vaadata," kirjutas Heili Sibrits Postimehes [4]. Tänases keskustelus tuleb tõenäoliselt juttu nii Conradist, Shakespeare'ist kui ka Theatrumi 2018. aasta lavastusest [5].

Ootan seda vestlust suure huviga.

Head aastapäeva!

H.

———————————-

[1] https://drive.google.com/file/d/1-PCa...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7479918...

[4] https://kultuur.postimees.ee/6461955/...

[5] https://www.theatrum.ee/events/kuning...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kuningas Lear on Shakespeare'i kõige conradlikum kangelane," ütles "Oluliste raamatute" kursusesarja üheksandal hooajal "Sügaviku kutse" [1] külalisloengu pidanud Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev [2].

Täna on Tiit stuudios koos Lembit Petersoniga [3]. "Lembit Peterson teeb kuningas Learina ühe oma elu rollidest ja just tema on see, kelle pärast tasub ja tuleb Vladimir Baitšeri lavastust vaadata," kirjutas Heili Sibrits Postimehes [4]. Tänases keskustelus tuleb tõenäoliselt juttu nii Conradist, Shakespeare'ist kui ka Theatrumi 2018. aasta lavastusest [5].

Ootan seda vestlust suure huviga.

Head aastapäeva!

H.

———————————-

[1] https://drive.google.com/file/d/1-PCa...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7695769...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7479918...

[4] https://kultuur.postimees.ee/6461955/...

[5] https://www.theatrum.ee/events/kuning...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#182 Kaie Metsla, Anna Vainu ja Indrek Vainu, "Väike rabamuusika"]]> Wed, 22 Feb 2023 09:08:26 GMT 2:07:07 63f5db8a886da70011c1a59e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/182-kaie-metsla-anna-vainu-ja-indrek-vainu-vaike-rabamuusika 63f5db8a886da70011c1a59e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 182-kaie-metsla-anna-vainu-ja-indrek-vainu-vaike-rabamuusika full Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.

Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.

Kuulmiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[2] https://metsalaulupidu.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Eelmises vestluses "Pärimuskultuur ja pseudoteadus" [1] tuli muuhulgas jutuks ka Soomaal toimuv metsalaulupidu [2], mida korraldavad Indrek ja Anna Vainu.

Täna on mõlemad Tähenduse teejuhtide stuudios oma ettevõtmisest rääkimas. Kuivõrd tegu on abielupaariga, siis palusin seekord ka Kaiel kampa lüüa.

Kuulmiseni!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/live/J9qx1JMv...

[2] https://metsalaulupidu.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#181 Alar Krautman ja Agne Nelk, "Pärimuskultuur ja pseudoteadus"]]> Sat, 28 Jan 2023 08:12:20 GMT 2:03:59 63d4d8e52605400011b2fbec false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/181-alar-krautman-ja-agne-nelk-parimuskultuur-ja-pseudoteadu 63d4d8e52605400011b2fbec 5c18d98b3641d7c91d617ce5 181-alar-krautman-ja-agne-nelk-parimuskultuur-ja-pseudoteadu full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#180 Irina Belobrovtseva ja Jaan Ross, "Vürst Mõškin"]]> Wed, 14 Dec 2022 15:35:49 GMT 1:58:53 6399ed5635ac70001259ae4e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/180-irina-belobrovtseva-ja-jaan-ross-vurst-mokin 6399ed5635ac70001259ae4e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 180-irina-belobrovtseva-ja-jaan-ross-vurst-mokin full "Tänu Dostojevski geniaalsusele tunduvad kõik tema kangelased meile täiesti reaalsete inimestena. Vagura liignime ja hirmutava eesnimega vürst Lev Mõškin [lev on vene keeles ’lõvi’ ja mõška ’hiireke’, H. P.] näib samuti täiesti käegakatsutava inimesena," kirjutas Jelena Skulskaja Tähenduse teejuhtide 23. numbris. Jelena nupuke oli samanimelise saatesarja 21. vestlusest "Teine tulemine", mis oli pühendatud Fjodor Dostojevski romaanile "Idioot".

Täna pöördume koos Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga selle teose juurde tagasi. Nii Irina kui Jaan on Tähenduse teejuhtide stuudios teist korda, 116. saates "Täiuslik kunstiteos" oli jutuks "Anna Karenina".

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tänu Dostojevski geniaalsusele tunduvad kõik tema kangelased meile täiesti reaalsete inimestena. Vagura liignime ja hirmutava eesnimega vürst Lev Mõškin [lev on vene keeles ’lõvi’ ja mõška ’hiireke’, H. P.] näib samuti täiesti käegakatsutava inimesena," kirjutas Jelena Skulskaja Tähenduse teejuhtide 23. numbris. Jelena nupuke oli samanimelise saatesarja 21. vestlusest "Teine tulemine", mis oli pühendatud Fjodor Dostojevski romaanile "Idioot".

Täna pöördume koos Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga selle teose juurde tagasi. Nii Irina kui Jaan on Tähenduse teejuhtide stuudios teist korda, 116. saates "Täiuslik kunstiteos" oli jutuks "Anna Karenina".

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#179 Karl Käsnapuu ja Henri Laupmaa, "Sealpool surma"]]> Tue, 13 Dec 2022 20:47:49 GMT 2:00:12 6398e4f60e0ac10010819ccd false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/179-karl-kasnapuu-ja-henri-laupmaa-sealpool-surma 6398e4f60e0ac10010819ccd 5c18d98b3641d7c91d617ce5 179-karl-kasnapuu-ja-henri-laupmaa-sealpool-surma full Territooriumilt, mis paikneb sealpool surma on meil üsna vähe usaldusväärseid reisikirju. Surmalähedasete kogemustega on asi mõnevõrra parem, tänu meditsiini arengule langevad need omaks palju rohkematele inimestele kui varem. Mida need meile meist ja maailmast räägivad? Sellest me täna vestelda kavatsemegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Territooriumilt, mis paikneb sealpool surma on meil üsna vähe usaldusväärseid reisikirju. Surmalähedasete kogemustega on asi mõnevõrra parem, tänu meditsiini arengule langevad need omaks palju rohkematele inimestele kui varem. Mida need meile meist ja maailmast räägivad? Sellest me täna vestelda kavatsemegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#178 Herbert Murd ja Terje Toomistu, "Nõukogude hipid"]]> Tue, 06 Dec 2022 23:41:04 GMT 1:48:26 638fd310a5945000112dcb77 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/178-herbert-murd-ja-terje-toomistu-noukogude-hipid 638fd310a5945000112dcb77 5c18d98b3641d7c91d617ce5 178-herbert-murd-ja-terje-toomistu-noukogude-hipid full Tänase vestluse käimalükkavaks teemaks on Terje Toomistu 2017. aastal valminud menukas dokumentaalfilm "Nõukogude hipid". Terje vestluskaaslaseks on Herbert Murd ja meil on kavas rääkida nõukogude ajast, rahuliikumisest, hipidest ja kontrakultuurist laiemalt.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänase vestluse käimalükkavaks teemaks on Terje Toomistu 2017. aastal valminud menukas dokumentaalfilm "Nõukogude hipid". Terje vestluskaaslaseks on Herbert Murd ja meil on kavas rääkida nõukogude ajast, rahuliikumisest, hipidest ja kontrakultuurist laiemalt.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#177 Raimo Kaarlaid ja Jüri Saar, "Revideeritud psühholoogia"]]> Sun, 27 Nov 2022 18:21:19 GMT 2:00:21 6383aaa02c1773001027dc94 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/177-raimo-kaarlaid-ja-juri-saar-revideeritud-psuhholoogia 6383aaa02c1773001027dc94 5c18d98b3641d7c91d617ce5 177-raimo-kaarlaid-ja-juri-saar-revideeritud-psuhholoogia full "See raamat on ühtaegu nii vanamoodne kui radikaalselt uuenduslik. See on vanamoodne, sest see toetub klassikalistele hingekäsitlustele, uuendusmeelne seetõttu, et see pakub välja ideid, millest nüüdisaegne psühholoogia mööda vaatab," kirjutab oma 1975. aastal ilmunud peateose "Re-Visioning Psychology" eessõnas Ameerika psühholoog James Hillman [1].

Mu enda jaoks on Hillman olnud Jordan Petersoni [2], Rupert Sheldrake'i [3] ja Richard Tarnase [4] kõrval üheks viimaste aastate kõige olulisemaks leiuks. Ma avastasingi ta tegelikult 2021. aasta kevadel Richard Tarnasega tehtud intervjuust [5]. Mul on väga hea meel, et ma saan talle nüüd viimaks omaette saate pühendada. Mu mõlemad vestluspartnerid on "Re-Visioning Psychology" eelnevalt läbi lugenud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.youtube.com/playlist?list...

[3] https://www.youtube.com/playlist?list...

[4] https://www.youtube.com/playlist?list...

[5] https://youtu.be/Af-khwHKl5s?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "See raamat on ühtaegu nii vanamoodne kui radikaalselt uuenduslik. See on vanamoodne, sest see toetub klassikalistele hingekäsitlustele, uuendusmeelne seetõttu, et see pakub välja ideid, millest nüüdisaegne psühholoogia mööda vaatab," kirjutab oma 1975. aastal ilmunud peateose "Re-Visioning Psychology" eessõnas Ameerika psühholoog James Hillman [1].

Mu enda jaoks on Hillman olnud Jordan Petersoni [2], Rupert Sheldrake'i [3] ja Richard Tarnase [4] kõrval üheks viimaste aastate kõige olulisemaks leiuks. Ma avastasingi ta tegelikult 2021. aasta kevadel Richard Tarnasega tehtud intervjuust [5]. Mul on väga hea meel, et ma saan talle nüüd viimaks omaette saate pühendada. Mu mõlemad vestluspartnerid on "Re-Visioning Psychology" eelnevalt läbi lugenud.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.youtube.com/playlist?list...

[3] https://www.youtube.com/playlist?list...

[4] https://www.youtube.com/playlist?list...

[5] https://youtu.be/Af-khwHKl5s?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#176 Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Absurdne loodus"]]> Thu, 24 Nov 2022 12:50:24 GMT 1:55:21 637f6890f6f79200115df584 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/176-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-absurdne-loodus 637f6890f6f79200115df584 5c18d98b3641d7c91d617ce5 176-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-absurdne-loodus full “Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1

[2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> “Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1

[2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#175 Agne Kivisaar, Ain Kivisaar ja Kaie Metsla, "Lord Jim"]]> Thu, 17 Nov 2022 20:23:36 GMT 2:03:58 637698480eb3240010ab307b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/175-agne-kivisaar-ain-kivisaar-ja-kaie-metsla-lord-jim 637698480eb3240010ab307b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 175-agne-kivisaar-ain-kivisaar-ja-kaie-metsla-lord-jim full 2018. aastal asutasid EBS ja EBS üheskoos kursusesarja "Olulised raamatud", mis jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Novembri alul lõppenud kursus oli pühendatud Joseph Conradi romaanile "Lord Jim". Täna vaatamegi neljakesi sellele ettevõtmisele tagasi. Agne ja Kaie lõid kursusel kaasa, Ain elas toimuvale kaasa Agne vahendusel.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 2018. aastal asutasid EBS ja EBS üheskoos kursusesarja "Olulised raamatud", mis jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Novembri alul lõppenud kursus oli pühendatud Joseph Conradi romaanile "Lord Jim". Täna vaatamegi neljakesi sellele ettevõtmisele tagasi. Agne ja Kaie lõid kursusel kaasa, Ain elas toimuvale kaasa Agne vahendusel.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#174 Merili Metsvahi ja Ülo Valk, "Üleloomulik loodus"]]> Tue, 25 Oct 2022 14:11:57 GMT 1:47:42 6357eeadd377b10011a1026a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/174-merili-metsvahi-ja-ulo-valk-uleloomulik-loodus 6357eeadd377b10011a1026a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 174-merili-metsvahi-ja-ulo-valk-uleloomulik-loodus full Tähenduse teejuhtide 8. numbri [1] teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "Üleloomulik loodus" [2] ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku Raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi.

Head uudistamist!

H.

——————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231083...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230590...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 8. numbri [1] teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "Üleloomulik loodus" [2] ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku Raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi.

Head uudistamist!

H.

——————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231083...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230590...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#173 Heli Allik ja Sven Tamming, "Erinnüste missa"]]> Sat, 15 Oct 2022 10:06:12 GMT 1:49:39 634a861490704c0011140313 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/173-heli-allik-ja-sven-tamming-erinnuste-missa 634a861490704c0011140313 5c18d98b3641d7c91d617ce5 173-heli-allik-ja-sven-tamming-erinnuste-missa full "Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.

Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.

Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...

[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html

[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Erinnüste missa" on mu 2013. aasta kevadel Postimehes ilmunud laastuke [1], mis sai ka "Kassi nurinate" [2] kaante vahele. "Kreeka mütoloogias jälitasid oma ema tapnud Orestest kättemaksujumalannad erinnüsed ('vihased'). Nende raev lahtus alles pärast õigeks mõistvat kohtuotsust, misjärel neid hakati kutsuma eumeniidideks ('heatahtlikeks'). Lääne progressiivse ajastu kõige olulisemaks saavutuseks on kahtlemata monstrumlik riigiaparaat. Viimastel aastakümnetel on see olnud üsna heatahtlik. Segastel aegades sirutuvad selle malaka järele aga taas ajaloo sihti teadvate prohvetite käed. Just siis võivad eumeniididest jälle erinnüsed saada. Nagu näitab Grary missa: prouadel on ühine DNA," kirjutasin ma seal.

Sel suvel ilmus eesti keeles prantsuse-ameerika kirjaniku Jonathan Littelli 2006. aastal trükivalgust näinud Prantsuse kõrgete auhindadega pärjatud romaan "Eumeniidid" [3]. ""Eumeniidid” on kui meie aja „Odüsseia”, mis rullub lahti läbi Teise maailmasõja. Raamatu lõputuna näivatel lehekülgedel vilksatab rohkem kui kaks tuhat reaalset ja veidi vähem reaalset isikut Hitlerist Eichmannini, Goebbelsist Göringini. Peategelase ebatavaline saatus viib ta Babi Jari massihukkamiste tunnistajaks, mägijuutide küladesse Kaukaasias, Stalingradi alla, Pariisi tolle aja juhtivate intellektuaalide seltskonda ning otse põrgusse Poola ja Saksamaa koonduslaagrites," kirjutatakse Varraku kodulehel.

Olen palunud tänasesse saatesse teose tõlkija Heli Alliku ja selle raamatu värskelt läbi lugenud Sven Tammingu . Nii Heli kui ka Sven on saates esimest korda. Sven kirjutas aga loo "Tähenduse teejuhtide" 13. numbrisse [4].

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://leht.postimees.ee/1250054/har...

[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html

[3] https://varrak.ee/raamat/eumeniidid/

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7367199...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#172 Märt-Matis Lill ja Kaido Ole, "Juurikata roosipõõsas"]]> Fri, 07 Oct 2022 09:57:11 GMT 1:59:06 633ff7f7dd56210011bd682a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/172-mart-matis-lill-ja-kaido-ole-juurikata-roosipoosas 633ff7f7dd56210011bd682a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 172-mart-matis-lill-ja-kaido-ole-juurikata-roosipoosas full Tähenduse teejuhtide 21. number [1] päris Ilu saladuse järele. Kohapealsete kirjutajate rubriigis astus üles maalikunstnik Kaido Ole [2], kes väitis usutavalt, et "juurikata roosipõõsas kuivab kiiresti". 23. numbris [3] sirutasime käed Tarkuse tähenduse järele. Selle lehe muusikanurgas kirjutas helilooja Märt-Matis Lill, kelle sõnul on juudikristlikul kultuuripärandil varju kõrval ka valgus [4].

Täna saavad Kaido ja Märt-Matis kokku Tähenduse teejuhtide stuudios, et pärandist ja roosipõõsast edasi arutada.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7545481...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545184...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7606056...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7605145...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 21. number [1] päris Ilu saladuse järele. Kohapealsete kirjutajate rubriigis astus üles maalikunstnik Kaido Ole [2], kes väitis usutavalt, et "juurikata roosipõõsas kuivab kiiresti". 23. numbris [3] sirutasime käed Tarkuse tähenduse järele. Selle lehe muusikanurgas kirjutas helilooja Märt-Matis Lill, kelle sõnul on juudikristlikul kultuuripärandil varju kõrval ka valgus [4].

Täna saavad Kaido ja Märt-Matis kokku Tähenduse teejuhtide stuudios, et pärandist ja roosipõõsast edasi arutada.

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7545481...

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7545184...

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7606056...

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7605145...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#171 (:)kivisildnik ja Leo Kunnas, "Lord Jim"]]> Sat, 01 Oct 2022 18:20:40 GMT 2:06:54 633884f867467800123d7991 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/171-kivisildnik-ja-leo-kunnas-lord-jim 633884f867467800123d7991 5c18d98b3641d7c91d617ce5 171-kivisildnik-ja-leo-kunnas-lord-jim full 2018. aastal asutatud kursusesari "Olulised raamatud" [1] jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Sedapuhku on fookus Joseph Conradi [2] romaanil "Lord Jim".

Täna räägimegi (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega sellest eelmise sajandi algul ilmunud raamatust. See ei ole esimene kord, kus me selles koosseisus Conradi jutuks võtame. Sarja 24. saade "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [3] oli pühendatud sama autori aasta varem ilmunud romaanile "Pimeduse süda".

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAF...

[2] https://youtu.be/dda325-XGQ8?t=1

[3] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 2018. aastal asutatud kursusesari "Olulised raamatud" [1] jõudis sel sügisel oma üheksanda hooajani. Sedapuhku on fookus Joseph Conradi [2] romaanil "Lord Jim".

Täna räägimegi (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega sellest eelmise sajandi algul ilmunud raamatust. See ei ole esimene kord, kus me selles koosseisus Conradi jutuks võtame. Sarja 24. saade "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [3] oli pühendatud sama autori aasta varem ilmunud romaanile "Pimeduse süda".

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=gyNAF...

[2] https://youtu.be/dda325-XGQ8?t=1

[3] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#170 Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Ots, "Exodus"]]> Tue, 20 Sep 2022 18:42:01 GMT 2:02:36 632a097931378e00124e7760 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/170-aleksander-eeri-laupmaa-ja-kaarel-ots-exodus 632a097931378e00124e7760 5c18d98b3641d7c91d617ce5 170-aleksander-eeri-laupmaa-ja-kaarel-ots-exodus full Tähenduse teejuhtide 22. numbris ilmus intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Selle aluseks oli Kingsnorthi maikuus ilmunud artikkel "What Progress Wants" [2]. Me rääkisime kõnealusest artiklist pikemalt Tähenduse teejuhtide 167. vestlusringis "Mida Progress tahab" koos Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanniga [3].

Täna tuleme Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga Kingsnorthi juurde tagasi. Sedapuhku räägime tema möödunud aasta novembris ilmunud artiklist "Exodus" [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

[3] https://youtu.be/K7O-sLLk8Ik?t=1

[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 22. numbris ilmus intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Selle aluseks oli Kingsnorthi maikuus ilmunud artikkel "What Progress Wants" [2]. Me rääkisime kõnealusest artiklist pikemalt Tähenduse teejuhtide 167. vestlusringis "Mida Progress tahab" koos Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanniga [3].

Täna tuleme Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga Kingsnorthi juurde tagasi. Sedapuhku räägime tema möödunud aasta novembris ilmunud artiklist "Exodus" [4].

Peatse kohtumiseni!

H.

——————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

[3] https://youtu.be/K7O-sLLk8Ik?t=1

[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#169 Raun Juurikas ja Taivo Niitvägi, "Trükimasina tagajärjed"]]> Fri, 16 Sep 2022 15:17:09 GMT 1:55:15 63249376a8cfed0012143f78 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/169-raun-juurikas-ja-taivo-niitvagi-cantus-firmus 63249376a8cfed0012143f78 5c18d98b3641d7c91d617ce5 169-raun-juurikas-ja-taivo-niitvagi-cantus-firmus full "Cantus firmus" tähendab keskaja- ja renessansimuusikas varasest muusikast laenatud meloodiat, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. See põhines tihti gregooriuse koraalil.

"Cantus firmus" on ühtlasi ka Tähenduse teejuhtide 20. numbris ilmunud artikkel – mu intervjuu helilooja Erkki-Sven Tüüriga [1]. Mind huvitas seal muuhulgas küsimus, millist rolli mängis keskaja lõpul toimunud põhjalikus taju- ja tundelaadi muutuses mitmehäälsuse areng.

"Ma ei ole muusikaajaloolane, aga kui me mõtleme kontrapunkti arengule Victoria ja Palestrina loomingus või Madalmaade koolkonnas, siis näeme tõesti, et mitmehäälsetesse vokaalsetesse vormidesse tekib uutmoodi ruumilisus. Need suundumused avasid uue perspektiivi ja tõid kaasa olulise hoiakumuutuse. Uutest kooskõladest ja peenest polüfooniast tekkis ka uutmoodi meeleline nauding. See muusika puudutab puhtalt taju põhjal juba sootuks teisi meeli. Varasem muusika oli tunduvalt askeetlikum," vastas selle peale Erkki-Sven.

Täna ongi plaanis koos Rauni ja Taivoga enam-vähem sealtsamast edasi minna. Mida tähendab õigupoolest kontrapunkt? millist rolli mängisid Euroopa polüfoonilises revolutsioonis Victoria ja Palestrina? ja kuidas see kõik mõjutas hilisemat fundamentaalset kosmoloogilist pööret?

Raun käis koos Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga 130. saates "Usk lähitulevikku" [2], Taivo on stuudios esimest korda.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7525992...

[2] https://youtu.be/JAm607tjOpE?t=13

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Cantus firmus" tähendab keskaja- ja renessansimuusikas varasest muusikast laenatud meloodiat, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. See põhines tihti gregooriuse koraalil.

"Cantus firmus" on ühtlasi ka Tähenduse teejuhtide 20. numbris ilmunud artikkel – mu intervjuu helilooja Erkki-Sven Tüüriga [1]. Mind huvitas seal muuhulgas küsimus, millist rolli mängis keskaja lõpul toimunud põhjalikus taju- ja tundelaadi muutuses mitmehäälsuse areng.

"Ma ei ole muusikaajaloolane, aga kui me mõtleme kontrapunkti arengule Victoria ja Palestrina loomingus või Madalmaade koolkonnas, siis näeme tõesti, et mitmehäälsetesse vokaalsetesse vormidesse tekib uutmoodi ruumilisus. Need suundumused avasid uue perspektiivi ja tõid kaasa olulise hoiakumuutuse. Uutest kooskõladest ja peenest polüfooniast tekkis ka uutmoodi meeleline nauding. See muusika puudutab puhtalt taju põhjal juba sootuks teisi meeli. Varasem muusika oli tunduvalt askeetlikum," vastas selle peale Erkki-Sven.

Täna ongi plaanis koos Rauni ja Taivoga enam-vähem sealtsamast edasi minna. Mida tähendab õigupoolest kontrapunkt? millist rolli mängisid Euroopa polüfoonilises revolutsioonis Victoria ja Palestrina? ja kuidas see kõik mõjutas hilisemat fundamentaalset kosmoloogilist pööret?

Raun käis koos Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga 130. saates "Usk lähitulevikku" [2], Taivo on stuudios esimest korda.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7525992...

[2] https://youtu.be/JAm607tjOpE?t=13

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#168 Kristi Ockba ja Steven Vihalem, "Põhjamaine islam"]]> Sun, 11 Sep 2022 20:14:02 GMT 1:58:39 631e418baff4a50012dccef7 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/168-kristi-ockba-ja-steven-vihalem-pohjamaine-islam 631e418baff4a50012dccef7 5c18d98b3641d7c91d617ce5 168-kristi-ockba-ja-steven-vihalem-pohjamaine-islam full Steven Vihalem osales koos Margus Hanno Murakaga saates "Nähtamatu surnu" [1]. Pärast saadet selgus, et Steven on moslem. See äratas huvi ja ma kutsusin Steven uuesti stuudiosse, et asja kohta rohkem teada saada. Steven kutsus kaasa oma elukaaslase Kristi Ockba [2].

Head uudistamist!

H.


————————————

[1] https://youtu.be/pF1TgDHpJlQ?t=194

[2] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/886...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Steven Vihalem osales koos Margus Hanno Murakaga saates "Nähtamatu surnu" [1]. Pärast saadet selgus, et Steven on moslem. See äratas huvi ja ma kutsusin Steven uuesti stuudiosse, et asja kohta rohkem teada saada. Steven kutsus kaasa oma elukaaslase Kristi Ockba [2].

Head uudistamist!

H.


————————————

[1] https://youtu.be/pF1TgDHpJlQ?t=194

[2] https://maaleht.delfi.ee/artikkel/886...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#167 Mikael Raihhelgauz ja Andres Reimann, "Mida Progress tahab?"]]> Sun, 11 Sep 2022 16:37:19 GMT 2:03:39 631e0ebfaff4a50012dc11f4 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/167-mikael-raihhelgauz-ja-andres-reimann-mida-progress-tahab 631e0ebfaff4a50012dc11f4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 167-mikael-raihhelgauz-ja-andres-reimann-mida-progress-tahab full Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "Mida Progress tahab" [2].

Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" (koos Mihkel Kunnusega) [3] ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" (koos Mihhail Lotmaniga) [4]. Andres oli külas esimest korda.

Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega Leonard Cohenile [5]. 6. minutil tuli jutuks "The Future" [6] ja 124. minutil "Anthem" [7], vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, Eva Piirimäe [8] ja Stanley Hauerwas [9]. Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas.

Kuulmiseni!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=mnkZi...

[4] https://youtu.be/DfVV4rdCjJ0?t=1

[5] https://youtu.be/AeDRtANMROE?t=1

[6] https://youtu.be/8WlbQRoz3o4?t=1

[7] https://youtu.be/c8-BT6y_wYg?t=1

[8] https://keeljakirjandus.eki.ee/589-60...

[9] https://youtu.be/ap8GbP-_hHo?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 22. numbris oli mul intervjuu inglise kirjaniku ja luuletaja Paul Kingsnorthiga [1]. Lugu kandis pealkirja "Stsientism ja seks" ning toetus suures osas Kingsnorthi kevadel ilmunud artiklile "Mida Progress tahab" [2].

Kutsusin selle hooaja teise saatesse Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni, et Kingsnorthi ideede üle edasi arutada. Mikael on varem osalenud kahes saates: #39 "Matteuse printsiip" (koos Mihkel Kunnusega) [3] ja "Tähelepanekuid tärpentiinist" (koos Mihhail Lotmaniga) [4]. Andres oli külas esimest korda.

Huvitaval kombel algas ja lõppes see vestlus viidetega Leonard Cohenile [5]. 6. minutil tuli jutuks "The Future" [6] ja 124. minutil "Anthem" [7], vahepeal said märkmikusse kirja sellised nimed: Valeri Brjussov, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Carl Schmitt, Tom Holland ("Dominion"), Raymond Geuss ("Not thinking like a liberal"), John Rawls, Martin Heidegger, Eva Piirimäe [8] ja Stanley Hauerwas [9]. Päris lõpus (110. minut) esitas Mikael Kingsnorthi tuules väga olulise küsimuse: "Kus on see keskkond, kus me puutume kokku nende inimestega, kellel pole elus nii hästi läinud?" "Minu isiklik kogemus on selline, et ma puutun oma koguduses kokku inimestega, kelle probleemid erinevad väga tugevalt minu omadest, kelle kogemus erineb väga minu omast. Me õpime kõik koos selles kogukonnas üksteisest hoolima, üksteist aktsepteerima, üksteise muresid kuulama. Vaatamata kõigile nendele erimeelsustele, mis meil on väljaspool seda kogukonda," jätkas ta samas.

Kuulmiseni!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7587055...

[2] https://paulkingsnorth.substack.com/p...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=mnkZi...

[4] https://youtu.be/DfVV4rdCjJ0?t=1

[5] https://youtu.be/AeDRtANMROE?t=1

[6] https://youtu.be/8WlbQRoz3o4?t=1

[7] https://youtu.be/c8-BT6y_wYg?t=1

[8] https://keeljakirjandus.eki.ee/589-60...

[9] https://youtu.be/ap8GbP-_hHo?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#166 Sten Sumberg ja Jürgen Zopp, "Saatus väljakul ja elus"]]> Fri, 09 Sep 2022 16:39:16 GMT 1:37:47 631b6c36b032c20013f9d8be false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/166-sten-sumberg-ja-jurgen-zopp-saatus-valjakul-ja-elus 631b6c36b032c20013f9d8be 5c18d98b3641d7c91d617ce5 166-sten-sumberg-ja-jurgen-zopp-saatus-valjakul-ja-elus full Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist.

Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma otsust end mitte vaktsineerida lasta [1]. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Uue hooaja avasaates olid mul külas kaks omaaegset tipptennisti – Sten Sumberg ja Jürgen Zopp. Sten on esindanud Eestit Davis Cupi sarjas ja tulnud 1994. aastal koos Rene Buschiga Eesti meistriks paarismängus. Ta sai stipendiumi Arizonase Ülikooli, kus täna õpib üks Eesti parimaid korvpallureid Kerr Kriisa. Ma töötasin koos Steniga enne 2008. aasta finantskriisi investeerimispangas SEB Enskilda Equities. Jürgen tõusis 2012. aastal ATP edetabelis 71. kohale. Nii kõrgele pole enne ega pärast teda jõudnud ükski Eesti meestennisist.

Me rääkisime Jürgeni ja Steniga kõigepealt tennise võtmemõistetest – pumpest, momentumist, comebackist, kerisest ja kipsist. Teise tunni alguses võtsin jutuks saatuse. "Kui Djokovic siin oleks ja me temalt saatuse kohta küsiksime, siis räägiks ta tõenäoliselt viis tundi," ütles Jürgen (80. minut). Veidi varem olin ma maininud Djokovici intervjuud BBC-ile, kus ta põhjendas oma otsust end mitte vaktsineerida lasta [1]. See jättis mulle isiklikult sügava mulje. Jutuajamise lõpus jõudsimegi viimase kahe ja poole aasta pöördeliste sündmusteni.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://youtu.be/rNaIMC4XMhc?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#165 Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus Sooväli, "Süvapsühholoogia ristiisa"]]> Mon, 04 Jul 2022 20:20:27 GMT 1:47:06 62c34b8c89d04d001256bacc false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/165-mihkel-kunnus-siim-lill-jaanus-soovali-suvapsuhholoogia- 62c34b8c89d04d001256bacc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 165-mihkel-kunnus-siim-lill-jaanus-soovali-suvapsuhholoogia- full Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase [1] külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood" [2]. "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus.

Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" [3] rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" [4] võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" [5] oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.youtube.com/watch?v=kxSJP...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNy...

[4] https://www.youtube.com/watch?v=iDf2k...

[5] https://www.youtube.com/watch?v=xrrpW...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Friedrich Nietzschest oleme sel hooajal rääkinud varem koguni kolmel korral. Vahetu tõuke selleks andis Richard Tarnase [1] külalisloeng James Hillmanile pühendatud kursusel "Hinge kood" [2]. "Süvapsühholoogia – mille poole ma nüüd pöördun – kerkis esile 19. sajandi viimastel aastakümnetel, pisut hiljem kui eelpool kirjeldatud eksperimentaalne kartesiaanlik psühholoogia. See kasvab mõnes mõttes välja kunstnike ja sisemaailma vastu huvi tundvate filosoofide loomingust. Kõige olulisem on siin Friedrich Nietzsche, keda võib pidada süvapsühholoogia ristiisaks. Ta sukeldus sügavale oma sisemusse ja naasis sealt paljude väärtuslike taipamiste ja äratundmistega," ütles Tarnas oma külalisloengus.

Kolmes eelnevas saates on mu stuudiokülalised olnud Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. 131. vestlusringis "Apolloni ja Dionysose vahel" [3] rääkisime nendega Nietzsche esimesest raamatust "Tragöödia sünd". 148. saates "Friedrich, Jordan ja moirad" [4] võtsime jututks Nietzsche mõju Jordan Petersonile. 152. jutuajamises "Ihade hämar keldrisopp" [5] oli fookus pigem süvapsühholoogial kui Nietzschel endal, aga sellisena oli see saade oluline ettevalmistus vestlusele "Süvapsühholoogia ristiisa", kus Jaanusele ja Mihklile lisandus Siim Lill.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list...

[2] https://www.youtube.com/watch?v=kxSJP...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNy...

[4] https://www.youtube.com/watch?v=iDf2k...

[5] https://www.youtube.com/watch?v=xrrpW...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#164 Kaido Kama ja Kristjan Zobel, "Ühispõllu tragöödia"]]> Mon, 04 Jul 2022 20:17:41 GMT 1:30:18 62c34ae609d2ba0012626a04 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/164-kaido-kama-ja-kristjan-zobel-uhispollu-tragoodia 62c34ae609d2ba0012626a04 5c18d98b3641d7c91d617ce5 164-kaido-kama-ja-kristjan-zobel-uhispollu-tragoodia full Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.

Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."

Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".

Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...

[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html

[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.

Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."

Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".

Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...

[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html

[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...

[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#163 Aapo Pukk ja Meego Remmel, "Püha Tooma uskmatus"]]> Mon, 04 Jul 2022 20:05:01 GMT 2:03:28 62c347ee1f15c80012a36527 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/163-aapo-pukk-ja-meego-remmel-puha-tooma-uskmatus 62c347ee1f15c80012a36527 5c18d98b3641d7c91d617ce5 163-aapo-pukk-ja-meego-remmel-puha-tooma-uskmatus full Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe" [1], kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse" [2].

98. saates "Taevas Toledo kohal" [3] tuli jutuks El Creco .

Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus" [4]. Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu

käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27).

Head uudistamist!

H.

——————————-

[1] https://youtu.be/gysb4jlbHdA?t=1

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Convers...

[3] https://youtu.be/I5WaSxxLRT0?t=1

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Doubtin...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Aapo Pukk ja Meego Remmel olid esimest korda Tähenduse teejuhtide stuudios 84. vestlusringis "Paradigma nihe" [1], kus me rääkisime Caravaggio maalist "Pöördumine teel Damaskusesse" [2].

98. saates "Taevas Toledo kohal" [3] tuli jutuks El Creco .

Tänases saates pöördume Caravaggio juurde tagasi. Seekord vaatame lähemalt tema 1602. aastal valminud maali "Püha Tooma uskmatus" [4]. Jeesuse ilmumisest Toomale on juttu Johannese evangeeliumi 20. peatükis: "Seejärel ta ütles Toomale: „Pane oma sõrm siia ja vaata minu

käsi ning pane oma käsi ja pista mu külje sisse ning ära ole uskmatu, vaid usklik!”" (Johannese 20: 27).

Head uudistamist!

H.

——————————-

[1] https://youtu.be/gysb4jlbHdA?t=1

[2] https://en.wikipedia.org/wiki/Convers...

[3] https://youtu.be/I5WaSxxLRT0?t=1

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Doubtin...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#162 Enn Kaljo ja Peeter Liiv, "Une vend"]]> Mon, 04 Jul 2022 19:39:20 GMT 2:04:15 62c341e909d2ba001262466a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/162-enn-kaljo-ja-peeter-liiv-une-vend 62c341e909d2ba001262466a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 162-enn-kaljo-ja-peeter-liiv-une-vend full Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini.

Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria" [1], kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", [2] kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" [3] (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu).

Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" [4] on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."" [5], mis on siinkohal samuti väga asjakohane.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/HCLhiBrb0hs?t=89

[2] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11

[3] https://youtu.be/KTJV23t8JiY?t=1

[4] https://www.youtube.com/playlist?list...

[5] https://youtu.be/zoDQBtQyN0U?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Mõtet, et surm on une vend, on ühel või teisel viisil väljendanud mitmed autorid Vergiliusest kuni räppar Nasini.

Eelolevas saates räägime sellest ideest lähemalt tõlkija Enn Kaljo ja Peeter Liiviga. Enn on saates esimest korda. Peeter osales koos Alar Tamminguga vestluses nr 147 "Kõiksuse lühilugu ja teooria" [1], kus me rääkisime Ken Wilberist. Surm on tulnud jutuks mitmes saates. Esimesena tulevad meelde nr 101 "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine", [2] kus osalesid Karl Käsnapuu ja Kristjan Port ning nr 159 "Surm ja fotograafia" [3] (Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu).

Plelistis "Tähenduse teejuhtide paremad palad" [4] on klipp "Toomas Siitan: "Sellest aegreast võib komponeerida usu kaotsimineku kurva loo."" [5], mis on siinkohal samuti väga asjakohane.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/HCLhiBrb0hs?t=89

[2] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11

[3] https://youtu.be/KTJV23t8JiY?t=1

[4] https://www.youtube.com/playlist?list...

[5] https://youtu.be/zoDQBtQyN0U?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#161 Vano Allsalu ja Märt Väljataga, "Saladus, saatus ja süü"]]> Tue, 21 Jun 2022 16:00:38 GMT 1:48:07 62b1eb27f3ac6800127d24b0 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/161-vano-allsalu-ja-mart-valjataga-pimeduse-suda 62b1eb27f3ac6800127d24b0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 161-vano-allsalu-ja-mart-valjataga-pimeduse-suda full 1899. aastal avaldas poola päritoluga inglise kirjanik Joseph Conrad oma kuulsa jutustuse "Pimeduse süda". 115 aastat hiljem tegi eesti kunstnik Vano Allsalu samanimelise abstraktse maali. Mis on nendel kahel teosel ühist? Sellest meil tänases vestluses koos Vano ja Märt Väljatagaga ongi plaanis rääkida.

Joseph Conradi raamatule oli pühendatud sarja 24. vestlus "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [1], kus mu stuudiokülalisteks olid (:)kivisildnik ja Leo Kunnas. Vano Allsalu osales koos Kaiega saates "Suur lõputu karje" (nr 135) [2].

Head uudistamist!

H.

—————————

[1] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1

[2] https://youtu.be/SRADxah9jyc

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1899. aastal avaldas poola päritoluga inglise kirjanik Joseph Conrad oma kuulsa jutustuse "Pimeduse süda". 115 aastat hiljem tegi eesti kunstnik Vano Allsalu samanimelise abstraktse maali. Mis on nendel kahel teosel ühist? Sellest meil tänases vestluses koos Vano ja Märt Väljatagaga ongi plaanis rääkida.

Joseph Conradi raamatule oli pühendatud sarja 24. vestlus "Joseph Conrad, meie kaasaegne" [1], kus mu stuudiokülalisteks olid (:)kivisildnik ja Leo Kunnas. Vano Allsalu osales koos Kaiega saates "Suur lõputu karje" (nr 135) [2].

Head uudistamist!

H.

—————————

[1] https://youtu.be/v5-8Fpq4AWQ?t=1

[2] https://youtu.be/SRADxah9jyc

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#160 Terje Toomistu ja Aro Velmet, "Psühhedeelse kogemuse mitmekesisus"]]> Mon, 20 Jun 2022 21:17:01 GMT 1:18:38 62b0e3cd5d938d001573d581 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/160-terje-toomistu-ja-aro-velmet-psuhhedeelse-kogemuse-mitme 62b0e3cd5d938d001573d581 5c18d98b3641d7c91d617ce5 160-terje-toomistu-ja-aro-velmet-psuhhedeelse-kogemuse-mitme full Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt [1]. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik.

"Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi" [2], "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani [3] bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu."

Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7113984...

[2] https://www.apollo.ee/kuidas-minna-ed...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=mAPG1...

[4] https://www.amazon.com/Change-Your-Mi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Ma laenasin selle vestluse tööpealkirja Helle Kaasiku Tähenduse teejuhtide kolmanda numbri füüsikarubriigis ilmunud artiklilt [1]. "Viimastel aastakümnetel on taju ja enesetunnet muutvate psühhedeelikumide (nt psilotsübiin, ayahuasca, LSD) teaduslik uurimine elavnenud. Sel teemal räägitakse ja kirjutatakse üha rohkem nii laiemas avalikkuses kui teadusmaailmas – käimas on psühhedeelia taassünd, "psühhedeelne renessanss," kirjutas Helle Kaasik.

"Kuigi kõnealused ained on keelustatud, on need tunginud peavoolu ärimaailma, olgugi et mõnevõrra leebemas vormis," sekundeerib Kaasikule Rupert Sheldrake oma sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus "Kuidas minna edasi" [2], "2017. aastal avaldas The Economist temaatilise artikli pealkirjaga „Turn on, tune in, drop by the Office“, mis rääkis Silicon Valley arvutispetsialistidest ja teistest ametimeestest, kes üritavad omavahelises konkurentsis üksteisest paremad olla ja tarvitavad sel eesmärgil mikrodoosides LSD-d. Peale selle on alates 2010. aastast hakatud psühhedeelikumide mõju uurimist ka seaduslikult lubama. Sellest kirjutan ma käesolevas peatükis hiljem pikemalt. Michael Pollani [3] bestseller "How to Change Your Mind: The New Science of Psychedelics", mis ilmus 2018. aastal, oli siin oluliseks teetähiseks. See teavitas avalikkust uute uuringute tulemustest ja tõi psühhedeelikumide teema peavoolu."

Tänases saates räägimegi Terje Toomistu ja Aro Velmetiga psühhedeelsest renessansist.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7113984...

[2] https://www.apollo.ee/kuidas-minna-ed...

[3] https://www.youtube.com/watch?v=mAPG1...

[4] https://www.amazon.com/Change-Your-Mi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#159 Jaak Kikas ja Karl Käsnapuu, "Surm ja fotograafia"]]> Sat, 18 Jun 2022 16:38:43 GMT 1:59:26 62adff93ade32f0014e1e179 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/159-jaak-kikas-ja-karl-kasnapuu-surm-ja-fotograafia 62adff93ade32f0014e1e179 5c18d98b3641d7c91d617ce5 159-jaak-kikas-ja-karl-kasnapuu-surm-ja-fotograafia full Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].

Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].

27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1

[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1

[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1

[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1

[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1

[6] https://www.youtube.com/playlist?list...

[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1

[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Fotograaf ja füüsik Jaak Kikas osales esimest korda Tähenduse teejuhtide 92. vestlusringis "Otsatu potentsiaal" [1]. Tol korral oli jutukaaslaseks Mihkel Kunnus ning me rääkisime ketserlikust kvantfüüsikust David Bohmist [2]. Pärast seda on Jaak käinud veel kolmes saates: 97. "Terviku tagasitulek" [3] (vestluspartner: Peeter Laurits; teema: välja mõiste füüsikas ja bioloogias), 105. "Reaalsuse tagune reaalsus" [4] (Tanel Tammet; analoog- ja digitaal(tehnoloogia)), 109. "Meie põhiülesanne" [5] (Tanel Tammet; holism ja reduktsionism). Viimasest vestlusest lõikasin ma Tähenduse teejuhtide paremate palade pleilisti [6] klipi "Albert Einstein: ""Karamazovid" annavad mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane."" [7].

Ma soovisin Jaaguga uuesti juttu ajada ja palusin tal endal valida nii teema kui vestluskaaslase. Jaak pakkus jutuaineks välja surma ja fotograafia ning kutsus stuudiosse Karl Käsnapuu, kes osales Kristjan Pordiga 101. saates "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine" [8].

27. mail Tartus salvestatud vestluses tulid jutuks surmalähedased kogemused, Egiptuse surnuteraamat, elektriga elustamine, vene mafioosode hauakivid, tšehhi fotograaf Josef Sudek ja mitmed päevakohased teemad.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1

[2] https://youtu.be/6mnxU6294Q4?t=1

[3] https://youtu.be/7QHd1QRGPBQ?t=1

[4] https://youtu.be/erIYZAORkhs?t=1

[5] https://youtu.be/_YS9-mfcn1c?t=1

[6] https://www.youtube.com/playlist?list...

[7] https://youtu.be/UgKwYu3btFk?t=1

[8] https://youtu.be/9PID2xL8WDs?t=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#158 Semjon Alonov ja Aleksander Eeri Laupmaa, "Tunneli lõpp"]]> Thu, 09 Jun 2022 17:29:17 GMT 2:01:32 62a22dedafcc6f0012b8e678 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/158-semjon-alonov-ja-aleksander-eeri-laupmaa-tunneli-lopp 62a22dedafcc6f0012b8e678 5c18d98b3641d7c91d617ce5 158-semjon-alonov-ja-aleksander-eeri-laupmaa-tunneli-lopp full Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis.

Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Aleksander Eeri kutsus meid mai lõpul oma stand-up grupeeringu Fopaa finaalile Salme kultuurikeskuses. Saal oli noorepoolsemat rahvast täis. Naerda sai mitmesugustel põhjustel ja palju. Minu mäletamist mööda lahkusid inimesed kultuurikeskusest rõõmsal meelel. Nii palju, kui seda nende välimuse järgi otsustada võis.

Mulle jäi sellest etendusest eriti meelde Semjon Alonov. Ta juhtis tähelepanu ühe liiklusmärgi vajalikkusele. Aleksander Eeri meenutas Semjoni omaga riimuvat kogemust New Yorgist. Täna rääkisingi Aleksander Eeri ja Semjoniga olukorrast liikluskorralduses ja sildimajanduses üldisemalt.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#157 Georgi Abolõmov ja Daniel Vaarik, "Hirmu põhivormid"]]> Fri, 03 Jun 2022 11:45:30 GMT 1:44:24 6299f45b7e86c7001443482a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/157-georgi-abolomov-ja-daniel-vaarik-hirmu-pohivormid 6299f45b7e86c7001443482a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 157-georgi-abolomov-ja-daniel-vaarik-hirmu-pohivormid full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#156 Raimo Kaarlaid ja Ain Kivisaar, "Äriharidus tõejärgsel ajastul"]]> Tue, 31 May 2022 17:51:09 GMT 1:53:15 6296558db3afd700123d31b6 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/156-raimo-kaarlaid-ja-ain-kivisaar-ariharidus-toejargsel-aja 6296558db3afd700123d31b6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 156-raimo-kaarlaid-ja-ain-kivisaar-ariharidus-toejargsel-aja full Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues.

Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks."

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Raimo ja Ain õpivad Estonian Business Schooli EMBA programmis. Umbes kuu aega tagasi kutsusid nad mu oma podcasti, mille nad pidid tegema oma õpingute raames. See oli huvitav jutuajamine ja täna kutsusin mina nad oma saatesse, et rääkida äriharidusest ja olukorrast õues.

Jutt keerles, nagu ikka, siia-sinna ja peatus muuhulgas globaaltrendidel, talongimajandusel, rahal ja tutvustel ning sellel, kuidas praegusel informerel hulpides ellu jääda. Mulle jäi sellest saatest iseäranis meelde üks lausejupp – "Organisatsioonikultuur sööb strateegiaid hommikusöögiks."

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#155 Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem, "Nähtamatu surnu"]]> Tue, 26 Apr 2022 17:57:49 GMT 1:59:58 6268329d81df1f00147f043a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/155-margus-hanno-murakas-ja-steven-vihalem-nahtamatu-surnu 6268329d81df1f00147f043a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 155-margus-hanno-murakas-ja-steven-vihalem-nahtamatu-surnu full Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see vestluses Michael Malice'iga [1]: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa."

Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "Alusmetsa liigirikkus", [2] kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik.

Head uudistamist!

H.

——————————————————

[1] https://youtu.be/L9HqHzA3atQ

[2] https://youtu.be/Z6p-smADyoU

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Jordan Peterson ütles ühes oma podcastis (kui ma õigesti mäletan, siis oli see vestluses Michael Malice'iga [1]: "Noore põlvkonna jaoks on televisioon nii surnud, et nad ei märka isegi laipa."

Täna on mul stuudios kaks noore põlvkonna esindajat – Margus Hanno Murakas ja Steven Vihalem – kellega on plaanis jätkata samadel teemadel, mis tulid jutuks 149. saates "Alusmetsa liigirikkus", [2] kus mu külalisteks olid Janeck Uibo ja Daniel Vaarik.

Head uudistamist!

H.

——————————————————

[1] https://youtu.be/L9HqHzA3atQ

[2] https://youtu.be/Z6p-smADyoU

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#154 Olev Liivik ja Tiit Rosenberg, "Tuhande valitseja maa"]]> Tue, 26 Apr 2022 07:11:52 GMT 2:02:55 62679b3c1ebbda0013d1de4f false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/154-olev-liivik-ja-tiit-rosenberg-tuhande-valitseja-maa 62679b3c1ebbda0013d1de4f 5c18d98b3641d7c91d617ce5 154-olev-liivik-ja-tiit-rosenberg-tuhande-valitseja-maa full Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod" [1]: "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale?"

Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku [2] ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast" [3].

Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/kunnivaod.html

[2] https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses

[3] https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle saate sissejuhatuseks lugesin ma katkendi Tiit Rosenbergi raamatust "Künnivaod" [1]: "Iga koosolekukene oli siis rahvarikas kui väikene laat: ruumid viimase võimaluseni täis kiilutud, nii et kõnelejal sagedasti tuli nelja seina vahelt lahkuda ja kõneleda lahtise taeva all. Kõnelejat oodati tundide kaupa, oli isegi juhuseid, kus rahvas juba hommikul kokku tuli ja kõnelejat õhtuni ootas. Niikaua kui kõneleja kõigest muust rääkis, oli see riigi põhiseadus, maksud või haridus, riigikaitse või sotsiaalküsimus, kuulati teda nagu õpetajat kirikus: kannatlikult, kuid ilma erilise huvita. Kuid niipea kui puudutati maaküsimust, siis käis kui elektrisäde läbi kuulajate, tähelepanu muutus kahekordseks: oli kui jõuluevangeelium, mida kõneleja huultelt neelati. Maaküsimus oli kaua põlenud rahva hinges, nüüd leidis see lõpuks väljendust. Iga koosoleku lõpul ümbritses kõnelejat siis kui raudvõru, kus igatsevad silmad ja paluv suu ootasid vastust küsimustele, mis kui rahet kaela sadasid kõnelejale ja mis puudutasid ikka ja ainult kohalikke olusid. Millal jõuavad maakorraldajad kohale?"

Nende ridade autor on omaaegne Asutava Kogu liige Arnold Süvalep. 1919. aasta radikaalne maareform oli oluliseks teetähiseks põlisrahva ja siin seitse sajandit valitsusohje hoidnud baltisaksa aadli suhetes. Baltisakslased olidki 22. aprillil Tartus Olev Liiviku [2] ja Tiit Rosenbergiga salvestatud vestluse põhiteemaks. Otsa tegime lahti kaks kuud varem Toomas Haugi ja Maarja Vainoga, kellega me rääkisime Anton Hansen Tammsaare romaanist "Ma armastasin sakslast" [3].

Vestlusest Olevi ja Tiiduga tegin ma viis lehekülge märkmeid. See räägib juba iseenda eest. Saatele andis pealkirja Oskar Angeluse samanimeline raamat.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.apollo.ee/kunnivaod.html

[2] https://arvamus.postimees.ee/7226781/olev-liivik-baltisakslaste-1941-aasta-jarelumberasumine-natsi-saksamaa-heim-ins-reich-poliitika-valguses

[3] https://www.youtube.com/watch?v=dmF2yhWOt1s&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=146

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#153 Robert Jürjendal ja (:)kivisildnik, "Kolmas maailmapettumus"]]> Fri, 22 Apr 2022 08:54:39 GMT 1:56:08 62626d4f9551fc001572d746 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/153-robert-jurjendal-ja-kivisildnik-kolmas-maailmapettumus 62626d4f9551fc001572d746 5c18d98b3641d7c91d617ce5 153-robert-jurjendal-ja-kivisildnik-kolmas-maailmapettumus full See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada Charles Eisensteini [1] artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud" [2]. Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid, näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub?

Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e

[2] http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See saade pidi toimuma juba paar kuud tagasi. Ühe osalise haigestumise tõttu olime sunnitud selle siis edasi lükkama. Meil oli tookord plaanis arutada Charles Eisensteini [1] artiklit "Pööblimoraal ja mittevaksitud" [2]. Vahepeal on palju muutunud. Täna on meil juba uued probleemid, näiteks: 1) kuhu kadus koroona? 2) mis see üldse oli? ja 3) mis vormis ja millal see uuesti välja ilmub?

Nendele küsimustele me täna vastust otsimegi.

Peatse kuulmiseni!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e

[2] http://www.burke.ee/2022/04/20/charles-eisenstein-pooblimoraal-ja-mittevaksitud/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#152 Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli, "Ihade hämar keldrisopp"]]> Tue, 19 Apr 2022 17:22:44 GMT 1:43:31 625eefe58647800012238bb8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/152-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-ihade-hamar-keldrisopp 625eefe58647800012238bb8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 152-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-ihade-hamar-keldrisopp full 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.

Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].

Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15

[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1

[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 8. aprillil kogunesime Kuku Raadio Tartu stuudios samas koosseisus kui kolm nädalat varemgi, mil jutuks olid Friedrich Nietzsche ja Jordan Peterson [1]. Sedapuhku oli plaanis rääkida Nietzschest kui süvapsühholoogia ristiisast, aga aeg ja olud tegid omad korrektiivid ja lõpuks vestlesime Jaanuse ja Mihkliga süvapsühholoogiast laiemalt.

Kõnealune teema on olnud olulisel kohal saatesarja algusest peale. Carl Gustav Jungile pühendatud "Inimese lootus" [2], kus mu külalisteks olid Alar Tamming ja Ivar Tröner, on siiani üks populaarsemaid vestlusi. Möödunud sügisel oli Estonian Business Schoolis kursus, kus me rääkisime kuuel õhtul põhjalikult USA jungiaanlikust psühholoogist James Hillmanist [3]. Külalisloengu pidas James Hillmani kauaaegne sõber ja kolleeg Richard Tarnas [4].

Liikuvat pilti meil teile seekord kahjuks näidata ei ole.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://youtu.be/iDf2kBGvCT0?t=1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15

[3] https://www.youtube.com/watch?v=nx0TwJftS0Y&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=1

[4] https://www.youtube.com/watch?v=ssKupDeXW6A&list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4&index=12

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#151 Armin Kõomägi ja Kaarel Ots, "Varaklass – leib"]]> Mon, 04 Apr 2022 12:32:31 GMT 1:58:23 624ae3b0a7424a0012fb8756 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/151-armin-koomagi-ja-kaarel-ots-varaklass-leib 624ae3b0a7424a0012fb8756 5c18d98b3641d7c91d617ce5 151-armin-koomagi-ja-kaarel-ots-varaklass-leib full Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta, mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista" [1]. Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne [2].

See on endiselt parim kokkuvõtte sellest, kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga.

Saatepealkiri tuleb 65. minutist, kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Hardo

————————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista

[2] https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Koroona-aasta lõpus küsis Elu24 minult arvamust selle kohta, mis minu arvates õues toimub. See lugu ilmus nende portaalis 2021. aasta 2. jaanuaril ja kandis pealkirja "Planeedi kastmine puhastusvedelikku võib ühe pisiku peletada, aga haigusi ja surma me ei alista" [1]. Mu enda tööpealkiri oli lühem (ja minu arvates ka parem) – "Meie viroloogiline tripp". Hiljem valmis sama artikli põhjal ka mu Paide kõne [2].

See on endiselt parim kokkuvõtte sellest, kuidas mina laias laastus asjadest aru saan. Reedel (1. aprillil) oli mul hea võimalus kõrvutada oma arusaama Armini ja Kaarli omaga.

Saatepealkiri tuleb 65. minutist, kui Kaarel tsiteeris numbreid Weimari vabariigi alusaegadest: "Leib maksis 1922. aastal 160 Saksa marka, aasta hiljem maksis see juba 200 miljardit marka." – "Siis tasus ju leiba investeerida," arvas selle peale Armin.

Hardo

————————————

[1] https://elu24.postimees.ee/7143655/planeedi-kastmine-puhastusvedelikku-voib-uhe-pisiku-peletada-aga-haigusi-ja-surma-me-ei-alista

[2] https://youtu.be/ScNSmlDzUyk?t=1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#150 Mari Jürjens ja Pärt Uusberg, "Keha igaviku tuules"]]> Thu, 31 Mar 2022 11:16:03 GMT 2:05:30 62458b2d60d6fd00138b8f7c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/150-mari-jurjens-ja-part-uusberg-keha-igaviku-tuules 62458b2d60d6fd00138b8f7c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 150-mari-jurjens-ja-part-uusberg-keha-igaviku-tuules full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#149 Janeck Uibo ja Daniel Vaarik, "Alusmetsa liigirikkus"]]> Wed, 30 Mar 2022 08:49:52 GMT 2:00:53 624419b1bf09900012034d76 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/149-janeck-uibo-ja-daniel-vaarik-alusmetsa-liigirikkus 624419b1bf09900012034d76 5c18d98b3641d7c91d617ce5 149-janeck-uibo-ja-daniel-vaarik-alusmetsa-liigirikkus full Teisipäeval 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud Edasit [1] umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli Levila [2] on paar aastat noorem.

Saate pealkiri tuleb 11. minutist, kui me arutlesime, kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://edasi.org/

[2] https://www.levila.ee/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Teisipäeval 29. märtsil vestlesime Janeck Uibo ja Daniel Vaarikuga uuest ja vanast meediast. Mind huvitas nende kogemus oma puhvetite pidamisel. Janeck on teinud Edasit [1] umbes sama kaua kui mina EBS-i. Danieli Levila [2] on paar aastat noorem.

Saate pealkiri tuleb 11. minutist, kui me arutlesime, kust läheb uue ja vana meedia vaheline piir. "Ühel hetkel teeb suurus konservatiivseks, sa hakkad ennast kindlustama. Samal aja kui see, mida meie siin Danieliga esindame – ja sina ka – on selline alusmetsa liigirikkus."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://edasi.org/

[2] https://www.levila.ee/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#148 Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli, "Friedrich, Jordan ja moirad"]]> Wed, 23 Mar 2022 11:40:48 GMT 1:59:43 623ac38f6ce7c9001493ffce false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/148-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-friedrich-jordan-ja-moir 623ac38f6ce7c9001493ffce 5c18d98b3641d7c91d617ce5 148-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-friedrich-jordan-ja-moir full "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].

Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat

[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131

[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Võib-olla te teate, et ma olen suur Nietzsche austaja. Nietzsche kritiseeris väga teravalt dogmaatilist kristlust, iseäranis institutsioonidesse tardunud kristlust. Samas on Nietzsche väga paradoksaalne mõtleja. Ta ei uskunud näiteks, et teadusrevolutsioon oleks saanud juhtuda ilma kristluseta, täpsemalt ilma katoliikluseta. Nietzsche arvas, et tuhande aasta vältel olid eurooplased harjunud nägema ja tajuma ümbritsevat maailma kõikehõlmavas ja sidusas, kindlatest aksioomidest tuletatud mõtteraamistikus. Nietzsche uskus, et katoliiklik arusaam elust ja ajaloost lõi sellise vaimulaadi, mis oli võimeline omaenda dogmaatilisest vundamendist lahti ütlema ning pühenduma seejärel loodusseaduste tundmaõppimisele. Nietzsche uskus, et mingis mõttes sooritas kristlus enesetapu. Katoliiklus oli väga pika aja vältel püüdnud häälestada kristlasi elama lähtuvalt tõest, seda muidugi raamides, mida inimloomuse rikutus talle jättis. Kristlusest välja kasvanud tõetaotlus pöördus viimaks omaenda juurte vastu. Lääne ühiskond ärkas üles ja ei suutnud enam aru saada, kuidas ta küll kõike seda oli uskunud. Täpselt nii nagu me ärkame ühel päeval ja ei suuda järsku enam mõista, miks me jõulude ajal kuuse tuppa toome. Ometi oleme seda kaua aega teinud ja sellel traditsioonil on oma tagamaa. Rituaalid elavad oma põhjused pikalt üle," kõneleb Jordan Peterson klipis "Kristlus suri omaenda käe läbi" [1], mille ma lõikasin 2018. aasta suvel tema Esimesele Moosese raamatule pühendatud loengusarjast [2].

Eelmisel reedel (18. märtsil) salvestasime Tartus Mihkel Kunnuse ja Jaanus Sooväljaga vestluse Friedrich Nietzschest ja Jordan Petersonist. Nietzschest rääkisime samas koosseisus möödunud aasta oktoobris peetud vestluses "Apolloni ja Dionysose vahel" [3]. Petersonist rääkisime pikemalt Mihkli naise Kärdi ja Aleksander Eeri Laupmaaga jaanuari lõpus salvestatud saates "Prohvet preeriast" [4].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&t=1s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PL22J3VaeABQD_IZs7y60I3lUrrFTzkpat

[3] https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=131

[4] https://www.youtube.com/watch?v=KqwlSKO1V2I&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=141

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#147 Peeter Liiv ja Alar Tamming, "Kõiksuse lühilugu ja teooria"]]> Wed, 23 Feb 2022 07:51:06 GMT 2:02:57 6215e76b3c26110013406ad8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/147-peeter-liiv-ja-alar-tamming-koiksuse-luhilugu-ja-teooria 6215e76b3c26110013406ad8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 147-peeter-liiv-ja-alar-tamming-koiksuse-luhilugu-ja-teooria full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#146 Toomas Haug ja Maarja Vaino, "Suhted sakstega"]]> Fri, 18 Feb 2022 17:40:10 GMT 1:53:43 620fd9fa569bdd0013e87b0b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/146-toomas-haug-ja-maarja-vaino-suhted-sakstega 620fd9fa569bdd0013e87b0b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 146-toomas-haug-ja-maarja-vaino-suhted-sakstega full ""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega."

"Kellega nimelt?" küsis tema.

"Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada."

"See on muidugi nali, eks?" küsis tema.

"Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega."

"Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema.

"Aga inglastega? küsisin mina.

"Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta.

"Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega."

"Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat."

....

Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> ""See täht on meie keele rahvuslik uhkus," seletasin mina. "Tema kaudu oleme suguluses maailma suurimate ja vägevamate rahvastega."

"Kellega nimelt?" küsis tema.

"Kas või venelaste ja inglastegagi," vastasin mina. "Keegi keeleteadlane seletas mulle millalgi, et ainuüksi meie õ-häälikust pidavat järeldama, et meid kas ootab suur ja hiilgav tulevik või meil on kunagi olnud samasugune minevik. Mina muidugi pooldasin tulevikku, keeleteadlane rahuldus minevikugagi, sest tema arvas, et surnud vana kreeklane on rohkem väärt kui mõni kuulsusetu rahvas, kes elab veel tänapäev. Sellepärast peate oma arvamust meie õ kohta tingimata muutma, kui tahate õnnelikuks saada."

"See on muidugi nali, eks?" küsis tema.

"Ei," vastasin mina. "Te õpiksite palju kergema südamega meie keele ära, kui te omandaksite keeleteadlase veendumuse, kes ütles, et õ-hääliku kaudu oleme suguluses inglaste ja venelastega."

"Venelastega ei taha ma sugulaseks saada," ütles tema.

"Aga inglastega? küsisin mina.

"Vanaisa ütleb, et inglased on julmad," ütles ta.

"Seda ma ei tea, vastasin mina, "aga inglased ja nende keel valitseb maailma. Hea oleks seista suguluses maailma valitsejatega."

"Tähendab te ei armasta sakslasi," arvas tema minu sõnadest järeldada võivat."

....

Nii kirjutas Anton Hansen Tammsaare oma 1935. aastal ilmunud romaanis "Ma armastasin sakslast". Sellest raamatust me täna Toomas Haugi ja Maarja Vainoga räägimegi.

Head uudistamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#145 Katariina Martens ja Olav Poolamets, "Tööstusliku meditsiini hiilgus ja viletsus"]]> Fri, 18 Feb 2022 17:30:24 GMT 1:58:24 620fd7b147976800132fc5d3 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/145-katariina-martens-ja-olav-poolamets-toostusliku-meditsii 620fd7b147976800132fc5d3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 145-katariina-martens-ja-olav-poolamets-toostusliku-meditsii full Täna arutame Katariina Martensi ja Olav Poolametsaga Charles Eisensteini artiklit "Beyond Industrial Medicine" [1].

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://charleseisenstein.substack.com/p/beyond-industrial-medicine

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Täna arutame Katariina Martensi ja Olav Poolametsaga Charles Eisensteini artiklit "Beyond Industrial Medicine" [1].

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://charleseisenstein.substack.com/p/beyond-industrial-medicine

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#144 Jüri Lotman ja Ken Saan, "Keenia majandusmudel"]]> Wed, 09 Feb 2022 12:22:08 GMT 1:58:06 6203b1f03b3aa60013b2835c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/144-juri-lotman-ja-ken-saan-keenia-majandusmudel 6203b1f03b3aa60013b2835c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 144-juri-lotman-ja-ken-saan-keenia-majandusmudel full Kaks Maarjamaa meest on viimastel aastatel edendanud Keenia rahvamajandust. Selles saate uurimegi, millised on selle ettevõtmisega seotud ohud ja võimalused.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Kaks Maarjamaa meest on viimastel aastatel edendanud Keenia rahvamajandust. Selles saate uurimegi, millised on selle ettevõtmisega seotud ohud ja võimalused.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#143 Olavi Ruitlane ja Andreas Veispak, "Exceli põhi"]]> Wed, 02 Feb 2022 08:35:50 GMT 1:53:46 61fa4266bee0e3001291e874 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/143-olavi-ruitlane-ja-andreas-veispak-exceli-pohi 61fa4266bee0e3001291e874 5c18d98b3641d7c91d617ce5 143-olavi-ruitlane-ja-andreas-veispak-exceli-pohi full "Miks me peaksime tundma huvi kreeka mütoloogia vastu?" [1] küsib oma mõtlemapanevas loengus kümmekond aastat tagasi surnud jungiaanlik hingeteadlane James Hillman [2]. Ta vastab sellele küsimusele kohe esimesel minutil: me peame müütide vastu huvi tundma, sest kui me seda ei tee, siis muutume paratamatult fundamentalistideks, st me hakkame võtma asju sõnasõnaliselt, mitte mütoloogiliselt.

Meid kollitatakse tänapäeval igal sammul mingite Excelitega, Hillmani parafraseerides on aga Exceli põhi mütoloogiline.

Täna on mul hea võimalus küsida Andreaselt ja Olavilt, kas nemad ka kreeka müütide vastu huvi tunnevad, ja kui tunnevad, siis miks.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=blF0NdSm1lQ&t=2424s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Miks me peaksime tundma huvi kreeka mütoloogia vastu?" [1] küsib oma mõtlemapanevas loengus kümmekond aastat tagasi surnud jungiaanlik hingeteadlane James Hillman [2]. Ta vastab sellele küsimusele kohe esimesel minutil: me peame müütide vastu huvi tundma, sest kui me seda ei tee, siis muutume paratamatult fundamentalistideks, st me hakkame võtma asju sõnasõnaliselt, mitte mütoloogiliselt.

Meid kollitatakse tänapäeval igal sammul mingite Excelitega, Hillmani parafraseerides on aga Exceli põhi mütoloogiline.

Täna on mul hea võimalus küsida Andreaselt ja Olavilt, kas nemad ka kreeka müütide vastu huvi tunnevad, ja kui tunnevad, siis miks.

Peatse kohtumiseni!

H.

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=blF0NdSm1lQ&t=2424s

[2] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFuWpVtjdjSR6EO5kMBu3F4

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#142 Tiina Jokinen ja Peeter Vähi, "Šamaani otsingutel"]]> Fri, 28 Jan 2022 15:11:53 GMT 2:00:59 61f407ba5f1fb200128b6457 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/142-tiina-jokinen-ja-peeter-vahi-amaani-otsingutel 61f407ba5f1fb200128b6457 5c18d98b3641d7c91d617ce5 142-tiina-jokinen-ja-peeter-vahi-amaani-otsingutel full "Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt"

Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "Kujutlusvõime on taju lõiketera" [1]. Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "Ürgne maa Siber" [2] teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel".

Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals").

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069

[2] https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma lendasin Kagu-Aasiasse, kus kohtusin paljude põlisrahvaste maagide ja nõidadega. Meie suhtluse muutis harukordseks asjaolu, et ma ei tulnud nende juurde antropoloogina väljaspoolt, vaid samasuguse maagina nagu nad isegi. Ma kuulusin nende hulka ja seetõttu suhtusid nad minusse heatahtlikult. Nad vaatasid, et: hei! siin on keegi, kes suudab ka omal jõul vaimude ja nähtamatute jõududega ühendusse astuda. Nad kutsusid mind oma koju, vahetasid minuga oma ametisaladusi ja palusid mul osaleda nende tseremooniatel ja tervendamisrituaalidel. Ma läksin sellesse kõigesse päris sügavale sisse. Mul oli väga, väga palju kõhedust tekitavaid kogemusi. Pikaajaline kokkupuude niivõrd kummaliste tegelastega, kõigi nende nõidade, šamaanide ja tervendajatega muutis mu maailmataju radikaalselt"

Nii kõneles USA ökoloog David Abram Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus "Kujutlusvõime on taju lõiketera" [1]. Tiina Jokineni ja Peeter Vähi väga huvitava dokumentaalsarja "Ürgne maa Siber" [2] teine osa kannab pealkirja "Šamaani otsingutel".

Meie tänases vestluses üritamegi leida paralleele David Abrami intervjuu ning Peetri ja Tiina Siberi seikluste vahel. Saate fookuses on just nimelt need eelnimetatud "niivõrd kummalised tegelased" ("exceedingly bizarre individuals").

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7435605/hardo-pajula-intervjuu-david-abramiga-kujutlusvoime-on-taju-loiketera#_ga=2.69294608.1431481184.1642833669-1721753289.1642094069

[2] https://jupiter.err.ee/1608098425/urgne-maa-siber

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#141 Kärt Kunnus ja Aleksander Eeri Laupmaa, "Prohvet preeriast"]]> Thu, 27 Jan 2022 17:10:54 GMT 1:58:36 61f2d21eb5ab510012c5d9cb false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/141-kart-kunnus-ja-aleksander-eeri-laupmaa-prohvet-preeriast 61f2d21eb5ab510012c5d9cb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 141-kart-kunnus-ja-aleksander-eeri-laupmaa-prohvet-preeriast full "Linnake, kus ma üles kasvasin, oli lõputus tasas põhjapreerias kokku klopsitud vaid viiskümmend aastat varem. Alberta osariigis asuv Fairview oli osa piirialast ja seal olid seda tõestavad kauboikõrtsid. Hudson's Bay Company kaubamajas Main Streetil osteti ikka veel kohalikelt küttidelt kokku kopra-, hundi- ja koiotinahku. Seal elas kolm tuhat inimest, 400 miili kaugusel lähimast linnast. Kaabeltelevisiooni, videomänge ega internetti ei olnud olemas. Fairview'is ei olnud lihtne süütut meelelahutust leida, seda eriti viie talvekuu jooksul, mil pikad perioodid –40-kraadised ja isegi külmemad ööd olid tavapärased.

Maailm on teistsugune paik, kui on sedavõrd külm. Meie linna joodikud lõpetasid oma kurva elu kiiresti. Nad kaotasid hommikul kella kolme ajal lumehanges teadvuse ja külmusid surnuks. Neljakümnekraadise pakasega ei lähe keegi heast peast õue. Esimese hingetõmbega ahendab kuiv jääkõrbeõhk kopsud. Ripsmetele tekib jää ja need jäävad üksteise külge kinni. Pikad dušist märjad juuksed külmuvad kõvaks ning seisavad hiljem, soojas majas täiesti kuivaks sulanuna, elektrit täis, iseenesest püsti nagu kummitusel. Lapsed proovivad mänguväljaku metallkonstruktsioone lakkuda ainult ühe korra. Suits majakorstendest ei tõuse üles. Külma käest lüüa saanud, vajub see allapoole ja koguneb uduna lumistele katustele ja aedadele."

Nii kirjutab 2016. aastal üleöö maailmakuulsaks saanud Kanada psühholoog Jordan Peterson [1] oma raamatus "12 elu mängureeglit: Vastumürk kaosele" [2]. Kõnealune lõik tuleb peatükist, kus tutvustatakse kolmandat reeglit "Suhtle inimestega, kes tahavad sulle parimat".

Mul on pea võimatu olla Petersoni suhtes erapooletu, selleks oli ta mulle mingil ajal liiga oluline. "Petersoni mõju mulle oli sõna otseses mõttes transformatiivne. Tänu temale sain ma teada, et see psühho-geograafiline paikkond, kus ma alates 2013. aasta veebruarist olin viibinud, kannab nime purgatoorium [3]," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide teise numbri juhtkirjas [4]. Peterson avaldas sarja esimeste saadete teemade valikul põhjapanevat mõju. Saatesarja [5] ja lehe [6] ühine pealkiri tuleb otse Petersoni esimesest raamatust "Maps of Meaning" [7].

Nüüd jõudis asi viimaks nii kaugele, et 21. jaanuaril salvestasime Kärt Kunnuse ja Aleksander Eeri Laupmaaga [8] preeriaprohvetist esimese vestluse (ma ei välista sugugi, et me Petersoni juurde lähiajal veel tagasi pöördume). Jutt käis – nagu alati – siia ja sinna. Muuhulgas tulid kõne alla isiksusetüüpide suure viisiku mudel, woke culture, kaos ja kord, Carl Gustav Jung, feminism, naiselikkus ja mehelikkus, reformatsioon ja protestantism, vari ja paljud teised tähtsad teemad.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l

[2] https://www.apollo.ee/12-elu-mangureeglit.html?gclid=Cj0KCQiAosmPBhCPARIsAHOen-MfLge_Xjp-Mv5KJyB066XmQBXi0clWoYjvgXLfy333tgSkg7npZPsaAgh1EALw_wcB

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7389792/mark-vernon-tegelik-tervenemine-algab-purgatooriumis

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7092405/hardo-pajula-tahenduse-teejuhid-2-juhtkiri

[5] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n

[6] https://teejuhid.postimees.ee

[7] https://www.amazon.com/Maps-Meaning-Architecture-Jordan-Peterson-ebook/dp/B07K6S9SJ8/ref=sr_1_3?crid=11COQHT7O5WS2&keywords=Jordan+Peterson&qid=1643289247&sprefix=jordan+peterson%2Caps%2C172&sr=8-3

[8] https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Linnake, kus ma üles kasvasin, oli lõputus tasas põhjapreerias kokku klopsitud vaid viiskümmend aastat varem. Alberta osariigis asuv Fairview oli osa piirialast ja seal olid seda tõestavad kauboikõrtsid. Hudson's Bay Company kaubamajas Main Streetil osteti ikka veel kohalikelt küttidelt kokku kopra-, hundi- ja koiotinahku. Seal elas kolm tuhat inimest, 400 miili kaugusel lähimast linnast. Kaabeltelevisiooni, videomänge ega internetti ei olnud olemas. Fairview'is ei olnud lihtne süütut meelelahutust leida, seda eriti viie talvekuu jooksul, mil pikad perioodid –40-kraadised ja isegi külmemad ööd olid tavapärased.

Maailm on teistsugune paik, kui on sedavõrd külm. Meie linna joodikud lõpetasid oma kurva elu kiiresti. Nad kaotasid hommikul kella kolme ajal lumehanges teadvuse ja külmusid surnuks. Neljakümnekraadise pakasega ei lähe keegi heast peast õue. Esimese hingetõmbega ahendab kuiv jääkõrbeõhk kopsud. Ripsmetele tekib jää ja need jäävad üksteise külge kinni. Pikad dušist märjad juuksed külmuvad kõvaks ning seisavad hiljem, soojas majas täiesti kuivaks sulanuna, elektrit täis, iseenesest püsti nagu kummitusel. Lapsed proovivad mänguväljaku metallkonstruktsioone lakkuda ainult ühe korra. Suits majakorstendest ei tõuse üles. Külma käest lüüa saanud, vajub see allapoole ja koguneb uduna lumistele katustele ja aedadele."

Nii kirjutab 2016. aastal üleöö maailmakuulsaks saanud Kanada psühholoog Jordan Peterson [1] oma raamatus "12 elu mängureeglit: Vastumürk kaosele" [2]. Kõnealune lõik tuleb peatükist, kus tutvustatakse kolmandat reeglit "Suhtle inimestega, kes tahavad sulle parimat".

Mul on pea võimatu olla Petersoni suhtes erapooletu, selleks oli ta mulle mingil ajal liiga oluline. "Petersoni mõju mulle oli sõna otseses mõttes transformatiivne. Tänu temale sain ma teada, et see psühho-geograafiline paikkond, kus ma alates 2013. aasta veebruarist olin viibinud, kannab nime purgatoorium [3]," kirjutasin ma Tähenduse teejuhtide teise numbri juhtkirjas [4]. Peterson avaldas sarja esimeste saadete teemade valikul põhjapanevat mõju. Saatesarja [5] ja lehe [6] ühine pealkiri tuleb otse Petersoni esimesest raamatust "Maps of Meaning" [7].

Nüüd jõudis asi viimaks nii kaugele, et 21. jaanuaril salvestasime Kärt Kunnuse ja Aleksander Eeri Laupmaaga [8] preeriaprohvetist esimese vestluse (ma ei välista sugugi, et me Petersoni juurde lähiajal veel tagasi pöördume). Jutt käis – nagu alati – siia ja sinna. Muuhulgas tulid kõne alla isiksusetüüpide suure viisiku mudel, woke culture, kaos ja kord, Carl Gustav Jung, feminism, naiselikkus ja mehelikkus, reformatsioon ja protestantism, vari ja paljud teised tähtsad teemad.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l

[2] https://www.apollo.ee/12-elu-mangureeglit.html?gclid=Cj0KCQiAosmPBhCPARIsAHOen-MfLge_Xjp-Mv5KJyB066XmQBXi0clWoYjvgXLfy333tgSkg7npZPsaAgh1EALw_wcB

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7389792/mark-vernon-tegelik-tervenemine-algab-purgatooriumis

[4] https://teejuhid.postimees.ee/7092405/hardo-pajula-tahenduse-teejuhid-2-juhtkiri

[5] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n

[6] https://teejuhid.postimees.ee

[7] https://www.amazon.com/Maps-Meaning-Architecture-Jordan-Peterson-ebook/dp/B07K6S9SJ8/ref=sr_1_3?crid=11COQHT7O5WS2&keywords=Jordan+Peterson&qid=1643289247&sprefix=jordan+peterson%2Caps%2C172&sr=8-3

[8] https://www.youtube.com/watch?v=toC0BazVUj4&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=132

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#140 Kristjan Puusild ja Ivar Tröner, "Sissejuhatus süvapsühholoogiasse"]]> Thu, 13 Jan 2022 10:59:32 GMT 1:57:21 61e006154fc4740013eff853 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/140-kristjan-puusild-ja-ivar-troner-sissejuhatus-suvapsuhhol 61e006154fc4740013eff853 5c18d98b3641d7c91d617ce5 140-kristjan-puusild-ja-ivar-troner-sissejuhatus-suvapsuhhol full Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Täna räägime Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga samal teemal pisut pikemalt.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Täna räägime Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga samal teemal pisut pikemalt.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#139 Jan Martin Metsla ja Ruben Rahuoja, "Nali tunneli lõpus"]]> Mon, 20 Dec 2021 16:21:11 GMT 1:59:17 61c0ad7757f5d70012b4d756 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/139-jan-martin-metsla-ja-ruben-rahuoja-nali-tunneli-lopus 61c0ad7757f5d70012b4d756 5c18d98b3641d7c91d617ce5 139-jan-martin-metsla-ja-ruben-rahuoja-nali-tunneli-lopus full Tänases teises vestluses räägime Kristiine gümnaasiumi 9. klassi õpilaste Jan Martin Metsla ja Ruben Rahuojaga legendaarsest Briti pundist "Monty Python" [1].

Mind huvitab eelkõige see, kuidas need poisid Püütonid üles leidsid ja mida nad veel lisaks vaatavad, kuulavad ja loevad.

Head uudistamist!

H.

——————————————————

[1] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Monty_Python

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänases teises vestluses räägime Kristiine gümnaasiumi 9. klassi õpilaste Jan Martin Metsla ja Ruben Rahuojaga legendaarsest Briti pundist "Monty Python" [1].

Mind huvitab eelkõige see, kuidas need poisid Püütonid üles leidsid ja mida nad veel lisaks vaatavad, kuulavad ja loevad.

Head uudistamist!

H.

——————————————————

[1] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Monty_Python

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#138 Kristiina Kivil ja Jonas Nahkor, "Jumalakogemus"]]> Thu, 16 Dec 2021 15:39:40 GMT 2:00:34 61bb5dbd57f5d700129ce600 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/138-kristiina-kivil-ja-jonas-nahkor-jumalakogemus 61bb5dbd57f5d700129ce600 5c18d98b3641d7c91d617ce5 138-kristiina-kivil-ja-jonas-nahkor-jumalakogemus full "On üks hiljuti ilmunud raamat, mida ma pean väga oluliseks, – "Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus". Selle autoriks on Ameerika teoloog David Bentley Hart," ütles oma suurepärases kõnes "Taasavastades Jumalat" [1] Briti bioloog Rupert Sheldrake [2].

Ma kuulasin Sheldrake'i loengut millalgi 2018. aasta hiliskevadel. Sel aastal ilmus David Bentley Harti eelnimetatud raamat Kristiina Kivili [3] tõlkes eesti keeles. Täna uurimegi Kristiina ja Jonas Nahkoriga [4], mis teeb "Jumalakogemusest" olulise raamatu.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=oxsNpMpPT3Q

[2] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38&t=1s

[3] https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=51

[4] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=99

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "On üks hiljuti ilmunud raamat, mida ma pean väga oluliseks, – "Jumalakogemus: Olemine, teadvus, õndsus". Selle autoriks on Ameerika teoloog David Bentley Hart," ütles oma suurepärases kõnes "Taasavastades Jumalat" [1] Briti bioloog Rupert Sheldrake [2].

Ma kuulasin Sheldrake'i loengut millalgi 2018. aasta hiliskevadel. Sel aastal ilmus David Bentley Harti eelnimetatud raamat Kristiina Kivili [3] tõlkes eesti keeles. Täna uurimegi Kristiina ja Jonas Nahkoriga [4], mis teeb "Jumalakogemusest" olulise raamatu.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=oxsNpMpPT3Q

[2] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38&t=1s

[3] https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=51

[4] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=99

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#137 Andres Mustonen ja Peeter Vähi, "Kõik vibreerib koos"]]> Fri, 26 Nov 2021 00:04:12 GMT 1:41:18 61a030d39388e50013b79fa9 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/137-andres-mustonen-ja-peeter-vahi-koik-vibreerib-koos 61a030d39388e50013b79fa9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 137-andres-mustonen-ja-peeter-vahi-koik-vibreerib-koos full "Kõik hingab koos," ütles neoplatonistlik filosoof Plotinos [1]. Tänase saate pealkiri on seega Plotinose parafraas.

"Kogu maailma iidsed müstikud ja nüüdisaegsed teadlased nõustuvad sellega, et kõik vibreerib ja seega tekitab heli. Tiibeti mantraajana traditsioonis, mis on kestnud tänaseni, usutakse, et pühadeks sümboliteks pole mitte ainult sõnad, vaid kõik helid ja tähed. Iga silp annab edasi teatud sagedust. Mantrad on tantristlikus traditsioonis inimmõistust ületava spirituaalse jõu edasiandjad. Nad on vahendid, mis panevad tööle ja manavad välja meie teadvuses peituva latentse hingejõu, mis võimaldab meil suunata oma saatust," kirjutatakse kollektiivi Yang Chenma plaadil "Mother of Sound" [2].

Need sõnad andsid tänase vestluse üldise suuna. Mantrade kõrval rääkisime budismist, muusikast ja teadmiste hankimise kahest erinevast teest.

Head kuulamist!

H.

———————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7253438/hardo-pajula-ja-richard-tarnas-koik-hingab-koos

[2] https://www.amazon.com/Chenma-Fernando-Sallum-Coleman-Changchub/dp/B002ZXQX4W

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kõik hingab koos," ütles neoplatonistlik filosoof Plotinos [1]. Tänase saate pealkiri on seega Plotinose parafraas.

"Kogu maailma iidsed müstikud ja nüüdisaegsed teadlased nõustuvad sellega, et kõik vibreerib ja seega tekitab heli. Tiibeti mantraajana traditsioonis, mis on kestnud tänaseni, usutakse, et pühadeks sümboliteks pole mitte ainult sõnad, vaid kõik helid ja tähed. Iga silp annab edasi teatud sagedust. Mantrad on tantristlikus traditsioonis inimmõistust ületava spirituaalse jõu edasiandjad. Nad on vahendid, mis panevad tööle ja manavad välja meie teadvuses peituva latentse hingejõu, mis võimaldab meil suunata oma saatust," kirjutatakse kollektiivi Yang Chenma plaadil "Mother of Sound" [2].

Need sõnad andsid tänase vestluse üldise suuna. Mantrade kõrval rääkisime budismist, muusikast ja teadmiste hankimise kahest erinevast teest.

Head kuulamist!

H.

———————————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7253438/hardo-pajula-ja-richard-tarnas-koik-hingab-koos

[2] https://www.amazon.com/Chenma-Fernando-Sallum-Coleman-Changchub/dp/B002ZXQX4W

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#136 Marina Paula Eberth ja Peep Vain, "Ralph Metzner – alkeemik"]]> Sat, 20 Nov 2021 17:20:36 GMT 1:55:35 61992e6405a2d9001a28cf37 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/136-marina-paula-eberth-ja-peep-vain-ralph-metzner-alkeemik 61992e6405a2d9001a28cf37 5c18d98b3641d7c91d617ce5 136-marina-paula-eberth-ja-peep-vain-ralph-metzner-alkeemik full Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule "Alkeemiline kaemus" [1]. "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses.

Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest "Tuleviku psühholoogia" [2], mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile Stanislav Grofile [3].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94

[3] https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 136. vestlusring on pühendatud saksa juurtega USA psühholoogile Ralph Metznerile, täpsemalt tema raamatule "Alkeemiline kaemus" [1]. "Käesolev raamat on nende muljetavaldavate isiklike kogemuste destillaat, milles Metzner kirjeldab šamanismi, jooga ning alkeemiliste distsipliinide sünteesist loodud meetodit – alkeemilist kaemust. See sisaldab füüsilise, psüühilise ning vaimse transformeerumise õpetusi ning harjutusi, mille aluseks on inimese enese sisemistest tarkuseallikatest pärinevate ressursside kasutamine vaimsete uuringute, tervenemise ning enesearengu eesmärkidel," kirjutatakse teose sisututvustuses.

Stuudios on raamatu tõlkija Peep Vain ja Marina Paula Eberth. Peep osaleb Tähenduse teejuhtide vestlusringis esimest korda, Marina võttis koos Alar Tamminguga osa 94. saatest "Tuleviku psühholoogia" [2], mis oli pühendatud tšehhi juurtega USA psühholoogile Stanislav Grofile [3].

Head uudistamist!

H.

———————————————

[1] https://www.apollo.ee/alkeemiline-kaemus.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=TSgd9Dz355E&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=94

[3] https://www.youtube.com/watch?v=GfeOvEzX_ik&list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG&index=2

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#135 Vano Allsalu ja Kaie Metsla, "Suur lõputu karje"]]> Wed, 17 Nov 2021 23:39:56 GMT 2:01:34 619592ccc732590012d57209 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/135-vano-allsalu-ja-kaie-metsla-suur-loputu-karje 619592ccc732590012d57209 5c18d98b3641d7c91d617ce5 135-vano-allsalu-ja-kaie-metsla-suur-loputu-karje full Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni.

"Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev.

Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].

Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.

Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas

[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk

[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni.

"Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev.

Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].

Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.

Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.

Head uudistamist!

H.

——————————————

[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas

[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk

[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#134 Alar Tamming ja Hendrik Toompere, "Vennad Lehmanid"]]> Thu, 11 Nov 2021 15:36:49 GMT 1:55:32 618d38920da78200146c4acd false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/134-alar-tamming-ja-hendrik-toompere-vennad-lehmanid 618d38920da78200146c4acd 5c18d98b3641d7c91d617ce5 134-alar-tamming-ja-hendrik-toompere-vennad-lehmanid full Möödunud aastal esietendus Draamateatris Itaalia kirjaniku Stefano Massini näidend "Lehman Brothers". Ma nägin seda tänu Alarile paar nädalat tagasi. Hendrik Toompere lavastus jättis mulle sügava mulje. Suurepärane lugu, suurepärased näitlejad, suurepärased muusikud – neli ja pool tundi läksid märkamatult.

Mul oli tõesti hea meel võõrustada täna Tähenduse teejuhtide stuudios Alarit ja Hendrikut, tänu kellele see meeldejääv teatriõhtu minu jaoks teoks sai. Vestlus liikus nagu ikka siia-sinna-tänna. Jutuks tulid Kondratjevi tsüklid [1], hüperinflatsioon, konflikt, tempoga mängimine, improvisatsioon, James Hillman [2], George Friedmani väga oluline raamat "Maru enne rahu" [3], igavene noorus ja mitmed muud päevakajalised teemad.

See oli huvitav vestlus.

H.

———————————————

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Kondratjevi_lained

[2] https://edasi.org/99454/hardo-pajula-hinge-eestkostja/

[3] https://www.amazon.com/Storm-Before-Calm-Americas-Discord-ebook/dp/B01N4VZB3T/ref=sr_1_1?crid=PPG99PORUQML&keywords=george+friedman+the+storm+before+the+calm&qid=1636576014&sprefix=George+Friedman%2Caps%2C273&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Möödunud aastal esietendus Draamateatris Itaalia kirjaniku Stefano Massini näidend "Lehman Brothers". Ma nägin seda tänu Alarile paar nädalat tagasi. Hendrik Toompere lavastus jättis mulle sügava mulje. Suurepärane lugu, suurepärased näitlejad, suurepärased muusikud – neli ja pool tundi läksid märkamatult.

Mul oli tõesti hea meel võõrustada täna Tähenduse teejuhtide stuudios Alarit ja Hendrikut, tänu kellele see meeldejääv teatriõhtu minu jaoks teoks sai. Vestlus liikus nagu ikka siia-sinna-tänna. Jutuks tulid Kondratjevi tsüklid [1], hüperinflatsioon, konflikt, tempoga mängimine, improvisatsioon, James Hillman [2], George Friedmani väga oluline raamat "Maru enne rahu" [3], igavene noorus ja mitmed muud päevakajalised teemad.

See oli huvitav vestlus.

H.

———————————————

[1] https://et.wikipedia.org/wiki/Kondratjevi_lained

[2] https://edasi.org/99454/hardo-pajula-hinge-eestkostja/

[3] https://www.amazon.com/Storm-Before-Calm-Americas-Discord-ebook/dp/B01N4VZB3T/ref=sr_1_1?crid=PPG99PORUQML&keywords=george+friedman+the+storm+before+the+calm&qid=1636576014&sprefix=George+Friedman%2Caps%2C273&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#133 Mihkel Kunnus ja Siim Lill, "Monoliitse mõtlemise miinused"]]> Thu, 04 Nov 2021 14:36:48 GMT 2:06:11 6183f000126cd80012406a3b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/133-mihkel-kunnus-ja-siim-lill-monoliitse-motlemise-miinused 6183f000126cd80012406a3b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 133-mihkel-kunnus-ja-siim-lill-monoliitse-motlemise-miinused full Richard Tarnas [1] on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat "The Passion of the Western Mind" [2] on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid lingi [3] sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi Rebel Wisdom [4] eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud intervjuus [5].

28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega [6] Richard Tarnasest, tema raamatust "The Passion of the Western Mind", süvapsühholoogiast, vabast tahtest, füsikalismist, ülevalgustatud kontorist, kohvilaksust, keskkonnaeetikast, Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG

[2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3

[3] https://www.gaiamind.com/Tarnas.html

[4] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne

[6] https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Richard Tarnas [1] on "üks meie aja tähtsamaid mõtlejaid. Tema raamat "The Passion of the Western Mind" [2] on minu meelest endiselt kõige parem teejuht igaühele, kes tahab mõista seda suurt muutust, mille keskel me praegu elame, ja selle kohta lääne mõtte üldises arenguloos. Selle raamatu epiloog on netis saadaval. Ma soovin väga, et sa paneksid lingi [3] sellele meie intervjuu saatesõnasse. Minu jaoks on see siiani kõige mõjukam raamat lääne mõtte ajaloost, mida ma lugenud olen. See näitab, kuidas lääne intellekt on loonud endale vangla. Tarnase arvates seisneb väljapääs sellest intuitiivse tunnetuse taaselustamises, nii et me jõuaksime oma teadmisteni vahetumalt, mitte üksnes intellekti abil. Teatud määral võiks siin rääkida ka feminiinsuse tagasitulekust meheliku mõistuse asemele, mis on end ise sulgenud oma reduktsionistlikku vangikongi," rääkis meediaplatvormi Rebel Wisdom [4] eestvedaja David Fuller Tähenduse teejuhtide avanumbrile antud intervjuus [5].

28. oktoobril Tartus salvestatud saates vestlesime Mihkel Kunnuse ja Siim Lillega [6] Richard Tarnasest, tema raamatust "The Passion of the Western Mind", süvapsühholoogiast, vabast tahtest, füsikalismist, ülevalgustatud kontorist, kohvilaksust, keskkonnaeetikast, Immanuel Kantist ja muudest päevakajalistest teemadest.

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG

[2] https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3

[3] https://www.gaiamind.com/Tarnas.html

[4] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7065074/kes-meist-on-siin-oigupoolest-naiivne

[6] https://www.youtube.com/watch?v=k4Dl7-BWC00&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=64

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#132 (:)kivisildnik ja Aleksander Eeri Laupmaa, "Paabeli torn"]]> Fri, 22 Oct 2021 18:03:41 GMT 2:01:34 6172fcfe908c620015c9b786 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/132-kivisildnik-ja-aleksander-eeri-laupmaa-paabeli-torn 6172fcfe908c620015c9b786 5c18d98b3641d7c91d617ce5 132-kivisildnik-ja-aleksander-eeri-laupmaa-paabeli-torn full Arengud ja suundumused, mis ühel abstraktsioonitasandil ilmnevad ajutiste administratiivsete tagasilöökidega teel tehnokraatlikku utoopiasse, võivad teisest vaatenurgast meenutada Paabeli torni kokkuvarisemist [1].

Mida on sel iidsel lool meile praegu pakkuda? Sellest räägime täna (:)kivisildniku [2] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [3].

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11

[2] https://www.youtube.com/watch?v=1GlRZLPFNlE&list=PLhpEK-_b7mfHV67I6wxQvcb1n1UOqIY7T&index=1

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7230656/aleksander-eeri-laupmaa-surma-kihid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Arengud ja suundumused, mis ühel abstraktsioonitasandil ilmnevad ajutiste administratiivsete tagasilöökidega teel tehnokraatlikku utoopiasse, võivad teisest vaatenurgast meenutada Paabeli torni kokkuvarisemist [1].

Mida on sel iidsel lool meile praegu pakkuda? Sellest räägime täna (:)kivisildniku [2] ja Aleksander Eeri Laupmaaga [3].

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11

[2] https://www.youtube.com/watch?v=1GlRZLPFNlE&list=PLhpEK-_b7mfHV67I6wxQvcb1n1UOqIY7T&index=1

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7230656/aleksander-eeri-laupmaa-surma-kihid

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#131 Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli, "Apolloni ja Dionysose vahel"]]> Tue, 19 Oct 2021 17:19:53 GMT 2:00:30 616efe3949c44300130e4a66 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/31-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-apolloni-ja-dionysose-vah 616efe3949c44300130e4a66 5c18d98b3641d7c91d617ce5 31-mihkel-kunnus-ja-jaanus-soovali-apolloni-ja-dionysose-vah full 131. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche [1] 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd" [2].

Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel; 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17

[2] https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 131. vestlus tõukus Friedrich Nietzsche [1] 1872. aastal ilmunud esimesest raamatust "Tragöödia sünd" [2].

Mulle jäid Jaanuse ja Mihkli seltsis veedetud reede pärastlõunast meelde kaks asja: 1) tragöödia on midagi, mis juhtub Apollo ja Dionysose vahel; 2) tragöödia teeb kergeks ja rõõmupakkuvaks selle, mis on paratamatu.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=KLqEG2tXulE&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=17

[2] https://www.vanaraamat.ee/Friedrich_Nietzsche_Tragoodia_sund_Tanapaev_2009_24637-80.htm

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#130 Ahto Abner, Raun Juurikas ja Mihkel Mälgand, "Usk lähitulevikku"]]> Fri, 15 Oct 2021 17:13:17 GMT 1:52:32 6169b6ad1fd39000139219d2 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/130-ahto-abner-raun-juurikas-ja-mihkel-malgand-usk-lahitulev 6169b6ad1fd39000139219d2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 130-ahto-abner-raun-juurikas-ja-mihkel-malgand-usk-lahitulev full "Improvisatsiooni eeterlik vorm on reaalajas komponeerimine," kirjutab Raun Juurikas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud artiklis "Nähtamatud sündmused" [1]. Tema sõnul üritatakse improvisatsioonis ühendada nii kuulamine, interpreteerimine kui komponeerimine. "Selles seisundis on muusik sundinud end väga piiratud mälualale, milles opereerimiseks on vajalik teadmatus ja usk lähitulevikku," kirjutab ta.

Täna on Raun stuudios koos oma bändikaaslaste Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga, kellega räägimegi reaalajas juhtuvast heliloomingust. Pakkusin üheks lähtekohaks välja 1966. aasta dokumentaalfilmi "Džässpianist Bill Evans loomingulisest protsessist ja eneseharimisest" [2].

Usun, et see saab olema haarav vestlus.

Head kuulamist!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7274903/raun-juurikas-nahtamatud-sundmused

[2] https://www.youtube.com/watch?v=QwXAqIaUahI&t=1380s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Improvisatsiooni eeterlik vorm on reaalajas komponeerimine," kirjutab Raun Juurikas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud artiklis "Nähtamatud sündmused" [1]. Tema sõnul üritatakse improvisatsioonis ühendada nii kuulamine, interpreteerimine kui komponeerimine. "Selles seisundis on muusik sundinud end väga piiratud mälualale, milles opereerimiseks on vajalik teadmatus ja usk lähitulevikku," kirjutab ta.

Täna on Raun stuudios koos oma bändikaaslaste Ahto Abneri ja Mihkel Mälgandiga, kellega räägimegi reaalajas juhtuvast heliloomingust. Pakkusin üheks lähtekohaks välja 1966. aasta dokumentaalfilmi "Džässpianist Bill Evans loomingulisest protsessist ja eneseharimisest" [2].

Usun, et see saab olema haarav vestlus.

Head kuulamist!

H.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7274903/raun-juurikas-nahtamatud-sundmused

[2] https://www.youtube.com/watch?v=QwXAqIaUahI&t=1380s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#129 Kaarel Ots ja Toomas Trapido, "Karnevali surm"]]> Tue, 12 Oct 2021 19:36:43 GMT 2:01:02 6165e3cce9caae00140bfc64 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/129-kaarel-ots-ja-toomas-trapido-karnevali-surm 6165e3cce9caae00140bfc64 5c18d98b3641d7c91d617ce5 129-kaarel-ots-ja-toomas-trapido-karnevali-surm full Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust.

Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4].

Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5].

Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7].

Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge.

Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari.

Head päeva!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7

[2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11

[3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s

[4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1

[7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6

[8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/

[9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/

[10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed

[11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93

[12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Eelmise aasta märtsi viimased päevad oli päris sünge aeg. Telekast ja raadiost anti paanikale hoogu takka [1] ja tulevik paistis tume. Selleks ajaks oli mulle eelnevate aastate kogemuste põhjal selge, et ametlikud kanalid (praegu nimetatakse neid peavoolumeediaks [2]) on väga ühekülgsed ja jätavad palju rääkimata. Kogu see ühehäälne mantra sotsiaalsest distantseerumisest ja maskide kandmisest vaid kinnitas seda arvamust.

Seetõttu oli mulle tollal täiesti tundmatu Charles Eisensteini intervjuu David Fulleriga [3] nagu esimene sahmakas värsket õhku. 13. aprillil lõikasin ma sellest kaheminutilise klipi "Charles Eisenstein: "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [4].

Suvel õnnestus mul Charlesiga tuttavaks saada ja ma tegin temaga Tähenduse teejuhtide teise numbri jaoks intervjuu "Üksi pole võimalik terve olla" [5].

Sel kevadel asutas Estonian Business School meie initsiatiivil kursusesarja "Looduse tagasitulek", mille eesmärgiks on tutvustada alternatiivseid elu- ja ühiskonnakäsitlusi. Charlesil oli ilmunud 2018. aastal raamat "Kliima — uus lugu" [6] ja ma ehitasin sarja esimese kursuse sellele teosele. Charles pidas kõnealusel kursusel külalisloengu [7].

Suvel avaldas Charles kolmeosalise artiklisarja, mis tõukub Prantsuse filosoofi René Girardi ideestikust. Tänu Toomas Rosinale on need kõik nüüd eesti keele ümber pandud. Kaks esimest — "Karnevali surm" [8] ning "Fašism ja antikarneval" [9] — on seltsi kodulehel juba väljas. Kolmas [10] ootab oma järge.

Tähenduse teejuhtide 93. vestluses "Kevadine kroonimine" [11] rääkisime Henri Laupmaa ja Toomas Trapidoga Charlesi koroonakevadel ilmunud artiklist "Kroonimine" [12]. Täna on Toomas stuudios koos Kaarel Otsaga ja jutuks tuleb suvel ilmunud Girardi sari.

Head päeva!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=s1XYO9-9ets&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=7

[2] https://www.youtube.com/watch?v=9v4KXoInWa4&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=11

[3] https://www.youtube.com/watch?v=NK8C_rCz1yw&t=352s

[4] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=1

[5] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[6] https://www.amazon.com/Climate-New-Story-Charles-Eisenstein-ebook/dp/B075HY5TN8/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1634015763&sr=8-1

[7] https://www.youtube.com/watch?v=MHd4mZhWBOY&list=PLhpEK-_b7mfGJFfLfvlPYpEo9lx-pzh5e&index=6

[8] http://www.burke.ee/2021/10/04/charles-eisenstein-karnevali-surm/

[9] http://www.burke.ee/2021/10/11/charles-eisenstein-fasism-ja-antikarneval/

[10] https://charleseisenstein.substack.com/p/mob-morality-and-the-unvaxxed

[11] https://www.youtube.com/watch?v=px4N74053jw&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=93

[12] http://www.burke.ee/2020/09/08/charles-eisenstein-kroonimine/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#128 Marko Kekišev ja Urmas Nemvalts, "Laimupildid loomadest"]]> Sat, 09 Oct 2021 19:21:36 GMT 1:57:58 6161ebc1d2854f00142f8110 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/128-marko-kekiev-ja-urmas-nemvalts-laimupildid-loomadest 6161ebc1d2854f00142f8110 5c18d98b3641d7c91d617ce5 128-marko-kekiev-ja-urmas-nemvalts-laimupildid-loomadest full "Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid", lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]).

Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming.

Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse.

Ma usun, et sellest tuleb lustakas vestlus.

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121

[2] https://www.thefarside.com

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma olen loomadest kirjutanud terve pinutäie laimulugusid", lausus Ilmar Trull kui ma ta mõned kuud tagasi koos Tiit Maraniga saatesse kutsusin (121. "Loom ja luule" [1]).

Homses vestluses Marko Kekiševi ja Urmas Nemvaltsiga – mõlemad on saates esimest korda – kogunetakse jälle loomalaimamise lipu alla. Sedapuhku on kokkusaamiseks andnud tõuke Kanada karikaturisti Gary Larsoni [2] looming.

Mulle meenub Larsoniga kõigepealt laimupilt, mis kujutab telefoniputkast helistavad koera, kes kannab kaabut ja ülestõestetud kraega vihmamantlit. "Kuus kasti koeratoitu – või teie kass sureb!" annab peni torusse kindla korralduse.

Ma usun, et sellest tuleb lustakas vestlus.

H.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=i1YN--_8R4o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=121

[2] https://www.thefarside.com

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#127 Merit Lage ja Anna Luik, "Karpmani kolmnurk"]]> Tue, 28 Sep 2021 21:40:18 GMT 2:04:25 61538bc2eeaa610012a30557 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/127-merit-lage-ja-anna-luik-karpmani-kolmnurk 61538bc2eeaa610012a30557 5c18d98b3641d7c91d617ce5 127-merit-lage-ja-anna-luik-karpmani-kolmnurk full "See, millele me tähelepanu pöörame, hakkab paratamatult kasvama ja arenema ning võtab endale järjest rohkem ruumi. Suur osa maailma tähelepanust ja energiast on hetkel suunatud silmaga nähtamatule tegelasele, millele/kellele on antud asjakohaselt uhke nimi: kroonviirus," kirjutab Anna Luik Tähenduse teejuhtide 8. numbris [2]. "Käivitunud on klassikaline suhtedraama, mida nimetatakse psühholoogias Karpmani kolmnurgaks. See draama kujutab endast ringtantsu, kus on kolm osatäitjat: agressor, ohver ja päästja. Nimetatud rollid võivad vahelduda, vahel teadlikult, enamasti aga alateadlikult," jätkab ta samas.

Homses vestluses on plaanis rääkida ohvrirollist Karpmani kolmnurga kontekstis. Anna kutsus endaga stuudiosse kaasa psühhoterapeudi ja koolitaja Merit Lage [3].

Kuulmiseni!

H.

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=YXjf8a0zgNk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=34

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230643/anna-luik-karpmani-kolmnurk

[3] https://meritlage.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "See, millele me tähelepanu pöörame, hakkab paratamatult kasvama ja arenema ning võtab endale järjest rohkem ruumi. Suur osa maailma tähelepanust ja energiast on hetkel suunatud silmaga nähtamatule tegelasele, millele/kellele on antud asjakohaselt uhke nimi: kroonviirus," kirjutab Anna Luik Tähenduse teejuhtide 8. numbris [2]. "Käivitunud on klassikaline suhtedraama, mida nimetatakse psühholoogias Karpmani kolmnurgaks. See draama kujutab endast ringtantsu, kus on kolm osatäitjat: agressor, ohver ja päästja. Nimetatud rollid võivad vahelduda, vahel teadlikult, enamasti aga alateadlikult," jätkab ta samas.

Homses vestluses on plaanis rääkida ohvrirollist Karpmani kolmnurga kontekstis. Anna kutsus endaga stuudiosse kaasa psühhoterapeudi ja koolitaja Merit Lage [3].

Kuulmiseni!

H.

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=YXjf8a0zgNk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=34

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230643/anna-luik-karpmani-kolmnurk

[3] https://meritlage.ee

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#126 Tõnis Kahu ja Rauno Pehka, "Rodmani rännak"]]> Tue, 21 Sep 2021 00:36:44 GMT 2:02:00 6149291c933aa200126aa9c7 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/126-tonis-kahu-ja-rauno-pehka-rodmani-rannak 6149291c933aa200126aa9c7 5c18d98b3641d7c91d617ce5 126-tonis-kahu-ja-rauno-pehka-rodmani-rannak full "Tähelepanuväärselt on tüüpilised triksterimotiivid ühitatud alkeemilises Mercuriuse kujus, olgu näiteks tema kalduvus kavalateks, osalt lõbusateks, osalt õelateks (mürk!) vempudeks, tema võime oma kuju muuta, tema kahetine, pooleldi loomalik ja pooleldi jumalik loomus, tema sattumine igat liiki piinamiste kätte ja — last but not least — tema sarnastumine päästja [Heilbringer] kujuga," kirjutab Carl Gustav Jung raamatus "Neli arhetüüpi" [1].

126. vestluse fookuses ei olnud aga Šveitsi psühhiaater [2], vaid USA korvpallur Dennis Rodman [3]. NBA ajaloo parimaks lauavõitlejaks peetud Rodman võitis aastatel 1989—1998 Detroit Pistonsi ja Chicago Bullsi koosseisus viiel korral liiga meistritiitli. Lisaks eelöeldule on ta käinud Madonnaga nii kinos kui kohvikus, tegelenud wrestling'uga, mänginud filmis ja Soome korvpalliliigas (Torpan Pojat) ning sõbrunenud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-un'iga [4].

"Popkultuuri kategoorias oli Rodman trikster, kes tahtis natuke vinti keerata, rikkuda ründaja tuju. Ta kasutas oma NBA üldise taseme taustal võrdlemisi piiratud oskusi väga targalt ära," iseloomustas legendaarset kaitsemängijat Tõnis Kahu (29. minut). "Võrreldes sellega, mis temast arvatakse, oli ta uskumatult tark," sekundeeris Tõnisele Rauno Pehka (15. minut). Lauavõitlus rajaneb tõenäosusteoorial, selgitas Rauno, ja kuidagi olid seitse hooaega järjest NBA-s kõige rohkem lauapalle hankinud Rodmanil põrkenurgad teistest paremini välja rehkendatud. Mis vähemalt sama oluline: tänu erakordsele füüsilisele andekusele suutis ta oma arvutused ka meeskonda teenima panna.

Kahetunnise vestluse käigus tulid lisaks Rodmanile jutuks hiphop ja räpp, David Stern, Pearl Jam, Nirvana, Phil Jackson, Doug Collins ja Red Auerbach.

Kui Jungiga sai juba kord alustatud, siis tõmbame temaga otsad kokku ka: "Mõtlevale vaatlejale igatahes annab nii trikster kui ka jõulupuu küllaldaselt alust ja põhjust mõtisklemiseks. See, mida vaatleja nendest asjadest mõtleb, sõltub loomulikult suurel määral tema vaimulaadist" ("Neli arhetüüpi").

Nii vist on tõesti.

Head kuulamist!

Hardo

——————————

[1] https://pilgrim.ee/neli-arhetuupi.html#.YUn9RC0RphE

[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15

[3] https://www.youtube.com/watch?v=vlnsGMTd0nU

[4] https://abcnews.go.com/Politics/dennis-rodmans-friendship-kim-jong-things/story?id=55815698

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tähelepanuväärselt on tüüpilised triksterimotiivid ühitatud alkeemilises Mercuriuse kujus, olgu näiteks tema kalduvus kavalateks, osalt lõbusateks, osalt õelateks (mürk!) vempudeks, tema võime oma kuju muuta, tema kahetine, pooleldi loomalik ja pooleldi jumalik loomus, tema sattumine igat liiki piinamiste kätte ja — last but not least — tema sarnastumine päästja [Heilbringer] kujuga," kirjutab Carl Gustav Jung raamatus "Neli arhetüüpi" [1].

126. vestluse fookuses ei olnud aga Šveitsi psühhiaater [2], vaid USA korvpallur Dennis Rodman [3]. NBA ajaloo parimaks lauavõitlejaks peetud Rodman võitis aastatel 1989—1998 Detroit Pistonsi ja Chicago Bullsi koosseisus viiel korral liiga meistritiitli. Lisaks eelöeldule on ta käinud Madonnaga nii kinos kui kohvikus, tegelenud wrestling'uga, mänginud filmis ja Soome korvpalliliigas (Torpan Pojat) ning sõbrunenud Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-un'iga [4].

"Popkultuuri kategoorias oli Rodman trikster, kes tahtis natuke vinti keerata, rikkuda ründaja tuju. Ta kasutas oma NBA üldise taseme taustal võrdlemisi piiratud oskusi väga targalt ära," iseloomustas legendaarset kaitsemängijat Tõnis Kahu (29. minut). "Võrreldes sellega, mis temast arvatakse, oli ta uskumatult tark," sekundeeris Tõnisele Rauno Pehka (15. minut). Lauavõitlus rajaneb tõenäosusteoorial, selgitas Rauno, ja kuidagi olid seitse hooaega järjest NBA-s kõige rohkem lauapalle hankinud Rodmanil põrkenurgad teistest paremini välja rehkendatud. Mis vähemalt sama oluline: tänu erakordsele füüsilisele andekusele suutis ta oma arvutused ka meeskonda teenima panna.

Kahetunnise vestluse käigus tulid lisaks Rodmanile jutuks hiphop ja räpp, David Stern, Pearl Jam, Nirvana, Phil Jackson, Doug Collins ja Red Auerbach.

Kui Jungiga sai juba kord alustatud, siis tõmbame temaga otsad kokku ka: "Mõtlevale vaatlejale igatahes annab nii trikster kui ka jõulupuu küllaldaselt alust ja põhjust mõtisklemiseks. See, mida vaatleja nendest asjadest mõtleb, sõltub loomulikult suurel määral tema vaimulaadist" ("Neli arhetüüpi").

Nii vist on tõesti.

Head kuulamist!

Hardo

——————————

[1] https://pilgrim.ee/neli-arhetuupi.html#.YUn9RC0RphE

[2] https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=15

[3] https://www.youtube.com/watch?v=vlnsGMTd0nU

[4] https://abcnews.go.com/Politics/dennis-rodmans-friendship-kim-jong-things/story?id=55815698

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#125 Robert Jürjendal ja Rainis Toomemaa, "Pühad hümnid"]]> Thu, 16 Sep 2021 00:42:21 GMT 2:00:35 614292eedc8815001366c301 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/125-robert-jurjendal-ja-rainis-toomemaa-puhad-humnid 614292eedc8815001366c301 5c18d98b3641d7c91d617ce5 125-robert-jurjendal-ja-rainis-toomemaa-puhad-humnid full "G. I. Gurdjieff: Pühad hümnid" [1] on Ameerika džasspianisti Keith Jarretti 1980. aastal ilmunud album, millel ta esitab armeenia-kreeka-vene filosoofi ja müstiku Georgi Gurdžijevi [2] muusikat vene helilooja Thomas de Hartmanni seades.

Aasta varem oli esilinastunud Peter Brooki film "Kohtumisi tähelepanuväärsete inimestega" [3], mille aluseks on Gurdžijevi samanimeline raamat (pseudoelulugu). "See kõik algas, kui Jeanne de Salzmann ütles mulle: "Ma tahan teha sellest raamatust filmi. Kas te saaksite mind aidata?" Muidugi haarasin ma sellest erakordsest võimalusest kohe kinni," meenutab legendaarne lavastaja linateose alguslugu [4].

Mida leidsid sellest kahtlemata tähelepanuväärsest mehest Keith Jarrett ja Peter Brook? Mida leiavad sellest saatekülalised Rainis Toomemaa, kes tõlkis äsja kõnealuse teose eesti keelde, ja Robert Jürjendal, kellelt ma paar aastat tagasi Gurdžijevist esimest korda kuulsin? Need olidki 2021. aasta sügishooaja avasaate peamised küsimused.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLKjjIa7cwTkI_VFlaV92ghVKqu41M-F3e

[2] https://www.nytimes.com/1979/07/29/archives/getting-in-touch-with-gurd-jieff.html#:~:text=According%20to%20Ouspensky%2C%20Gurdjieff%20stressed%20method%2C%20process%2C%20the,on%20feeling%2C%20and%20the%20yogi%20on%20the%20mind

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uYhv0O0gUTk

[4] https://www.youtube.com/watch?v=90Sn8vPLr18

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "G. I. Gurdjieff: Pühad hümnid" [1] on Ameerika džasspianisti Keith Jarretti 1980. aastal ilmunud album, millel ta esitab armeenia-kreeka-vene filosoofi ja müstiku Georgi Gurdžijevi [2] muusikat vene helilooja Thomas de Hartmanni seades.

Aasta varem oli esilinastunud Peter Brooki film "Kohtumisi tähelepanuväärsete inimestega" [3], mille aluseks on Gurdžijevi samanimeline raamat (pseudoelulugu). "See kõik algas, kui Jeanne de Salzmann ütles mulle: "Ma tahan teha sellest raamatust filmi. Kas te saaksite mind aidata?" Muidugi haarasin ma sellest erakordsest võimalusest kohe kinni," meenutab legendaarne lavastaja linateose alguslugu [4].

Mida leidsid sellest kahtlemata tähelepanuväärsest mehest Keith Jarrett ja Peter Brook? Mida leiavad sellest saatekülalised Rainis Toomemaa, kes tõlkis äsja kõnealuse teose eesti keelde, ja Robert Jürjendal, kellelt ma paar aastat tagasi Gurdžijevist esimest korda kuulsin? Need olidki 2021. aasta sügishooaja avasaate peamised küsimused.

Head uudistamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/playlist?list=PLKjjIa7cwTkI_VFlaV92ghVKqu41M-F3e

[2] https://www.nytimes.com/1979/07/29/archives/getting-in-touch-with-gurd-jieff.html#:~:text=According%20to%20Ouspensky%2C%20Gurdjieff%20stressed%20method%2C%20process%2C%20the,on%20feeling%2C%20and%20the%20yogi%20on%20the%20mind

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uYhv0O0gUTk

[4] https://www.youtube.com/watch?v=90Sn8vPLr18

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#124 Philippe Jourdan & Tauri Tölpt, "Ingellik doktor"]]> Wed, 23 Jun 2021 09:12:30 GMT 2:02:50 60d2faff3ef9af001ae06cf9 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/124-philippe-jourdan-tauri-tolpt-ingellik-doktor 60d2faff3ef9af001ae06cf9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 124-philippe-jourdan-tauri-tolpt-ingellik-doktor full Sarja 124. saade on pühendatud õhtumaade vaimuloo ühele alustalale Aquino Thomasele.

Olen seda vestlust kaua plaaninud ja mul on väga hea meel, et see lõpuks teoks saab.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Sarja 124. saade on pühendatud õhtumaade vaimuloo ühele alustalale Aquino Thomasele.

Olen seda vestlust kaua plaaninud ja mul on väga hea meel, et see lõpuks teoks saab.

Head uudistamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#123 Siim Lill ja Enn Lillemets, "Üle aegade Assamalla"]]> Thu, 10 Jun 2021 09:22:30 GMT 1:56:53 60c1d9d753af380012be88c5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/123-siim-lill-ja-enn-lillemets-ule-aegade-assamalla 60c1d9d753af380012be88c5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 123-siim-lill-ja-enn-lillemets-ule-aegade-assamalla full Tähenduse teejuhtide 4. juunil Tartus salvestatud vestlusring oli pühendatud Betti Alverile. Stuudios olid Siim Lill ja Enn Lillemets. Jutuajamise lähtepunktiks oli Ennu eelmisel aastal valminud dokumentaalfilm "Ilmauks on irvakil"*.

Head uudistamist!

H.

————————————

* https://etv2.err.ee/1608106360/betti-alver-ilmauks-on-irvakil

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tähenduse teejuhtide 4. juunil Tartus salvestatud vestlusring oli pühendatud Betti Alverile. Stuudios olid Siim Lill ja Enn Lillemets. Jutuajamise lähtepunktiks oli Ennu eelmisel aastal valminud dokumentaalfilm "Ilmauks on irvakil"*.

Head uudistamist!

H.

————————————

* https://etv2.err.ee/1608106360/betti-alver-ilmauks-on-irvakil

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#122 Erki Pehk ja Andrus Vaarik, "Türklane Itaalias"]]> Thu, 10 Jun 2021 08:50:04 GMT 1:57:51 60c1d23d53e22a0012907827 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/122-erki-pehk-ja-andrus-vaarik-turklane-itaalias 60c1d23d53e22a0012907827 5c18d98b3641d7c91d617ce5 122-erki-pehk-ja-andrus-vaarik-turklane-itaalias full 12.—19. septembrini toimub Pärnus rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. Ürituse publikumagnetiks on algupärane ooperilavastus, mille peaosades astuvad üles noorte ooperilauljate konkursi parimad.

Selle aasta festivalil lavastatakse koostöös Kaunase Muusikateatriga 19. sajandi Itaalia helilooja Gioachino Rossini koomiline ooper "Türklane Itaalias".

Tänases saates on külas PromFesti kunstiline juht dirigent Erki Pehk ja lavastaja Andrus Vaarik. Jutuks tulevad Rossini, tema muusika, Pärnu festival ja võimalik, et muudki päevakohased teemad.

Kuivõrd tegemist on hõivatud inimestega, siis oleme täna otse-eetris tavapärasest mõnevõrra hilisemal ajal.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 12.—19. septembrini toimub Pärnus rahvusvaheline ooperimuusika festival PromFest. Ürituse publikumagnetiks on algupärane ooperilavastus, mille peaosades astuvad üles noorte ooperilauljate konkursi parimad.

Selle aasta festivalil lavastatakse koostöös Kaunase Muusikateatriga 19. sajandi Itaalia helilooja Gioachino Rossini koomiline ooper "Türklane Itaalias".

Tänases saates on külas PromFesti kunstiline juht dirigent Erki Pehk ja lavastaja Andrus Vaarik. Jutuks tulevad Rossini, tema muusika, Pärnu festival ja võimalik, et muudki päevakohased teemad.

Kuivõrd tegemist on hõivatud inimestega, siis oleme täna otse-eetris tavapärasest mõnevõrra hilisemal ajal.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#121 Tiit Maran ja Ilmar Trull, "Loom ja luule"]]> Thu, 03 Jun 2021 15:10:41 GMT 1:58:35 60b8f0f2e24996001a14b891 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/121-tiit-maran-ja-ilmar-trull-loom-ja-luule 60b8f0f2e24996001a14b891 5c18d98b3641d7c91d617ce5 121-tiit-maran-ja-ilmar-trull-loom-ja-luule full Tänases saates rääksime Ilmari ja Tiiduga loomadest ja luulest (nagu lubatud).

See oli üks lustlik lobisemine.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänases saates rääksime Ilmari ja Tiiduga loomadest ja luulest (nagu lubatud).

See oli üks lustlik lobisemine.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#120 Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Kooli kuhtumine"]]> Thu, 27 May 2021 12:21:43 GMT 1:57:50 60af8ed72d371c0013fb096d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/120-signe-mallo-ja-tanel-mallo-kooli-kuhtumine 60af8ed72d371c0013fb096d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 120-signe-mallo-ja-tanel-mallo-kooli-kuhtumine full "Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti," kirjutab Ivan Illich [1] oma 1971. aastal ilmunud raamatu "Deschooling Society" [2] esimeses peatükis "Why We Must Disestablish School".

Mina avastasin Illichi tänu John Grayle [3]. "Inimeses ja loomas" [4] on alapeatükk "Totaalne sõda surmaga", kus ma tsiteerin Illichi teist tähtteost, 1975. aastal ilmunud raamatut "Limits to Medicine: Medical Nemesis, the Expropriation of Health" [5]: "Me ei suuda mõista oma sügavalt sissejuurdunud ühiskonnakorralduse kriitilisi elemente, kui me ei käsitle neid kurja surma kõikide vormide igakülgse eksortsismina. Meie tähtsamad institutsioonid on hiiglaslikud kaitserajatised "inimkonna" nimel peetavas sõjas surma kõikvõimalike põhjuste vastu. See on totaalne sõda."

Teiste sõnadega — Ivan Illich on äärmiselt ajakohane mõtleja. Ja kuivõrd see on nii, siis me pöördume ta juurde selles sarjas loodetavasti veel tagasi. Möödunud reedel tegime aga otsa lahti. Mu stuudiokülalisteks olid Signe ja Tanel Mällo, kes koos oma viie tubli tütrega aitavad koolil jõudumööda kuhtuda. Suurema osa sellest tööst teeb ära muidugi distantsõpe, aga eks tähtis on igaühe panus.

Head uudistamist!

H.

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Illich

[2] https://www.amazon.com/Deschooling-Society-Open-Forum-S-ebook/dp/B007EDLBBI/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012268&sr=8-1

[3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14

[4] https://www.apollo.ee/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom.html

[5] https://www.amazon.com/Limits-Medicine-Medical-Nemesis-Expropriation-ebook/dp/B007Y5IX30/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012686&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Nendes esseedes näitan ma, et väärtuste bürokratiseerumine põhjustab paratamatult füüsilist reostust, ühiskondlikku polariseerumist ja psühholoogilist abitust — need on üleilmse allakäigu ja moderniseeritud viletsuse kolm aspekti," kirjutab Ivan Illich [1] oma 1971. aastal ilmunud raamatu "Deschooling Society" [2] esimeses peatükis "Why We Must Disestablish School".

Mina avastasin Illichi tänu John Grayle [3]. "Inimeses ja loomas" [4] on alapeatükk "Totaalne sõda surmaga", kus ma tsiteerin Illichi teist tähtteost, 1975. aastal ilmunud raamatut "Limits to Medicine: Medical Nemesis, the Expropriation of Health" [5]: "Me ei suuda mõista oma sügavalt sissejuurdunud ühiskonnakorralduse kriitilisi elemente, kui me ei käsitle neid kurja surma kõikide vormide igakülgse eksortsismina. Meie tähtsamad institutsioonid on hiiglaslikud kaitserajatised "inimkonna" nimel peetavas sõjas surma kõikvõimalike põhjuste vastu. See on totaalne sõda."

Teiste sõnadega — Ivan Illich on äärmiselt ajakohane mõtleja. Ja kuivõrd see on nii, siis me pöördume ta juurde selles sarjas loodetavasti veel tagasi. Möödunud reedel tegime aga otsa lahti. Mu stuudiokülalisteks olid Signe ja Tanel Mällo, kes koos oma viie tubli tütrega aitavad koolil jõudumööda kuhtuda. Suurema osa sellest tööst teeb ära muidugi distantsõpe, aga eks tähtis on igaühe panus.

Head uudistamist!

H.

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Illich

[2] https://www.amazon.com/Deschooling-Society-Open-Forum-S-ebook/dp/B007EDLBBI/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012268&sr=8-1

[3] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=14

[4] https://www.apollo.ee/majanduslik-inimene-ja-poliitiline-loom.html

[5] https://www.amazon.com/Limits-Medicine-Medical-Nemesis-Expropriation-ebook/dp/B007Y5IX30/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1622012686&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#119 Laur Järv ja Urmas Nagel, "Vaikuse võlu"]]> Wed, 12 May 2021 16:44:26 GMT 1:49:58 609c05ea842d91402c3e8b1b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/119-laur-jarv-ja-urmas-nagel-vaikuse-volu 609c05ea842d91402c3e8b1b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 119-laur-jarv-ja-urmas-nagel-vaikuse-volu full See saade vaatab tagasi Tähenduse teejuhtide teisele numbrile, mis oli pühendatud vaiksele mõtisklusele ehk meditatsioonile. Füüsika rubriigis astus tookord üles Laur Järv [1] ja psühholoogia omas Urmas Nagel [2].

7. mail saime Kuku Raadio Tartu stuudios uuesti kokku, et jätkata sealt, kus lehes pooleli jäi.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7092432/laur-jarv-valis-ja-sisekosmos

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092451/urmas-nagel-kristlikust-meditatsioonist-ehk-vaikus-jumala-ees

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See saade vaatab tagasi Tähenduse teejuhtide teisele numbrile, mis oli pühendatud vaiksele mõtisklusele ehk meditatsioonile. Füüsika rubriigis astus tookord üles Laur Järv [1] ja psühholoogia omas Urmas Nagel [2].

7. mail saime Kuku Raadio Tartu stuudios uuesti kokku, et jätkata sealt, kus lehes pooleli jäi.

———————————

[1] https://teejuhid.postimees.ee/7092432/laur-jarv-valis-ja-sisekosmos

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092451/urmas-nagel-kristlikust-meditatsioonist-ehk-vaikus-jumala-ees

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#118 Rein Munter ja Mai-Liis Napa, "Pandora laegas"]]> Fri, 07 May 2021 06:51:10 GMT 1:57:50 6094e35ea461284864f9ba24 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/118-rein-munter-ja-mai-liis-napa-pandora-laegas 6094e35ea461284864f9ba24 5c18d98b3641d7c91d617ce5 118-rein-munter-ja-mai-liis-napa-pandora-laegas full "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".

Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi, mille tagajärjeks oli see, et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori, rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras).

Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox, keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].

Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda, et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased, sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich, Luc Montagnier ja Brian Josephson.

Tänane saade ongi pühendatud vee mälule, Benveniste afäärile ja kõigele sellele, mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].

Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa, kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu, kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].

Ootan seda vestlust suure põnevusega.

Hardo

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38

[2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/

[3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Pandora laeka avas Prantsuse immunoloog Jacques Benveniste (1935—2004), kes tuli 1980-ndatel aastatel välja väitega, et veel on mälu, s.t omadus salvestada teatud ajaks välismõjutuste tagajärjel struktuuris tekkinud muutusi. Täpsemalt väljendudes võib vee mäluks nimetada talle omistatud võimet "mäletada" vees lahustunud aineid isegi pärast lõpmatut lahjendamist," kirjutab TTÜ emeriitprofessor Rein Munter möödunud aastal ajakirjas Akadeemia (nr 11) ilmunud artiklis "Kas vesi võib mäletada?".

Benvenistele endale sai laeka kaane kergitamine saatuslikuks. Tema 1988. aastal ajakirjas Nature ilmunud artikkel kutsus esile establishment'i vastulöögi, mille tagajärjeks oli see, et üks Prantsusmaa tolleaegseid tippimmunolooge kaotas oma labori, rahastuse ja reputatsiooni (võib-olla mitte just selles järjekorras).

Ortodoksia vasturünnakut juhtis Nature peatoimetaja John Maddox, keda mõned aastad varem Benveniste saatust jaganud Rupert Sheldrake on iseloomustanud kui "tulihingelist ateisti ja dogmaatilist materialisti" [1].

Ometi ei ole vee mälu teema teadusest vahepeal kuhugi kadunud. Reinu artiklist võib lugeda, et viimastel aastatel on sellest ühes või teises vormis rääkinud mitmed väljapaistvad õpetlased, sealhulgas Nobeli auhinna laueraadid Kurt Wüthrich, Luc Montagnier ja Brian Josephson.

Tänane saade ongi pühendatud vee mälule, Benveniste afäärile ja kõigele sellele, mis Pandora kujundlikus karbis veel peidus võib olla [2].

Rein pakkus teise vestluskaaslasena välja oma tütre Mai-Liis Napa, kes on eesti keelde tõlkinud üle 20 raamatu, kaasa arvatud Jaapani kirjamehe Masaru Emoto New York Timesi bestselleriks tõusnud raamatu "Vee sõnumid" [3].

Ootan seda vestlust suure põnevusega.

Hardo

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=aiX9LI7M-Zs&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=38

[2] https://charleseisenstein.org/essays/the-waters-of-heterodoxy-g-pollacks-the-fourth-phase-of-water/

[3] https://www.apollo.ee/vee-sonumid.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#117 Raivo Alla ja Erki Lind, "Sakraalne ja profaanne"]]> Thu, 22 Apr 2021 08:41:58 GMT 1:57:53 608136d6f2a0701a7c057071 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/117-raivo-alla-ja-erki-lind-sakraalne-ja-profaanne 608136d6f2a0701a7c057071 5c18d98b3641d7c91d617ce5 117-raivo-alla-ja-erki-lind-sakraalne-ja-profaanne full Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost".

Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi."

Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Mircea Eliade (1907—1986) oli Rumeenia päritolu usundiuurija ja romaanikirjanik, kes on eesti keeles esindatud kümnekonna raamatuga, nende hulgas "Jaaniöö", Šamanism: arhailised ekstaasitehnikad" jne "Uurimus usundiloost".

Viimasele kirjutatud järelsõnas ütleb Erki Lind: "Oluliseks saab see, kuidas inimesed on aja jooksul püha tajunud ja kuidas see on nende käitumist mõjutanud. Esiteks on püha Eliade järgi tavalisest või mittepühast täiesti teistsugune, midagi olemuslikult erinevat. Ta ise kasutas selle mõtte edasi andmiseks saksa keelt, öeldes, et püha on ganz andere. Pühaga seostus "primitiivsele" või religioossele inimesele ka võim ja vägi ning mis kõige olulisem — püha on "tõeline". See tähendab, et inimese igapäevaelu ja kogu teda ümbritsev maailm ei ole päris, vaid on mittetõeline. Selle tõttu on religioosse inimese kogu püüdlus elus suunatud tõelisuse poole ning loomulikult ka väe ja võimu poole. Inimesed tahavad väega esemeid, olla väega kohtades ning taasluua aega, mis on päriselt. Nende suurim eesmärk on täielikult tõelisusse jõuda või sellesse tagasi pöörduda. Sakraalne ja profaanne on Eliadel ontoloogilised mõisted, mis oma põhisisult tähendavad kahte erinevat olemise viisi."

Erki Lind on ka üks tänastest saatekülalistest.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#116 Irina Belobrovtseva ja Jaan Ross, "Täiuslik kunstiteos"]]> Thu, 22 Apr 2021 08:34:37 GMT 1:54:11 6081351df4551d7796e3b38a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/116-irina-belobrovtseva-ja-jaan-ross-taiuslik-kunstiteos 6081351df4551d7796e3b38a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 116-irina-belobrovtseva-ja-jaan-ross-taiuslik-kunstiteos full ""Anna Karenina" on täiuslik kunstiteos. Ükski kaasaegne Euroopa romaan ei jõua sellele ligilähedalegi," on Lev Tolstoi suurteose kohta öelnud Fjodor Dostojevski.

Täna arutame Irina ja Jaaniga, mis on nende sõnade taga.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> ""Anna Karenina" on täiuslik kunstiteos. Ükski kaasaegne Euroopa romaan ei jõua sellele ligilähedalegi," on Lev Tolstoi suurteose kohta öelnud Fjodor Dostojevski.

Täna arutame Irina ja Jaaniga, mis on nende sõnade taga.

Peatse kohtumiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#115 Vahur Laiapea ja Alar Nigul, "Afganistani vang"]]> Sat, 20 Mar 2021 09:25:39 GMT 1:56:44 6055bf949500244cc37ccf4b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/115-vahur-laiapea-ja-alar-nigul-afganistani-vang 6055bf949500244cc37ccf4b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 115-vahur-laiapea-ja-alar-nigul-afganistani-vang full 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega, kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].

Head kuulamist!

H.

—————————

[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html

[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 115. saates oli mul tänuväärne võimalus vestelda kahe mehega, kes on kirja pannud oma Afganistani memuaarid. 1985—1986 aastal erivägedes sõdinud Alar Nigul avaldas 2008. aastal raamatu "Võitlus kahel rindel ehk eestlase juhtumised Nõukogude armee päevil Afganistanis" [1]. 2017. aastal talibani kätte vangi langenud filmitegija Vahur Laiapea 2018. aastal ilmunud mälestused kannavad nime "Afganistani vang" [2].

Head kuulamist!

H.

—————————

[1] https://www.apollo.ee/voitlus-kahel-rindel.html

[2] https://www.apollo.ee/e-raamat-afganistani-vang.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#114 David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus, "Protestantlik eetika ja tehnokraatlik vaim"]]> Sat, 06 Mar 2021 12:15:07 GMT 1:49:17 6043724bdb925e0acb0e6fcd false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/114-david-ilmar-beecher-ja-mihkel-kunnus-protestantlik-eetik 6043724bdb925e0acb0e6fcd 5c18d98b3641d7c91d617ce5 114-david-ilmar-beecher-ja-mihkel-kunnus-protestantlik-eetik full Möödunud aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud, salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1], milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3].

Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist", täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist, et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.

Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi, mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].

Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt, siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".

Jutuajamise käigus selgus (102. minut), et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde.

See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest, kuidas kasvada olukorras, kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina, kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.

Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.

Head uudistamist!

H.

P.S. Sellest jutuajamisest jäi mull meelde David Ilmari väide, et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82

[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh

[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Möödunud aasta 16. märtsil, kui Kuku Raadio Tartu stuudio oli katkukartuses juba kinni pandud, salvestasime Mihkli kodus koos David Ilmariga Tähenduse teejuhtide 81. vestluse "Vaala valevus" [1], milles me rääkisime Herman Melville'i suurromaanist "Moby Dick". Vahepeal pidas David Ilmar sädeleva külalisloengu [2] mu "Moby Dickile" pühendatud kursusel "Ameerika majandusmudel" [3].

Selle aasta 4. märtsil olime siis lõpuks koos Tartu Kukus ning jutt läks taas liikuma "Moby Dickist", täpsemalt David Ilmari külalisloengu kesksest teesist, et Ameerika on ühtaegu nii protestantlik kui ka mittereligioosne maa.

Kõigepealt rääkisimegi pisut reformatsioonist ja protestantismist ning jõudsime selle käigus paratamatult Max Weberi klassikalise teoseni "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" [4]. Protestantismist viis tee utilitarismi kaudu ratsionalismi, mille üheks õieks võib pidada nüüdisaegset tehnokraatiat [5].

Kui vestlusele vaadata teise kandi pealt, siis algas see "Moby Dickist" ning lõppes pärast vahepeatust "Vendade Karamazovite" juures lühikese aruteluga Jaan Krossi romaanist "Kolme katku vahel".

Jutuajamise käigus selgus (102. minut), et David Ilmari ema tõlgib seda raamatut praegu inglise keelde.

See on eesti haritlase kujunemislugu: lugu sellest, kuidas kasvada olukorras, kus riigivõim on kasvamise raskeks teinud — vähemalt nii sain David Ilmari lühikesest sisukokkuvõttest aru mina, kes ma ei ole seda raamatut veel lugenud.

Probleemistik tundub igatahes olevat väga ajakohane.

Head uudistamist!

H.

P.S. Sellest jutuajamisest jäi mull meelde David Ilmari väide, et Ameerika Ühendriigid on sündinud valgustusajastu kõrgpunktis. Seda võib olla praegu kasulik meeles pidada.

————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=INC_k1Q80dQ&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=82

[2] https://www.youtube.com/watch?v=i3W0KyGdLF4&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=5

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh

[4] https://www.apollo.ee/protestantlik-eetika-ja-kapitalismi-vaim.html

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-c162ErHYbA&list=PLhpEK-_b7mfG55Li62uBEkM5lPyy101gh&index=9&t=1965s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#113 Mihkel Kunnus ja Andres Kurismaa, "Köidikkonna kaasus"]]> Sat, 06 Mar 2021 09:56:55 GMT 1:47:14 604351e7a71ebd6f9ad6aa08 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/113-mihkel-kunnus-ja-andres-kurismaa-koidikkonna-kaasus 604351e7a71ebd6f9ad6aa08 5c18d98b3641d7c91d617ce5 113-mihkel-kunnus-ja-andres-kurismaa-koidikkonna-kaasus full 1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri, milles dr Kammerer palus, et tema surnukeha ei viidaks koju, vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.

Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu, nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost, kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid, et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad, teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.

4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust, lamarkismist, neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke", [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.

Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.

Head nädalavahetust!

H.

———————————

[1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1926. aasta septembris leidis pensionil raudteetööline Schneebergi äärselt vaateplatvormilt härrasmehe enesetaputunnustega laiba. Surnud mehe taskus oli hüvastijätukiri, milles dr Kammerer palus, et tema surnukeha ei viidaks koju, vaid otseteed lahkamisele. Sel kombel saaks veel lahkununagi teadusele kasulik olla.

Nii lõppes 20. sajandi ühe silmapaistvama lamarkistliku bioloogi Paul Kammereri elu, nii algab Arthur Koestleri raamat "The Case of the Midwife Toad" [1]. "Köidikkonna juhtum" on suurepärane intellektuaalne põnevusromaan kaasaegse evolutsiooniteooria sünniloost, kus seisid vastamisi lamarkistid ja neodarvinistid. Esimesed väitsid, et organismide eluajal omandatud tunnused on pärandatavad, teiste arvates olid evolutsiooni kaheks sambaks juhuslikud geenimutatsioonid ja looduslik valik. Kammereri kuulsad eksperimendid salamandrite ja sellesama köidikkonnaga valmistasid neodarvinistidele palju peavalu ning lõpuks süüdistati teda katsetulemuste võltsimises. Mõned nädalad peale kõnealuseid süüdistusi võttis Kammerer endalt elu.

4. märtsil Tartus salvestatud saates vestlesin ma Mihkel Kunnuse ja Andres Kurismaaga Koestleri raamatust, lamarkismist, neodarvinismist ja paljudest muudest asjadest. See vestlus on orgaaniliselt seotud Tähenduse teejuhtide 83. vestlusringiga "Bioloogia armuke", [2] kus mu vestluskaaslasteks olid Kalevi Kull ja Toivo Maimets ning me rääkisime lamarkismi tagastulekust epigeneetika sildi all.

Minu arvates on mõlemad vestlused tõesti väga põnevad.

Head nädalavahetust!

H.

———————————

[1] https://www.amazon.com/Case-Midwife-Toad-Arthur-Koestler/dp/1939438454/ref=sr_1_1?dchild=1&keywords=Koestler+midwife+toad&qid=1615020112&sr=8-1

[2] https://www.youtube.com/watch?v=t6yOUzoHIUk&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=84

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#112 Henri Laupmaa ja Alar Tamming, "Kosmiline siug"]]> Wed, 03 Mar 2021 13:50:44 GMT 1:58:18 603f9435d897a820b3e97ac8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/112-henri-laupmaa-ja-alar-tamming-kosmiline-siug 603f9435d897a820b3e97ac8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 112-henri-laupmaa-ja-alar-tamming-kosmiline-siug full Täna vestlesime koos Alari ja Henriga Šveitsi antropoloogi Jeremy Narby [1] raamatust "Kosmiline siug" [2].

Narby endaga oli mul pikem intervjuu Tähenduse teejuhtide viiendas numbris [3].

Meie jutuajamisest lipsasid läbi õige mitme raamatu ja filmi nimed. Minu konspekti said neist kirja järgmised:

1. Michael Harner, "Šamaani tee" [4].

2. Monica Gagliano, "Thus Spoke the Plant" [5].

3. Louie Schwartzbergi dokumentaalfilm, "Fantastic Fungi" [6].

4. Gordon Wasson, "The Road to Eleusis" [7].

5. Roger Wals; Charles S. Grog (toim.), "Kõrgem tarkus" [8].

6. Ralph Metzner, "Alkeemiline kaemus" [9].

7. Ralph Metzner, "Meeleruum ja ajavoog" [10].

8. Ken Wilber, "Kõiksuse lühilugu" [11].

9. Ken Wilber, "Arm ja meelekindlus" [12].

10. Fritz Riemann, "Hirmu põhivormid" [13].

11. Fritz Riemann, "Astroloogia on eluabi õpetus" [14].

12. Fritz Riemann, "Vananemise kunst" [15].

13. Undo Uus, "Blindness of Modern Science" [16].

14. Charles T. Tart, "Teadvuse seisundid" [17]

15. Ram Das, "Still Here" [18].

16. Ram Das, "Be Here Now" [19].

17. Wilhelm Reich, "The Mass Psychology of Fascism" [20]

18. Roberto Assagioli, "Transpersonaalne areng" [21].

Siin peaks nüüd olema lugemist õige mitmeks õhtupoolikuks.

H.

————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=_RlivUUAztE&list=PLhpEK-_b7mfHV67I6wxQvcb1n1UOqIY7T&index=12

[2] https://www.rahvaraamat.ee/p/kosmiline-siug-dna-ja-teadmiste-l%C3%A4tted/1029613/en?isbn=9789949959389&fbclid=IwAR1P3SNCdvnolG5sRwA2YJKGXORlS9UgEK4Mrb71gfT3WKq_9kqxWyrTv08&gclid=Cj0KCQiA4feBBhC9ARIsABp_nbVBSaSWNCNBVCdnyoPxuXNYnNby48SMQJXZ8PChp68ykGRTnMBXq0MaAvWYEALw_wcB

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7160703/epistemoloogiline-vahejuhtum-belgia-politseiga

[4] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html

[5] https://www.amazon.com/Thus-Spoke-Plant-Groundbreaking-Discoveries-ebook/dp/B079WL73XL/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614693473&sr=8-1

[6] https://www.amazon.com/s?k=fantastic+fungi&crid=ZQ5UI3EDLKIH&sprefix=Fantastic+fungi%2Caudible%2C243&ref=nb_sb_ss_fb_1_15_ts-doa-p

[7] https://www.amazon.com/Road-Eleusis-Unveiling-Secret-Mysteries/dp/1556437528/ref=sr_1_1?crid=2MOQSN965DJ3R&dchild=1&keywords=gordon+wasson&qid=1614695457&sprefix=Gordon+Wasson%2Caps%2C257&sr=8-1

[8] https://www.apollo.ee/korgem-tarkus.html

[9] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ralph-metzner-alkeemiline-kaemus-hingetarkuse-kasutamine-tervendamiseks-ja-juhiste-saamiseks-2012/

[10] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ralph-metzner-meeleruum-ja-ajavoog-teadvusseisundite-moistmine-ja-oskus-neid-kasutada-2012/

[11] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ken-wilber-koiksuse-luhilugu-2013/

[12] https://www.apollo.ee/arm-ja-meelekindlus.html

[13] https://www.apollo.ee/hirmu-pohivormid.html

[14] https://www.apollo.ee/astroloogia-on-eluabi-opetus.html

[15] https://www.apollo.ee/vananemise-kunst.html

[16] https://www.raamatukoi.ee/blindness-of-modern-science

[17] https://www.apollo.ee/teadvuse-seisundid.html

[18] https://www.amazon.com/Still-Here-Embracing-Aging-Changing-ebook/dp/B00FPWS4ZG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698143&sr=8-1

[19] https://www.amazon.com/Here-Now-Enhanced-Ram-Dass-ebook/dp/B005R9HK8O/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698228&sr=8-1

[20] https://www.amazon.com/Mass-Psychology-Fascism-Third-ebook/dp/B00DFFLD62/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698387&sr=8-3

[21] https://www.transpersonaalne.ee/toode/roberto-assagioli-transpersonaalne-areng-2016/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Täna vestlesime koos Alari ja Henriga Šveitsi antropoloogi Jeremy Narby [1] raamatust "Kosmiline siug" [2].

Narby endaga oli mul pikem intervjuu Tähenduse teejuhtide viiendas numbris [3].

Meie jutuajamisest lipsasid läbi õige mitme raamatu ja filmi nimed. Minu konspekti said neist kirja järgmised:

1. Michael Harner, "Šamaani tee" [4].

2. Monica Gagliano, "Thus Spoke the Plant" [5].

3. Louie Schwartzbergi dokumentaalfilm, "Fantastic Fungi" [6].

4. Gordon Wasson, "The Road to Eleusis" [7].

5. Roger Wals; Charles S. Grog (toim.), "Kõrgem tarkus" [8].

6. Ralph Metzner, "Alkeemiline kaemus" [9].

7. Ralph Metzner, "Meeleruum ja ajavoog" [10].

8. Ken Wilber, "Kõiksuse lühilugu" [11].

9. Ken Wilber, "Arm ja meelekindlus" [12].

10. Fritz Riemann, "Hirmu põhivormid" [13].

11. Fritz Riemann, "Astroloogia on eluabi õpetus" [14].

12. Fritz Riemann, "Vananemise kunst" [15].

13. Undo Uus, "Blindness of Modern Science" [16].

14. Charles T. Tart, "Teadvuse seisundid" [17]

15. Ram Das, "Still Here" [18].

16. Ram Das, "Be Here Now" [19].

17. Wilhelm Reich, "The Mass Psychology of Fascism" [20]

18. Roberto Assagioli, "Transpersonaalne areng" [21].

Siin peaks nüüd olema lugemist õige mitmeks õhtupoolikuks.

H.

————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=_RlivUUAztE&list=PLhpEK-_b7mfHV67I6wxQvcb1n1UOqIY7T&index=12

[2] https://www.rahvaraamat.ee/p/kosmiline-siug-dna-ja-teadmiste-l%C3%A4tted/1029613/en?isbn=9789949959389&fbclid=IwAR1P3SNCdvnolG5sRwA2YJKGXORlS9UgEK4Mrb71gfT3WKq_9kqxWyrTv08&gclid=Cj0KCQiA4feBBhC9ARIsABp_nbVBSaSWNCNBVCdnyoPxuXNYnNby48SMQJXZ8PChp68ykGRTnMBXq0MaAvWYEALw_wcB

[3] https://teejuhid.postimees.ee/7160703/epistemoloogiline-vahejuhtum-belgia-politseiga

[4] https://www.apollo.ee/samaani-tee.html

[5] https://www.amazon.com/Thus-Spoke-Plant-Groundbreaking-Discoveries-ebook/dp/B079WL73XL/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614693473&sr=8-1

[6] https://www.amazon.com/s?k=fantastic+fungi&crid=ZQ5UI3EDLKIH&sprefix=Fantastic+fungi%2Caudible%2C243&ref=nb_sb_ss_fb_1_15_ts-doa-p

[7] https://www.amazon.com/Road-Eleusis-Unveiling-Secret-Mysteries/dp/1556437528/ref=sr_1_1?crid=2MOQSN965DJ3R&dchild=1&keywords=gordon+wasson&qid=1614695457&sprefix=Gordon+Wasson%2Caps%2C257&sr=8-1

[8] https://www.apollo.ee/korgem-tarkus.html

[9] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ralph-metzner-alkeemiline-kaemus-hingetarkuse-kasutamine-tervendamiseks-ja-juhiste-saamiseks-2012/

[10] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ralph-metzner-meeleruum-ja-ajavoog-teadvusseisundite-moistmine-ja-oskus-neid-kasutada-2012/

[11] https://www.transpersonaalne.ee/toode/ken-wilber-koiksuse-luhilugu-2013/

[12] https://www.apollo.ee/arm-ja-meelekindlus.html

[13] https://www.apollo.ee/hirmu-pohivormid.html

[14] https://www.apollo.ee/astroloogia-on-eluabi-opetus.html

[15] https://www.apollo.ee/vananemise-kunst.html

[16] https://www.raamatukoi.ee/blindness-of-modern-science

[17] https://www.apollo.ee/teadvuse-seisundid.html

[18] https://www.amazon.com/Still-Here-Embracing-Aging-Changing-ebook/dp/B00FPWS4ZG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698143&sr=8-1

[19] https://www.amazon.com/Here-Now-Enhanced-Ram-Dass-ebook/dp/B005R9HK8O/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698228&sr=8-1

[20] https://www.amazon.com/Mass-Psychology-Fascism-Third-ebook/dp/B00DFFLD62/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1614698387&sr=8-3

[21] https://www.transpersonaalne.ee/toode/roberto-assagioli-transpersonaalne-areng-2016/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#111 Rauno Alliksaar ja Jaan Kivistik, "Descartes'i teerajaja"]]> Mon, 01 Mar 2021 07:53:33 GMT 2:00:17 603c9d7d6a492f4762e1173a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/111-rauno-alliksaar-ja-jaan-kivistik-descartesi-teerajaja 603c9d7d6a492f4762e1173a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 111-rauno-alliksaar-ja-jaan-kivistik-descartesi-teerajaja full "Kui Augustinus argumenteerib skeptikute vastu, siis ta jõuab üllatavalt lähedale sellele, millest räägib tuhat aastat hiljem Descartes. "Cogito ergo sum" on olemas ligikaudu samal kujul tema skeptikute vastu kirjutatud töödes. Ei ole võimalik isegi kahelda, kui samal ajal ei olda ise olemas. Ma ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Augustinust võib seega pidada uusaegse subjektivismi teerajajaks. Ta võtab subjektivismist selle, mis justkui võimaldaks tõsikindlat kõigutamatut teadmist. See on argument õige usu kaitseks, skeptikute vastu. Descartes'il [1] funktsioneerib see samamoodi," pajatas Jaan Kivistik Tähenduse teejuhtide 111. vestlusringis (25. minut).

Kui Jaan viimati stuudios käis [2], tuli meil jutuks samuti Descartes, kuigi tookord alustasime E. A. Burtti raamatust "The Metaphysical Foundations of Modern Science" [3]. Seekord oli Jaani vestluskaaslaseks Rauno Alliksaar ning me rääkisime "kristluse süngest geeniusest" [4] Hippo piiskopist Augustinusest, keda Jaani sõnul võib pidada siis ka Descartes'i teerajajaks.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=q5LhpU5FXIg&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=15

[2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztWYMbBzU&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=87

[3] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.A.+Burtt&qid=1614407620&sr=8-3

[4] https://www.amazon.com/History-Christianity-Paul-Johnson-ebook/dp/B006YDFXQI/ref=sr_1_1?crid=1867BOXB4EPHQ&dchild=1&keywords=paul+johnson+history+of+christianity&qid=1614408334&sprefix=Paul+Johnson+History+of+%2Caps%2C605&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Kui Augustinus argumenteerib skeptikute vastu, siis ta jõuab üllatavalt lähedale sellele, millest räägib tuhat aastat hiljem Descartes. "Cogito ergo sum" on olemas ligikaudu samal kujul tema skeptikute vastu kirjutatud töödes. Ei ole võimalik isegi kahelda, kui samal ajal ei olda ise olemas. Ma ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Augustinust võib seega pidada uusaegse subjektivismi teerajajaks. Ta võtab subjektivismist selle, mis justkui võimaldaks tõsikindlat kõigutamatut teadmist. See on argument õige usu kaitseks, skeptikute vastu. Descartes'il [1] funktsioneerib see samamoodi," pajatas Jaan Kivistik Tähenduse teejuhtide 111. vestlusringis (25. minut).

Kui Jaan viimati stuudios käis [2], tuli meil jutuks samuti Descartes, kuigi tookord alustasime E. A. Burtti raamatust "The Metaphysical Foundations of Modern Science" [3]. Seekord oli Jaani vestluskaaslaseks Rauno Alliksaar ning me rääkisime "kristluse süngest geeniusest" [4] Hippo piiskopist Augustinusest, keda Jaani sõnul võib pidada siis ka Descartes'i teerajajaks.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=q5LhpU5FXIg&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=15

[2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztWYMbBzU&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=87

[3] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.A.+Burtt&qid=1614407620&sr=8-3

[4] https://www.amazon.com/History-Christianity-Paul-Johnson-ebook/dp/B006YDFXQI/ref=sr_1_1?crid=1867BOXB4EPHQ&dchild=1&keywords=paul+johnson+history+of+christianity&qid=1614408334&sprefix=Paul+Johnson+History+of+%2Caps%2C605&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#110 Arne Hiob ja Tauri Tölpt, "Kristluse mootor"]]> Wed, 10 Feb 2021 12:15:14 GMT 1:58:51 6023ce523e3a312e8a85ad89 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/110-arne-hiob-ja-tauri-tolpt-kristluse-mootor 6023ce523e3a312e8a85ad89 5c18d98b3641d7c91d617ce5 110-arne-hiob-ja-tauri-tolpt-kristluse-mootor full "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja," ütleb Johannase evangeeliumi 12. peatüki 24. salm, mille Dostojevski valis "Vendade Karamazovite" juhtmõtteks.

Mida tähendab see salm ja milline on selle seos "Karamazovitega"? Nendest küsimustest üritasimegi täna Arne ja Tauriga sotti saada.

Head õhtut!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja," ütleb Johannase evangeeliumi 12. peatüki 24. salm, mille Dostojevski valis "Vendade Karamazovite" juhtmõtteks.

Mida tähendab see salm ja milline on selle seos "Karamazovitega"? Nendest küsimustest üritasimegi täna Arne ja Tauriga sotti saada.

Head õhtut!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#109 Jaak Kikas ja Tanel Tammet, "Meie põhiülesanne"]]> Mon, 08 Feb 2021 08:56:11 GMT 1:49:49 6020fcab6374b96bc1f411f4 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/109-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-meie-pohiulesanne 6020fcab6374b96bc1f411f4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 109-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-meie-pohiulesanne full "Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1].

"Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt, mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas.

"Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut), "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."

Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106

[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Meie põhiülesanne on välja kannatada pinge nende vastandite vahel. Need on ida ja lääs (nagu neid alguses mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilises võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime — meie ülesanne on see pinge välja kannatada," ütleb Richard Tarnas ühes meie kanalil eksponeeritud videoklipis [1].

"Dostojevski [2] annab mulle rohkem kui ükskõik milline teadlane, rohkem kui Gauss," olevat öelnud Albert Einstein [3]. Jaagu ja Taneliga reduktsionismist ja holismist peetud vestluse lõpus (105. minut) uurisingi ma mõlemalt stuudiokülaliselt, mida Einstein selle lausega mõelda võis. "Einstein on öelnud ka seda, et teadlasel ei ole halvemat omadust kui fantaasia puudus," kostis selle peale Jaak. "Võib-olla peab ta Gaussi all silmas mingeid konkreetseid matemaatilisi teadmisi, teisel pool on siis kunstiline ilmutus, mis võib fantaasiat rohkem stimuleerida. Seal on rohkem vabadust ja võimalusi, mida mööda edasi kulgeda," jätkas ta samas.

"Kunst mõjutabki inimest rohkem kui konkreetsed teadmised," sekundeeris talle Tanel (107. minut), "või sellised hästi lihtsad piiratud mehhanismid. Ta ongi selleks tehtud. See on tema olemus, ta on evolutsioneerunud selleks, et meid mõjutada. See on kõige efektiivsem viis seda teha."

Tsiteeritud lõpuminutid võtavadki ligi kahetunnise jutuajamise tuuma kenasti kokku.

Head kuulamist!

H.

—————————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

[2] https://www.youtube.com/watch?v=ix6Xm_pj1Ak&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=106

[3] https://www.amazon.com/Reason-Life-Believed-Einstein-Dostoevsky-ebook/dp/B01MRR1810

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#108 Robert Arold ja Age Oks, "Vabaduse avastamine"]]> Fri, 05 Feb 2021 09:02:12 GMT 1:56:16 601d099442ed562b44060a30 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/108-robert-arold-ja-age-oks-vabaduse-avastamine 601d099442ed562b44060a30 5c18d98b3641d7c91d617ce5 108-robert-arold-ja-age-oks-vabaduse-avastamine full "Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.

Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].

Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad, aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas, ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.

Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2], kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma olin oma karjääri alugses väga tagasihoidlik. Mul puudus loomupärane julgus emotsionaalseks avatuseks. Avanemine artistina võttis aega. Mus endas olid küll kõik tunded olemas, aga minu emotsionaalne väljendus ei jõudnud vaatajani. Ja ma elasin alguses seda väga üle, kui repetiitor või loominguline juht ütlesid, et tehniliselt on kõik väga hästi, aga tunderikkusest jääb puudu. Arusaamatus — kuidas see saab võimalik olla, kui sisimas ise kõiki tundeid tundsin? — haavas valusalt.

Hiljem, ei teagi täpselt mis põhjusel, kas seoses täiskasvanumaks saamise või ühe loomingulise juhi juhendamisviisiga, hakkasin iseenesest teistmoodi tundma. Korraga avastasin vabaduse," räägib Age Oks oma möödunud aastal ilmunud kaunis elulooraamatus "Liblikalend" [1].

Tähenduse teejuhtide 108. vestlusringis oli mul Age kõrval stuudios ka teine endine balletitantsija Robert Arold. Kahe artisti karjäärid olid paljuski erinevad, aga milleski ka sarnased. Tänases vestluses käis jutt ära mitmes kohas, ent lõpuks triivisime ikkagi kuidagi vabaduse juurde tagasi.

Mulle endale haakub see jutuajamine kõige rohkem vast 70. saatega "Noodi kvaliteet" [2], kus mu saatekülalisteks olid Robert Jürjendal ja Aleksei Saks.

Head kuulamist!

H.

————————————

[1] https://www.apollo.ee/liblikalend.html

[2] https://www.youtube.com/watch?v=u0g-LAtpN9o&list=PLhpEK-_b7mfHDxAx9Oncmkc556IRanB9n&index=70

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#107 Raivo Alla ja Ülo Niinemets, "Kõige lühem imperatiiv"]]> Wed, 03 Feb 2021 17:02:09 GMT 1:51:19 601ad711fd65735c9897018a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/107-raivo-alla-ja-ulo-niinemets-koige-luhem-imperatiiv 601ad711fd65735c9897018a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 107-raivo-alla-ja-ulo-niinemets-koige-luhem-imperatiiv full "Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.

Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.

Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht, kus inimese füüsiline suutlikkus, aga ka selgitusvõime, mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad, siis on see seal. Badwater oli see paik, kus ma võisin uurida, mida me endast tegelikult kujutame, mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna, mida ma vajan, aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat, et mõista... et kuskil on tee, mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi, mis jääb minust väljapoole. Kohta, kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud, et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus," kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid, kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".

Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks, kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.

Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa, kes teda treenis, kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna, kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Teiste ekstreemaladega ei kaasne vahetu füüsiline oht, vaid valu. Vaatame näiteks ühte ultramaratoni. Üleameerikalise Võidujooksu pikkus ületab 4800 kilomeetrit ja seda joostakse 64 päeva järjest.

Jalgratturitel on sarnaseks jõuprooviks RAAM (Race Across America), kus läbitakse 4900 kilomeetrit läänerannikult idarannikule ja mis on tõenäoliselt maailma kõige pikem ja raskem jalgrattavõistlus. Sellel võidusõidul ei ole ametlikke puhkepause ning kell tiksub stardist finišini. Kes tahab võita, peab olema valmis väntama 24 tundi päevas üle mäekurude ja läbi kõrbete, jääkülmas vihmas ja põletavas kuumuses. Magamatus, pidev pingutus ja konkurentide surve võtavad võistlejatelt viimase välja.

Samasuguse valuga peavad hakkama saama need, kes osalevad 220-kilomeetrilisel vahepuhkusteta Badwateri ultramaratonil, mille rada kulgeb California Surmaorus. See võistlus peetakse juulis, kui temperatuur võib küündida 54 kraadini Celsisuse järgi. Üks jooksjatest, Kirk Johnson, kutsus seda kogemust "portaaliks" teise sfääri: "Kui kuskil on koht, kus inimese füüsiline suutlikkus, aga ka selgitusvõime, mõistus ja teadus oma piiride vastu põrkuvad, siis on see seal. Badwater oli see paik, kus ma võisin uurida, mida me endast tegelikult kujutame, mis paneb meid liikuma ja mis sunnib meid peatuma. Võib-olla ei ole spirituaalsus päris see sõna, mida ma vajan, aga minus on piisavalt usklikku ja otsijat, et mõista... et kuskil on tee, mis viib mu eesriide taha ja võimaldab mul puudutada midagi, mis jääb minust väljapoole. Kohta, kus valu ja transtsendents on omavahel niivõrd läbi põimunud, et sel lihtsalt peab olema mingi tähendus," kirjutab Rupert Sheldrake veel seitset vaimset praktikat tutvustavas raamatus "Viisid, kuidas minna edasi" [1], mille esimene peatükk kannab pealkirja "Spordi spirituaalne pool".

Spordi spirituaalne pool oli ka 107. vestluse lähtekohaks, kus mu jutukaaslasteks olid maratonijooksjad Raivo Alla ja Ülo Niinemets [2]. Raivo lõpetas möödunud aasta Eesti meistrivõistlustel kolmandana, Ülo viis samal võistlusel oma isikliku tippmargi alla kolme tunni.

Vestluse pealkiri tuleb 103. minutilt: "[Wayne] Gretsky isa, kes teda treenis, kõige parem soovitus olevat talle olnud: "Liigu sinna, kuhu litter jõuab!" Mitte sinna, kus ta parasjagu on. See on kõige lühem imperatiiv."

Head uudistamist!

H.

————————————

[1] https://www.amazon.com/Ways-Beyond-Why-They-Work-ebook/dp/B07V39QLCG/ref=tmm_kin_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1612341156&sr=8-1

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7160717/ulo-niinemets-kas-puhtam-on-ka-jahedam

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#106 Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak, "Üksindusajastu lõpukrambid"]]> Thu, 28 Jan 2021 14:58:02 GMT 2:07:27 6012d0fb5a334a53c17da28e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/106-mihkel-kunnus-ja-andreas-veispak-platon-ja-dostojevski 6012d0fb5a334a53c17da28e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 106-mihkel-kunnus-ja-andreas-veispak-platon-ja-dostojevski full "Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites".

"Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele:

Kes ma olen?

Mis peitub sündmuste taga?

Mis on elu mõte?

Mis on inimloomus?

Mis on püha?

Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana?

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible".

Kevadhooaja avasaates tulid muuhulgas jutuks ka üksindusajastu edasised väljavaated.

Head kuulamist-vaatamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Teadke, et see unistus, nagu teie seda nimetate, läheb tingimata täide, uskuge seda, kuid see ei lähe täide praegu, sest igal asjal on oma kord. See oleneb hingest, psühholoogiast. Selleks, et maailma uut moodi ümber teha, oleks tarvis, et inimesed ise pöörduksid psüühililiselt teisele teele. Enne seda, kui sa ise tõepoolest igale inimesele vennaks pole hakanud, üldist vendlust ei tule. Inimesed ei suuda kunagi mingit teadmist ega mingit kasu oma omandi ja oma õiguste vallas ilmsüütult üksteisega jagada. Ikka saab igaüks vähe, ja ikka nurisetakse, kadestatakse ja hävitatakse üksteist. Te küsite, millal seesinane täide läheb. See läheb täide, kuid inimeste üksiolemise ajajärk peab enne mööda saama," kirjutab Dostojevski "Vendades Karamazovites".

"Ja mida me oma olemuse sügavusest siis leiame? Mida ma mõtlen „ülemineku all ühest maailmast teise?“ Kui me kaevame välja meie tsivilisatsiooni kõige sügavama kihini, leiame sealt loo, mütoloogia. See on seesama Inimsoo võidukäigu lugu, mida ma eelpool mainisin — see kujutab endast võrgustikku narratiividest, kokkulepetest ja sümbolitest, mis võtavad kokku selle, kuidas meie kultuur vastab elu kõige tähtsamatele küsimustele:

Kes ma olen?

Mis peitub sündmuste taga?

Mis on elu mõte?

Mis on inimloomus?

Mis on püha?

Kes me oleme üheskoos rahva või inimkonnana?

Kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Ma üritan nüüd napilt sõnastada, kuidas meie kultuur nendele küsimustele vastab. Ma muidugi lihtsustan, tegelikkuses polnud meie maailmamüüt nii kõikvõimas isegi oma haripunktis möödunud sajandil. Kui teile jääb mulje, et paljud nendest vastustest on teadusele jalgu jäänud, siis nii see ongi: 19. ja 20. sajandi iganenud teadussaavutused vormivad siiani meie arusaamu sellest, mis on tõeline, võimalik ja elluviidav. Uus füüsika, uus bioloogia ja uus psühholoogia on alles praegu jõudmas meie tegevust juhtivatesse uskumustesse," sekundeerib talle Charles Eisenstein oma raamatus "The More Beautiful World Our Hearts Know Is Possible".

Kevadhooaja avasaates tulid muuhulgas jutuks ka üksindusajastu edasised väljavaated.

Head kuulamist-vaatamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#105 Jaak Kikas ja Tanel Tammet, "Reaalsusetagune reaalsus"]]> Thu, 24 Dec 2020 20:42:42 GMT 1:48:52 5fe4fd42e29a9257ffbb59a9 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/105-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-reaalsusetagune-reaalsus 5fe4fd42e29a9257ffbb59a9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 105-jaak-kikas-ja-tanel-tammet-reaalsusetagune-reaalsus full Neljanda hooaja viimases vestlusringis olid mul külas Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Jutt algas pihta vastandusest analoogne versus digitaalne ja liikus sealt edasi reaalsuse sügavamate kihtide poole. Oma saate aeg tehtud märkmetest loen, et "reaalsuse sügavamas kihis toimuvad matemaatilised protsessid".

Head jõuluaega!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Neljanda hooaja viimases vestlusringis olid mul külas Jaak Kikas ja Tanel Tammet. Jutt algas pihta vastandusest analoogne versus digitaalne ja liikus sealt edasi reaalsuse sügavamate kihtide poole. Oma saate aeg tehtud märkmetest loen, et "reaalsuse sügavamas kihis toimuvad matemaatilised protsessid".

Head jõuluaega!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#104 Kivisildnik ja Andreas Veispak, "Vandenõuteooria 101"]]> Thu, 17 Dec 2020 15:50:45 GMT 2:05:13 5fdb7e5638411d30024891ff false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/104-kivisildnik-ja-andreas-veispak-vandenouteooria-101 5fdb7e5638411d30024891ff 5c18d98b3641d7c91d617ce5 104-kivisildnik-ja-andreas-veispak-vandenouteooria-101 full Hooaja viimasel salvestusel räägime sel aastal palju tähelepanu pälvinud vandenõuteooriatest. Eesmärgiks ei ole ühelgi neist pikemalt peatuda, vaid pigem küsida, millist rolli need kuulu- ja kõmujutud tänapäeva maailmas mängivad.

Et arutelu liiga laiali ei valguks, olen võtnud vestluse lähtepunktiks Charles Eisensteini artikli "Conspiracy Myth"*.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————

* https://charleseisenstein.org/essays/the-conspiracy-myth/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Hooaja viimasel salvestusel räägime sel aastal palju tähelepanu pälvinud vandenõuteooriatest. Eesmärgiks ei ole ühelgi neist pikemalt peatuda, vaid pigem küsida, millist rolli need kuulu- ja kõmujutud tänapäeva maailmas mängivad.

Et arutelu liiga laiali ei valguks, olen võtnud vestluse lähtepunktiks Charles Eisensteini artikli "Conspiracy Myth"*.

Peatse kohtumiseni!

H.

————————————

* https://charleseisenstein.org/essays/the-conspiracy-myth/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#103 Arne Hiob ja Karl-Kristjan Nagel, "Ketsemani karikas"]]> Wed, 16 Dec 2020 17:20:47 GMT 1:58:50 5fda41ef2112ba571e0c6a5a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/103-arne-hiob-ja-karl-kristjan-nagel-ketsemani-karikas 5fda41ef2112ba571e0c6a5a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 103-arne-hiob-ja-karl-kristjan-nagel-ketsemani-karikas full 52. vestlusringis* rääkisime Mihhail Lotmani ja Aleksandra Murrega peredvižnkutest, 19. sajandi viimasel veerandil tegutsenud vene kunstnikerühmitusest.

Täna tõmbasime fookuse koomale ja keskendusime seal ühele kunstnikule — Vassili Perovile — veel täpsemalt tema ühele teosele: 1878. aastal valminud maalile "Kristus Ketsemanis".

Jaksu!

H.

———————————

* https://www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&t=3666s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 52. vestlusringis* rääkisime Mihhail Lotmani ja Aleksandra Murrega peredvižnkutest, 19. sajandi viimasel veerandil tegutsenud vene kunstnikerühmitusest.

Täna tõmbasime fookuse koomale ja keskendusime seal ühele kunstnikule — Vassili Perovile — veel täpsemalt tema ühele teosele: 1878. aastal valminud maalile "Kristus Ketsemanis".

Jaksu!

H.

———————————

* https://www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&t=3666s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#102 Mihkel Kunnus ja Hendrik Lindepuu, "Müüdi kohalolu"]]> Tue, 15 Dec 2020 19:15:31 GMT 2:02:06 5fd90b5397d6cb304d063a2c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/102-mihkel-kunnus-ja-hendrik-lindepuu-muudi-kohalolu 5fd90b5397d6cb304d063a2c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 102-mihkel-kunnus-ja-hendrik-lindepuu-muudi-kohalolu full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#101 Karl Käsnapuu ja Kristjan Port, "Surma kemiseerimine ja mehhaniseerimine"]]> Wed, 09 Dec 2020 14:36:08 GMT 1:52:02 5fd0e0d875d2c425f113145f false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/101-karl-kasnapuu-ja-kristjan-port-surma-kemiseerimine-ja-me 5fd0e0d875d2c425f113145f 5c18d98b3641d7c91d617ce5 101-karl-kasnapuu-ja-kristjan-port-surma-kemiseerimine-ja-me full Sarja 101. saates otsime Karli ja Kristjaniga paralleele surma ja sotsialistliku põllumajanduse vahel.





Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Sarja 101. saates otsime Karli ja Kristjaniga paralleele surma ja sotsialistliku põllumajanduse vahel.





Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#100 Siim Lill ja Paavo Matsin, "Ernst Enno igatsus"]]> Tue, 08 Dec 2020 14:40:28 GMT 1:40:41 5fcf905d6b45462c9c401236 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/100-siim-lill-ja-paavo-matsin-ernst-enno-igatsus 5fcf905d6b45462c9c401236 5c18d98b3641d7c91d617ce5 100-siim-lill-ja-paavo-matsin-ernst-enno-igatsus full "Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ja stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril.

9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kelle ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti.

Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3].

See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte.

Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et:

1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest;

2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega;

3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino;

4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5];

5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks;

6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja;

7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot;

8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna;

9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel."

10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eest rahvaluule.

Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju.

Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.

Hardo

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5

[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tähenduse teejuhtide" 99. vestlusringi [1] lõpus hõiskasin ma uljalt välja, et juubelisaade on pühendatud "Vendadele Karamazovitele" ja stuudiokülalisteks on Mihkel Kunnus ja Mihhail Lotman. See pidi toimuma täpselt nädala pärast ehk siis 12. novembril.

9. novembri hommikul sain ma aga terviseametist kõne [2], mis kõik need plaanid pea peale pööras. Kui ma lõpuks kodust välja pääsesin, oli olukord põhjalikult muutunud, sest selleks ajaks olid karantiinikutse saanud mitmed teised, kelle ma olin tahtnud stuudios juttu ajada. Seetõttu pidin saate teemat ja külalisi muutma paar-kolm korda kohe kindlasti.

Lõpuks võtsin muretu hoiaku ja otsustasin jätta asja vürfli hooleks. Täring veeres nii, et möödunud reedel (4. detsembril) olid Kuku Raadio Tartu stuudios mu vestluspartneriteks Siim Lill ja Paavo Matsin ning me rääkisime Ernst Ennost [3].

See mõte tekkis meil Siimuga tegelikult eelmise saate järgsel jätkujorutamisel hotell Lydia vestibüülis. Siim oli ka see, kes kutsus saatesse Paavo, ja see oli tal tõesti hea mõte.

Pean tunnistama, et vürfel on targem kui mina, sest kokkuvõttes õnnestus see saade suurepäraselt. Ma sain vestluse käigus teada, et:

1) Ernst Enno (1875—1934) oli üks Eesti vabariigi laiahaardelisematest kultuuritegelastest;

2) Enno oli maailmavaatelt müstik [4] ja see ei aidanud kaasa tema läbisaamisele Friedebert Tuglasega;

3) Enno kõige huvitavamad rajatagused paarikud on William Butler Yeats ja Eino Leino;

4) 19. ja 20. sajandi vahetus oli Euroopa müstika tippaeg [5];

5) Gustav Suits pidas Ennot dekadendiks;

6) Teosoofia Ühing asutati 1875. aastal New Yorgis, selle tuntuimaks eestvedajaks oli Jelena Blavatskaja;

7) Eesti kirjanikest on teosoofilised ideed mõjutanud kõige rohkem Ernst Ennot;

8) teosoofid üritasid omavahel klapitada ida ja lääne filosoofiat ning maailmataju ja näha elu tervikuna;

9) Haljand Udam on öelnud: "Tõde on süsteemide vahel."

10) Enno luules kohtuvad euroopalik sümbolism ja eest rahvaluule.

Seda on minu jaoks ühe saate kohta päris palju.

Tänan Paavot ja Siimu ning kõiki teisi, tänu kellele on ületatud oluline teetähis.

Hardo

———————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=6591s

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7114007/hardo-pajula-sonum-sobralt

[3] https://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

[4] https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=5

[5] https://www.amazon.com/Immortalization-Commission-Science-Strange-Quest/dp/0374533237/ref=sr_1_1?crid=IP4HRG6A4CQS&dchild=1&keywords=john+gray+immortalization+commission&qid=1607435469&sprefix=John+Gray+immo%2Caps%2C294&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#99 Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus endas kobra"]]> Sun, 08 Nov 2020 20:29:51 GMT 2:03:35 5fa85544d52355048c662ee2 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/99-siim-lill-ja-jonas-nahkor-sinus-endas-kobra 5fa85544d52355048c662ee2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 99-siim-lill-ja-jonas-nahkor-sinus-endas-kobra full See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See saade kasvas orgaaniliselt välja "Tähenduse teejuhtide" 92. vestlusringist*, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus ning jutt käis USA kvantfüüsikust David Bohmist.

Pärast seda kirjutas mulle Jonas Nahkor, kes avaldas soovi rääkida Bohmi vestlustest Krishnamurtiga. Üheskoos leidsime, et kolmandaks osaliseks võiks olla Siim Lill.

5. novembril võtsimegi selle vestluse linti.

Vestluse pealkiri viitab selles kõneluses korduvalt esile kerkinud motiivile (nt 110. minut): "Tasub vaadata neid videosid, kus ta [Krishnamurti, H.] räägib. Tema kirglikkus ei ole akadeemiline kirglikkus, tema jaoks on tegemist hädaolukorraga. Ta ei suuda Bohmile selgeks teha, mida ta reaalselt tunneb. Ta näeb seda kobra seal toanurgas. See istub seal, on ohtlik ja me peame sellega kuidagi hakkama saama, aga me ei saa ja ta on jõuetu." Suur osa meie vestlusest keerleski ühes või teises vormis selle ümber, mida nurgas istuva maoga peale hakata.

Head uudistamist!

H.

_________________

* https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&list=PLhpEK-_b7mfH-lM3Mpqf2scPOVLJfI2ze&index=11

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#98 Aapo Pukk ja Meego Remmel, "Toledo vaade"]]> Mon, 02 Nov 2020 16:15:50 GMT 2:01:39 5fa030bac59d174f38dcdac8 true https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/98-aapo-pukk-ja-meego-remmel-toledo-vaade 5fa030bac59d174f38dcdac8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 98-aapo-pukk-ja-meego-remmel-toledo-vaade full "Tähenduse teejuhtide" 84. vestlusringis "Paradigma nihe" olid mul külas Aapo Pukk ja Meego Remmel ning me rääkisime Caravaggio kuulsast maalist "Pöördumine teel Damaskusesse".

Jutt klappis hästi ja pärast saadet otsustasime maalikunstist koos edasi rääkida. Meie teise keskustelu teemaks valis Meego El Greco.

Temast me siis täna räägimegi.


Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tähenduse teejuhtide" 84. vestlusringis "Paradigma nihe" olid mul külas Aapo Pukk ja Meego Remmel ning me rääkisime Caravaggio kuulsast maalist "Pöördumine teel Damaskusesse".

Jutt klappis hästi ja pärast saadet otsustasime maalikunstist koos edasi rääkida. Meie teise keskustelu teemaks valis Meego El Greco.

Temast me siis täna räägimegi.


Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#97 Jaak Kikas ja Peeter Laurits, "Terviku tagasitulek"]]> Sat, 31 Oct 2020 17:23:32 GMT 1:54:25 5f9d9d96f3630331d7f52cfa false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/97-jaak-kikas-ja-peeter-laurits-terviku-tagasitulek 5f9d9d96f3630331d7f52cfa 5c18d98b3641d7c91d617ce5 97-jaak-kikas-ja-peeter-laurits-terviku-tagasitulek full "Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1].

"Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik."

Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad:

1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas.

2. Teadvusuuringud psühholoogias.

3. Paenteistlik pööre teoloogias.

29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks."

Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde.

Head nädalavahetust!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/

[4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut)

[6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21

[7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Loomulikult kerkivad meie ette rasked probleemid, kui me teeme näo, et me kujutame endast vaid masinaid ning meie teadvus pole midagi erinevat algoritmist. See tekitab ületamatuid probleeme, sest see on nii ilmselgelt vale ja piiratud arusaam. Kui me võtame omaks pisut küpsema käsituse ja jätame mehhanitsistliku maailmavaate maha, saame minu arvates paremini aru ka sellest, et me sõltume täiesti elusloodusest ja oleme ühtlasi osa sellest," kõneles Rupert Sheldrake selle aasta aprillis EBS-i korraldatud loengul "Looduse tagasitulek" [1].

"Üksi ei ole võimalik terve olla," sekundeerib talle Charles Eisenstein [2], "sest tervis sõltub meie suhtest teiste inimeste ja muude organismidega. Tervise taga on ulatuslik suhetevõrgustik. Kui loodus on haige, ei saa meie liik olla terve. Me oleme jõudnud ajastuvahetuse künnisele. Käimas on meie ajastu suurim revolutsioon. On aeg mõista, et me ei ole siin üksi ja me ei eksisteeri lahus üksteisest, bakteritest, ülejäänud maailmast ja lõpuks ka mitte kosmosest. Kui me sellest aru saame, muutub kõik."

Mõlemad mõtlejad [3] on seisukohal, et me peaksime loobuma reduktsionistlikest liialdustest [4] ja liikuma terviklikuma elukäsituse poole. Eisensteini sõnul tähendab see meie baasmütoloogia väljavahetamist. "Mütoloogia" ei tähenda selles kontekstis aga mitte mõnda kangelasmuistendit, vaid meie "loogika vundamenti" [5]. Sheldrake peab meie ajastu põhiküsimuseks mehhanitsisliku ja romantilise looduskäsituse taasühendamist ja -lepitamist [6]. Ta on oma erinevates raamatutes ja ülesastumites pööranud tähelepanu kolmele suundumusele, mis meid praegu tasapisi looduse taashingestamise poole kannavad:

1. Välja kontsepti areng nüüdisaegses füüsikas.

2. Teadvusuuringud psühholoogias.

3. Paenteistlik pööre teoloogias.

29. oktoobril tulid minuga Kuku Raadio Tartu stuudiosse neist esimesel teemal rääkima füüsik Jaak Kikas ja kunstnik Peeter Laurits. See oli väga huvitav vestlus. Kuivõrd ma ei ole seda veel jõudnud uuesti läbi kuulata, siis hakka ma siin praegu midagi pikemalt seletama. Küll tahaksin aga tähelepanu juhtida ühele minu jaoks eriti mõtlemapanevale lõigule sellest ligi kahetunnisest vestlusest. 75. minutil viisin ma jutu ühele eravestlusele Sheldrake'iga, mis algas mu küsimusega: "Te ei usu, et looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles, ega ju?" — "Ei, ma arvan, et looduse raamat on kirjutatud vormide keeles," vastas ta seepeale. Mina uurisin siis jälle edasi, et kas need vormid pole mitte matemaatiliselt kirjeldatavad. "Lihtsamad on," vastas Sheldrake ja jätkas, "vaata neid puid seal. Mitte ühegi jaoks neist ei ole matemaatilist valemit, ja kui olekski, mis mõte sel oleks?" See lükkas käima arutelu, mis päädis minu jaoks Jaagu tsiteeritud John von Neumanni [7] mõttekäiguga (80. minut). "Temal oli selline arvamus," rääkis Jaak, "et piisavalt keerulised süsteemid või struktuurid võivad osutuda iseenda kõige lihtsamaks kirjelduseks."

Kui ma olen selle jutuajamise uuesti täies mahus tähelepanelikult läbi kuulanud, siis kirjutan siia veel paar rida juurde.

Head nädalavahetust!

H.

——————————

[1] https://www.youtube.com/watch?v=XHhQJ4gRq6s&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=28

[2] https://teejuhid.postimees.ee/7092425/charles-eisenstein-uksi-pole-voimalik-terve-olla

[3] https://charleseisenstein.org/podcasts/new-and-ancient-story-podcast/in-conversation-with-rupert-sheldrake/

[4] https://www.youtube.com/watch?v=_YjvFLKp3Vc&list=PLhpEK-_b7mfFl8nyyY3yK1ML4wu0ot8H4&index=10

[5] https://www.youtube.com/watch?v=-dP2VoY5Olk&t=2484s (33. minut)

[6] https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=21

[7] https://en.wikipedia.org/wiki/John_von_Neumann

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#96 Toomas Jürgenstein ja Aro Velmet, "Tänapäeva apokalüpsis"]]> Wed, 21 Oct 2020 13:06:46 GMT 2:03:25 5f9032670d47ec275d224cbf false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/96-toomas-jurgenstein-ja-aro-velmet-tanapaeva-apokalupsis 5f9032670d47ec275d224cbf 5c18d98b3641d7c91d617ce5 96-toomas-jurgenstein-ja-aro-velmet-tanapaeva-apokalupsis full Tänases saates pöördume tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud.



H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Tänases saates pöördume tagasi ainese juurde, mis tuli jutuks 42. vestlusringis koos Toivo Pilli ja Joosep Tammoga. Vahepeal on teema paraku päevakajalisemaks muutunud.



H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#95 Märt Avandi ja Ingomar Vihmar, "Nelja ukse lood"]]> Fri, 18 Sep 2020 08:31:50 GMT 2:02:41 5f6470887817d17a2bb3ccfb false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/95-mart-avandi-ja-ingomar-vihmar-nelja-ukse-lood 5f6470887817d17a2bb3ccfb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 95-mart-avandi-ja-ingomar-vihmar-nelja-ukse-lood full Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid.

Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt.


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selles saates on plaanis rääkida rahva naerutamisest, eriti sellest, kuidas seda teevad britid.

Vestluse lähtekohaks on Ingomari lavastatud lustmäng "Mitte praegu, kallis", mille autoriteks on Briti näitekirjanikud Ray Cooney ja John Chapman ning milles üht peaosa mängis Märt.


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#94 Marina Eberth ja Alar Tamming, "Tuleviku psühholoogia"]]> Fri, 11 Sep 2020 10:09:59 GMT 1:54:47 5f5b4d04a759e77a29cf9e59 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/94-marina-eberth-ja-alar-tamming-tuleviku-psuhholoogia 5f5b4d04a759e77a29cf9e59 5c18d98b3641d7c91d617ce5 94-marina-eberth-ja-alar-tamming-tuleviku-psuhholoogia full See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile.

"Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul".

Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist.

Otsesaade algab neljapäeval 10. septembril kell 13.15.

Head uudistamist!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See vestlus on pühendatud tšehhi päritoluga USA psühhiaatrile Stan Grofile.

"Me vajame väga erinevat lähenemisviisi. Pelk sümptomite ravi või nende mahasurumine on väga vilets ravimeetod. Kui me ei küsi, miks haigus tekkinud on ja ei lähe selle algpõhjuste juurde, ei uuri seda etioloogilselt, siis on see sama hea kui katta palavikuga haiglasse tulnud inimene jääga. See oleks aga väga hoolimatu suhtumine, sest nii võiks meil märkamata jääda mõni eluohtlik infektsioon või haigusetekitaja," selgitab Grof seltsi YouTube'i kanalil olevas videos "Meditsiinis kasutatakse haigustunnuste mahasurumist kahel juhul".

Stanislav Grofi pleilist* on meie kanalil alates selle aasta veebruarist.

Otsesaade algab neljapäeval 10. septembril kell 13.15.

Head uudistamist!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHQl6nbDthnn-SbK6vnRwCG

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#93 Henri Laupmaa ja Toomas Trapido, "Kevadine kroonimine"]]> Thu, 03 Sep 2020 06:58:29 GMT 2:00:46 5f50941ceb216d48fc106f75 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/93-henri-laupmaa-ja-toomas-trapido-kevadine-kroonimine 5f50941ceb216d48fc106f75 5c18d98b3641d7c91d617ce5 93-henri-laupmaa-ja-toomas-trapido-kevadine-kroonimine full Selle vestluse lähtepunktiks oli Charles Eisensteini essee "Kroonimine" [1], mille eestikeelne tõlge jõuab peagi seltsi koduleheküljele.

Charles Eisensteini klipp "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [2] on meie Piljardinurga [3] teine video. "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut, nad kõik kujutavad endast vaid varasemate trendide võimendatud vorme... Kõik need suundumused olid juba ammu olemas ja praegu on meil aeg endalt küsida: kas me tahame, et need jätkuksid? Eriti nüüd, kus me oleme näinud, kuhu loetletud trendid meid oma äärmuslikes vormides viivad. Ma loodan, et me vastame eitavalt. Me ei taha ohverdada riski minimeerimise pühale üritusele kõike, mis meil on. Võib-olla me oleme siiski valmis natuke rohkem ohtusid taluma? Leppima sellega, et surm on elu osa ja lükkama tagasi režiimi, mis püüab kõiki muutujaid kontrollides riskist lahti saada. Lükkama tagasi režiimi, mis tahab meid kaitsta maailma ja üksteise eest ja tekitab seega olukorra, kus me surma edasilükkamise nimel elust vabatahtlikult lahti ütleme," kõneleb Eisenstein.

Head kuulamist!

H.

--------------------

[1] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/

[2] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle vestluse lähtepunktiks oli Charles Eisensteini essee "Kroonimine" [1], mille eestikeelne tõlge jõuab peagi seltsi koduleheküljele.

Charles Eisensteini klipp "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut" [2] on meie Piljardinurga [3] teine video. "Üheski meie vastuses koroonaviirusele ei ole midagi uut, nad kõik kujutavad endast vaid varasemate trendide võimendatud vorme... Kõik need suundumused olid juba ammu olemas ja praegu on meil aeg endalt küsida: kas me tahame, et need jätkuksid? Eriti nüüd, kus me oleme näinud, kuhu loetletud trendid meid oma äärmuslikes vormides viivad. Ma loodan, et me vastame eitavalt. Me ei taha ohverdada riski minimeerimise pühale üritusele kõike, mis meil on. Võib-olla me oleme siiski valmis natuke rohkem ohtusid taluma? Leppima sellega, et surm on elu osa ja lükkama tagasi režiimi, mis püüab kõiki muutujaid kontrollides riskist lahti saada. Lükkama tagasi režiimi, mis tahab meid kaitsta maailma ja üksteise eest ja tekitab seega olukorra, kus me surma edasilükkamise nimel elust vabatahtlikult lahti ütleme," kõneleb Eisenstein.

Head kuulamist!

H.

--------------------

[1] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/

[2] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2

[3] https://www.youtube.com/playlist?list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#92 Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Otsatu potentsiaal"]]> Tue, 01 Sep 2020 09:33:03 GMT 1:55:37 5f4e155614ab322a452a0825 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/92-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-otsatu-potentsiaal 5f4e155614ab322a452a0825 5c18d98b3641d7c91d617ce5 92-jaak-kikas-ja-mihkel-kunnus-otsatu-potentsiaal full 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed.

Head kuulamist!

H.

-------------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 25. augustil salvestatud saate lähtekohaks oli Ameerika füüsikust David Bohmist (1917–1992) valminud dokumentaalfilm "Infinite potential"*. Sealt läks jutt peagi kvantfüüsikale laiemalt. Nagu Jaak veidi hiljem oma Facebooki postituses kirjutas, jõudsime lõpuks lohutava tõdemuseni, et kvantmehaanikaga on rakustes olnud meist palju targemadki inimesed.

Head kuulamist!

H.

-------------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=XDpurdHKpb8&t=3195s

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#91 Mihkel Kunnus ja Eva Piirimäe, "Esimene priikslastu"]]> Tue, 01 Sep 2020 09:31:45 GMT 1:57:06 5f4e15085071030aeb4c78a3 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/91-mihkel-kunnus-ja-eva-piirimae-esimene-priikslastu 5f4e15085071030aeb4c78a3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 91-mihkel-kunnus-ja-eva-piirimae-esimene-priikslastu full 25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe.

Head kuulamist!

H.

-----------------------

* https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 25. augustil salvestatud saates oli jutuks saksa kirjaniku ja filosoofi Johann Gottfried Herderi (1744–1803) eelmisel aastal eesti keeles ilmunud suurteos "Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast"*, millele kirjutas põhjaliku saatesõna Eva Piirimäe.

Head kuulamist!

H.

-----------------------

* https://www.apollo.ee/motteid-inimkonna-ajaloo-filosoofiast.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#90 Tiit Aleksjev ja Andreas Veispak, "Antikristuse ahvatlus"]]> Wed, 12 Aug 2020 15:45:19 GMT 2:01:58 5f340e8e7eca313ae522b1ee false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/90-tiit-aleksjev-ja-andreas-veispak-antikristuse-ahvatlus 5f340e8e7eca313ae522b1ee 5c18d98b3641d7c91d617ce5 90-tiit-aleksjev-ja-andreas-veispak-antikristuse-ahvatlus full Selle vestluse lähtekohaks oli Tiidu raamat "Palveränd"*, mis räägib esimesest ristiretkest (1096–1099), sealt kandus jutt muidugi ristisõdadele ja õhtumaa ajaloole laiemalt. Jutuajamise lõpupoole (86. minut) jõudsime küsimuseni, kas selle verise ettevõtmise taga oli Kristus või antikristus. Täit selgust me selles päevakorrapunktis ei saavutanudki, aga see keskustelu ise oli minu jaoks väga huvitav.

Head kuulamist!

H.

--------------------

* https://www.apollo.ee/e-raamat-palverand.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle vestluse lähtekohaks oli Tiidu raamat "Palveränd"*, mis räägib esimesest ristiretkest (1096–1099), sealt kandus jutt muidugi ristisõdadele ja õhtumaa ajaloole laiemalt. Jutuajamise lõpupoole (86. minut) jõudsime küsimuseni, kas selle verise ettevõtmise taga oli Kristus või antikristus. Täit selgust me selles päevakorrapunktis ei saavutanudki, aga see keskustelu ise oli minu jaoks väga huvitav.

Head kuulamist!

H.

--------------------

* https://www.apollo.ee/e-raamat-palverand.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#89 Ahto Lobjakas ja Siiri Sisask, "Kuristi kohal"]]> Thu, 30 Jul 2020 12:22:38 GMT 1:48:01 5f22bb8e745eb25dfe5f66b3 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/89-ahto-lobjakas-ja-siiri-sisask-sumeri-naine 5f22bb8e745eb25dfe5f66b3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 89-ahto-lobjakas-ja-siiri-sisask-sumeri-naine full "Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse.

Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon. Masing räägib siin inimestest, kes tahaks kuristiku üle mõõta, panna paika koordinaadid, uurida, kas me saame paadiga teisele kaldale jne. See kurist, see lahutav osa, on võõras ja Masing tahab sellest üle, välja ja minema saada. Ta on võib-olla ainus eesti keelt kõnelev inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile ja metafüüsikale otse silma, uurinud seda, mis paneb lääne tiksuma. See on nagu tühjusesse vaatamine... Minu jaoks seisneb Masingu väärtus selles, et ta näeb seda kuristikku. Talle ei meeldi see. Siin on ta samal kaldal Heideggeriga, kes tahtis sealt ära hüpata, kes arvas, et need 2500 aastat Anaximandrosest kuni tänaseni on läbi tiksunud ja midagi head sellest enam ei tule."

Kuivõrd Ahto oli veidi varem (15. minut) teinud juttu Masingu luule šamanistlikust biidist, siis uurisin ma Siiri käest (21. minut), mida tema sellest mõttest arvab. "Oleneb muidugi sellest, mida me šamanismi all mõistame. Kuivõrd ta oli uurinud sumeri ajalugu ja keelt, indiaani ning polüneesia keeli, siis oli ta ennast ajaloo põhjamaastikku väga tugevalt sisse kujustanud," vastas Siiri, "ja saanud sealt kätte selle, mis oli oma sünnihetkel õrn, hell ja hõrk. Ta oli sellega kokku puutunud, mida ta taga igatses. Ta ihkas seda, mis jäi teisele poole kuristit. Kohati laulab ta sellele lausa itkulaulu. See võib olla küll mingi šamanismi vorm. Vanad kultuurid elasid loodusega väga ehedalt koos, teisiti need asjad ei käinudki. Selles mõttes kandis ta muidugi seda mõttemeelt. Ma olen seda tundnud ka muusikas, see loits või mana on seal väga tugevalt sees."

Šamanistliku ja moodsa lääne elutunnetuse kõrvutus viis mu mõtted sõnadele, mida ma kuulsin "Tähenduse teejuhtide" 87. saates [2], kus mu vestluskaaslasteks olid Jaan Kivistik ja Piret Kuusk ning jutt käis nüüdisaegse filosoofia rajajast Réne Descartes'ist. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks," selgitas Jaan (36. minut).

Lääne filosoofia kartesiaanliku revolutsiooni kolmandaks elemendiks oli skeptitsismi ja matemaatika kõrval tõsikindlus teadvusel "mina" olemasolus. Pärast Descartes'i saab teadlikust "minast" meie kõikide teadmiste nurgakivi. Masingu arvates on see aga võrdlemisi kipakas. "Sellest lausest [Cogito ergo sum, H.P.] ei saa järgneda "mina" eksistentsi kohta rohkem kui, et see, kes mõtleb endast kui "minast", sellel on see "mina", see on see "mina". Ei järgne eluilmaski, et "mina" füüsilispsüühhiline kandja, ta substraat eksisteeriks," kirjutab Masing oma raamatus "Keelest ja meelest" [3]. Kui see nii oleks, arutleb ta samas edasi, siis järelduks sellest, et "need elusolendid, kes iial kuidagi ei lausu "mina mõtlen", ei eksisteeri üldse" (või on nad teadvusetud masinad).

Descartes'i teisest põhioletusest, mille järgi füüsiline universum kujutas endast atomistlikku süsteemi, mida valitses väike arv mehaanilisi seadusi, sai uusaja teaduse teenäitaja. Viimasel ajal on järjest sagedamini kuulda, et kriis, milles me end praegu leiame, on kõige sügavamal tasandil kartesiaanliku paradigma kriis. "Uusaja jätkudes liiguti tsivilisatsiooni, milles religiooni rolli võttis enda kanda teadus," selgitab meie tupiku tagamaid USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4], "mis muutus mingis mõttes uueks usuks; usuks moodsa inimese mõistusesse, mille sära võib tõusta maailma kohale ning mis valgustab kõike otsekui päike... Kuid see erakordne enesekindlus, see vägev valgustav usku moodsasse mõistusesse tõi kaasa varju, nii nagu see juhtub igasuguse valgusega, ja sedapuhku oli see vari kõrkus, liialdatud kindlustunne, ülalt alla vaatav hoiak ja suurelisus, mis lõikas end ära nendest teadmise allikatest, mida teised kultuurid ja teised ajastud olid ammutanud ja austanud, et nad saaksid reaalsusele ausalt otsa vaadata."

Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, täidab ta vahest olulisematki rolli kui järjest kakofoonilisem ekspertide koor, kelle hoolde me oma elud oleme usaldanud.

Head kuulamist!

Hardo

------------

[1] https://kultuur.postimees.ee/3766257/...

[2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztW...

[3] https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat...

[4] https://www.youtube.com/watch?v=2qPIn...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Mis mind tema [Uku Masingu, H.P.] juures eriti köitis või paelus?" küsib Siiri Sisask endalt Postimehele antud intervjuus [1]. "Just seesama "kuristi kohal" mentaliteet," saame kohe teada ka vastuse.

Kuristist kujunes meie kolmekõne keskne kujund. "Kurist on seesama metafüüsiline Abgrund, millest räägib Heidegger," haakus teemaga Ahto (18. minut). "See kurist on aga ka kogu lääne tsivilisatsioon. Masing räägib siin inimestest, kes tahaks kuristiku üle mõõta, panna paika koordinaadid, uurida, kas me saame paadiga teisele kaldale jne. See kurist, see lahutav osa, on võõras ja Masing tahab sellest üle, välja ja minema saada. Ta on võib-olla ainus eesti keelt kõnelev inimene, kes on vaadanud õhtumaisele tsivilisatsioonile ja metafüüsikale otse silma, uurinud seda, mis paneb lääne tiksuma. See on nagu tühjusesse vaatamine... Minu jaoks seisneb Masingu väärtus selles, et ta näeb seda kuristikku. Talle ei meeldi see. Siin on ta samal kaldal Heideggeriga, kes tahtis sealt ära hüpata, kes arvas, et need 2500 aastat Anaximandrosest kuni tänaseni on läbi tiksunud ja midagi head sellest enam ei tule."

Kuivõrd Ahto oli veidi varem (15. minut) teinud juttu Masingu luule šamanistlikust biidist, siis uurisin ma Siiri käest (21. minut), mida tema sellest mõttest arvab. "Oleneb muidugi sellest, mida me šamanismi all mõistame. Kuivõrd ta oli uurinud sumeri ajalugu ja keelt, indiaani ning polüneesia keeli, siis oli ta ennast ajaloo põhjamaastikku väga tugevalt sisse kujustanud," vastas Siiri, "ja saanud sealt kätte selle, mis oli oma sünnihetkel õrn, hell ja hõrk. Ta oli sellega kokku puutunud, mida ta taga igatses. Ta ihkas seda, mis jäi teisele poole kuristit. Kohati laulab ta sellele lausa itkulaulu. See võib olla küll mingi šamanismi vorm. Vanad kultuurid elasid loodusega väga ehedalt koos, teisiti need asjad ei käinudki. Selles mõttes kandis ta muidugi seda mõttemeelt. Ma olen seda tundnud ka muusikas, see loits või mana on seal väga tugevalt sees."

Šamanistliku ja moodsa lääne elutunnetuse kõrvutus viis mu mõtted sõnadele, mida ma kuulsin "Tähenduse teejuhtide" 87. saates [2], kus mu vestluskaaslasteks olid Jaan Kivistik ja Piret Kuusk ning jutt käis nüüdisaegse filosoofia rajajast Réne Descartes'ist. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Vahetu, antu on ainult mõistus ja ei mitte midagi muud, kõik muu on selle lähteolukorra suhtes teisejärguline. Niimoodi osutub uusaegne teadus Descartes'i nõelaotsast paisuvaks mulliks või mõtteloominguks," selgitas Jaan (36. minut).

Lääne filosoofia kartesiaanliku revolutsiooni kolmandaks elemendiks oli skeptitsismi ja matemaatika kõrval tõsikindlus teadvusel "mina" olemasolus. Pärast Descartes'i saab teadlikust "minast" meie kõikide teadmiste nurgakivi. Masingu arvates on see aga võrdlemisi kipakas. "Sellest lausest [Cogito ergo sum, H.P.] ei saa järgneda "mina" eksistentsi kohta rohkem kui, et see, kes mõtleb endast kui "minast", sellel on see "mina", see on see "mina". Ei järgne eluilmaski, et "mina" füüsilispsüühhiline kandja, ta substraat eksisteeriks," kirjutab Masing oma raamatus "Keelest ja meelest" [3]. Kui see nii oleks, arutleb ta samas edasi, siis järelduks sellest, et "need elusolendid, kes iial kuidagi ei lausu "mina mõtlen", ei eksisteeri üldse" (või on nad teadvusetud masinad).

Descartes'i teisest põhioletusest, mille järgi füüsiline universum kujutas endast atomistlikku süsteemi, mida valitses väike arv mehaanilisi seadusi, sai uusaja teaduse teenäitaja. Viimasel ajal on järjest sagedamini kuulda, et kriis, milles me end praegu leiame, on kõige sügavamal tasandil kartesiaanliku paradigma kriis. "Uusaja jätkudes liiguti tsivilisatsiooni, milles religiooni rolli võttis enda kanda teadus," selgitab meie tupiku tagamaid USA kultuuriloolane Richard Tarnas [4], "mis muutus mingis mõttes uueks usuks; usuks moodsa inimese mõistusesse, mille sära võib tõusta maailma kohale ning mis valgustab kõike otsekui päike... Kuid see erakordne enesekindlus, see vägev valgustav usku moodsasse mõistusesse tõi kaasa varju, nii nagu see juhtub igasuguse valgusega, ja sedapuhku oli see vari kõrkus, liialdatud kindlustunne, ülalt alla vaatav hoiak ja suurelisus, mis lõikas end ära nendest teadmise allikatest, mida teised kultuurid ja teised ajastud olid ammutanud ja austanud, et nad saaksid reaalsusele ausalt otsa vaadata."

Me oleme kuristi kohal ja sedamööda, kuidas Masingu luule aitab meil seal orienteeruda, täidab ta vahest olulisematki rolli kui järjest kakofoonilisem ekspertide koor, kelle hoolde me oma elud oleme usaldanud.

Head kuulamist!

Hardo

------------

[1] https://kultuur.postimees.ee/3766257/...

[2] https://www.youtube.com/watch?v=-eztW...

[3] https://www.rahvaraamat.ee/p/e-raamat...

[4] https://www.youtube.com/watch?v=2qPIn...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#88 Jaan Kalda ja Robert Kitt, "Meie ioniseeritud kevad"]]> Thu, 23 Jul 2020 18:23:38 GMT 2:02:32 5f19d5aae69a1f1efc37e2ff false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/88-jaan-kalda-ja-robert-kitt-ternoboli-palve 5f19d5aae69a1f1efc37e2ff 5c18d98b3641d7c91d617ce5 88-jaan-kalda-ja-robert-kitt-ternoboli-palve full "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".

Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.

Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.

Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."

Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis."

"See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."

Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.

H.

-------------------------

[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s

[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html

[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2

[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/

[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "1938. aastal ilmusid Nõukogude Liidus kolm romaani, milles kujutati, kuidas Moskvat külastab üleloomulik olevus," kõneleb oma väga põnevas loengus "Meistrist ja Margaritast" vene poeet ja kirjanduskriitik Dmitri Bõkov [1]. Esimeseks nendest oli muidugi Bulgakovi "Meister ja Margarita" ise. Ülejäänud kaks olid Leonid Leonovi "Püramiid" ja Lazar Lagini "Vanake Hottabõtš".

Bõkovi sõnul püüavad kõik kolm eelnimetatud teost mõtestada stalinliku terrori irratsionaalset alget. "Stalinlikke repressioone ei ole võimalik loogiliselt põhjendada," räägib Bõkov. Tema sõnul oli 1937. aasta terroripuhang elektrilöök, mis hävitas juba eos igasuguse vastupanu režiimile, veelgi olulisem on aga see, et "repressioonid sundisid hüsteerikasse aetud inimesi sammu pidama industrialiseerimiskampaania hullumeelse tempoga". Maa elas sõja ootuses ning see keeras üleüldisele neuroosile veel paar vinti peale. "Stalinlik terror viib elanikkonna erilisse ioniseeritud seisundisse," selgitab Bõkov. Hüsteeriasse aetud inimesed nõuavad mahalaskmisi, peavad katkematult koosolekuid, valivad esindajaid, koostavad pöördumisi, ja mis põhiline: töötavad palavikuliselt režiimi hüvanguks. "See on väga plastne ühiskond, sellest võib voolida peaaegu ükskõik mida," räägib Bõkov. Asi on aga selles, et ükski ühiskond ei püsi selles seisundis väga kaua, ühel hetkel saab jõud otsa, emotsioonid kuhtuvad. "Selline irratsionaalne olukord vajab põhjendust ning seetõttu külastavadki Moskvat 1938. aastal kolm üleloomulikku olevust," jätkab Bõkov.

Jaani ja Robertiga salvestatud jutuajamise lähtepunktiks ei olnud aga mitte "Vanake Hottabõtš", vaid 2015. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Svetlana Aleksijevitši raamat "Tšernobõli palve" [2]. 1997. aastal ilmunud teosel on muret tekitav alapealkiri: "Tuleviku kroonika". "Nüüd ei suuda me enam Tšehhovi kangelaste kombel uskuda, et saja aasta pärast on inimene kaunis ja et elu on siis ilus," ütleb autor selgituseks.

Vestluse viimase veerandi alguses meenus mulle eelpool mainitud Bõkovi loeng. Jaan oli nimelt saate alguses (3. minut) öelnud, et tema Kurtšatovi instituudis kirjutatud doktoritöö oli plasmafüüsikast. Plasma on sõnaraamatu andmetel ioniseerunud gaas ja nii see sild siis tekkiski. Vestluse 89. minutil küsisin ma oma jutukaaslastelt, kas nemad nägid ka meie koroonakevades elanikkonna ioniseerimise elemente. "Keemilised reaktsioonid jagunevad kolmeks," alustas Jaan kaugelt pihta, "monomolekulaarsed, bimolekulaarsed ja trimolekulaarsed." Valdavalt olevat kõik keemilised reaktsioonid oma olemuselt bimolekulaarsed. Miks nii? "Vastus on lihtne," selgitas Jaan (92. minut), "kõik õhus liikuvad molekulid on väikesed ja nende vahel on suur vahemaa, mistõttu neil on raske üksteisele pihta saada." Tõenäosus, et ühes kohas saavad korraga kokku kolm molekuli on veel väiksem. Praktikas esinevad trimolekulaarsed reaktsioonid kujutavat endast seetõttu mitmesuguseid rekombineerumisi. "Tuleleegis tekivad näiteks vabad radikaalid," selgitas Jaan, "huumlahenduslambis, kus on ka ioniseeritud gaas, tekib kiirgus sellest, et kaks iooni saavad kokku ja selle käigus eraldub energia. Siin on probleem selles, et kaks iooni saavad kokku, aga nad ei saa oma energiat kuhugi visata... Seetõttu on neil sinna lisaks vaja kolmandat neutraalset aatomit, kellele kokkusaamisel eralduv energia ära anda."

Edasi arutles Jaan selle üle, kuidas näeks analoogiline protsesse välja inimühiskonnas (95. minut). "Kui kaks ärevil ja ergastatud inimest saavad kokku, siis viskavad nad oma energia kolmandale, nii et see lahkub sealt samasuguses seisundis."

"See ei pruugi olla iseenesest tingimata negatiivne," võttis siin sõnajärje üle Robert, "laulva revolutsiooni ajal oli olukord enam-vähem samasugune." Paralleel laulva revolutsiooniga viis mu mõtted omakorda Charles Eisensteini [3] suurepärasele artiklile "Kroonimine" [4]. Eisensteini sõnul rajaneb meie ülemaailmne varisemisohus tsivilisatsioon teaduslikust revolutsioonist alguse saanud kontrolli-ideoloogial, mille vundamendiks on eraldatuse müüt [5]. "Hirm koos sõltuvuse, depressiooni ja hulga füüsiliste hädadega õitseb eraldatuse ja trauma maastikul," kirjutab ta, "hirm üksiolemise eest on ürgne ning kaasaegne ühiskond on meie üksindust üha enam suurendanud. Kuid käes on taasühinemise aeg."

Koroonakriis kui inimsoo laulev revolutsioon? See on üks võimalus, kuidas õuest toimuvast aru saada. Igasugusest revolutsioonist – olgu see kasvõi laulev – terve nahaga läbitulekuks on vaja imet, ent vähemalt ühest oleme meie siin juba osa saanud.

H.

-------------------------

[1] https://www.youtube.com/watch?v=IMK6E0VMprI&t=470s

[2] https://www.apollo.ee/tsernoboli-palve.html

[3] https://www.youtube.com/watch?v=5VCBxtrS0_Y&list=PLhpEK-_b7mfHBFSgRIwNOgPtZNzjHZmFx&index=2

[4] https://charleseisenstein.org/essays/the-coronation/

[5] https://epl.delfi.ee/arvamus/hardo-pajula-ukski-ismi-opik-meid-praegusest-puntrast-ei-paasta?id=90393403

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#87 Jaan Kivistik ja Piret Kuusk, "Descartes'i nõelaots"]]> Wed, 22 Jul 2020 09:02:57 GMT 2:06:22 5f1800c2a84a574933db6b88 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/87-jaan-kivistik-ja-piret-kuusk-descartesi-noelaots 5f1800c2a84a574933db6b88 5c18d98b3641d7c91d617ce5 87-jaan-kivistik-ja-piret-kuusk-descartesi-noelaots full Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga.

Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere.

Eessõna alguses kirjutab Burtt: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle inglise mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist."

Pärast ligi kahekümneminutilist sissejuhatust küsisingi ma kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas Piret (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati, kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika nii palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja -argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki."

"Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, vaid ta introdutseeriti siis, kui keskaeg oli juba täies hoos... Newtoniga oli sama lugu. Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks jubat tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmiskeskkond, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomas kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti."

Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Lõppkokkuvõttes on meile vahetult antud ainult meie mõistus ja kõik muu on sellest tulenev.


------------

[1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3

[2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38

[3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle saate lähtekohaks oli E. A. Burtti 1924. aastal ilmunud raamat "Moodsa teaduse metafüüsilised alused" [1]. Nagu ikka osutus ka see teos pigem hüppelauaks vestlusesse, mille kõige meeldejäävamad kohad on minu jaoks seotud nüüdisaegse filosoofia rajaja René Descartes'iga.

Burttini jõudsin ma Rupert Sheldrake'i "Dogmadeta teaduse" vahendusel. Viimati nimetatud raamatule oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring [2] "Kaasaegne ketser", kus mu stuudiokülalisteks olid Toomas Paul ja Tarmo Soomere.

Eessõna alguses kirjutab Burtt: "Teemaderingi, millega see raamat tegeleb, tutvustan ma piisava põhjalikkusega esimeses peatükis. Olgu siinkohal vaid lisatud, et ma pöörasin oma tähelepanu nendele põhjapanevatele probleemidele pärast seda, kui ma olin võtnud endale vastutuse lugeda Columbia ülikoolis edasijõudnutele kursust Briti filosoofia ajaloost. Kui ma olin mõnda aega klassikaliste inglise mõtlejatega intensiivselt tegelenud, jõudsin ma järeldusele, et keegi ei saa nende teoste alusmotiividest aru enne, kui ta on igakülgselt tundma õppinud selle inglise mõtleja filosoofiat, kelle mõjuvõimu uusajale võib võrrelda üksnes Aristotelese omaga hiliskeskajal – ma räägin siin Sir Isaac Newtonist."

Pärast ligi kahekümneminutilist sissejuhatust küsisingi ma kõigepealt Piretilt, kas ta nõustub Burtti hinnanguga Newtonile. "Jah, kindlasti," vastas Piret (21. minut), "Aristotelese mõju kestis umbes 4. sajandist eKr kuni 16. sajandini pKr –peaaegu 2000 aastat oli Aristoteles see, kelle füüsikaloenguid loeti ja kasutati, nii palju kui neid tollal üldse oli vaja kasutada. Aristotelese füüsika käsitles niisuguseid teemasid, mis nende 2000 aasta jooksul ei olnud mõtlemise keskpunktis – need olid aeg, ruum ja liikumine. Mõteteringis, millega eelmainitud 2000 aasta jooksul tegeleti, ei olnud need teemad eriti olulised. Tollal mõeldi pigem sellest, mismoodi maailm suhestub Jumalaga. Kuivõrd Jumal ei näidanud aga aja, ruumi ja liikumise vastu suuremat huvi, siis puudus see huvi ka inimestel. See oli üks põhjus, miks Aristotelese füüsika nii kaua vastu pidas. Mis puutub Newtonisse, siis tema teemad on täpselt samad, mis Aristotelese füüsikas – aeg, ruum ja liikumine –, nüüd hakati neid aga juba katseliselt ja vaatluslikult kasutama... Tulid kahurikuulid, mille liikumist sõjamehed väga tahtsid ette arvutada. Newtoni füüsika muutus praktiliselt kasutatavaks ja kuna see oli oma praktilistel kasutusaladel väga edukas, siis loomulikult seda loeti, tudeeriti, täiendati, kontrolliti. Kõik see kestis kuni eelmise sajandini. Pärast seda on aga füüsika nii palju muutunud, mistõttu öelda, et tänapäeva füüsika põhineb endistviisi Newtonil, on anakronism. Tänapäeval kasutavad Newtoni füüsika kategooriaid pigem argimõtlemine ja -argiteadvus. Sel lihtsal põhjusel, et Newtoni füüsika meie tavamaailma ju kirjeldabki."

"Minu meelest on see väga täpne," võttis siinkohal (25. minut) üle sõnajärje Jaan, "aga selles mõttes täpne, et nii nagu Aristoteles ei teinud keskaega, vaid ta introdutseeriti siis, kui keskaeg oli juba täies hoos... Newtoniga oli sama lugu. Asjad, mis teevad uusajast teadusrevolutsiooni ajastu olid selleks ajaks jubat tehtud. Peasüüdlased olid Galilei ja Descartes. Selleks ajaks, kui Newton sündis, oli Descartes oma unenäod juba näinud. Newton sündis mingis mõttes juba valmiskeskkond, aga sinna sobis ta sama hästi, nagu sobis Thomas kohandatud Aristoteles 13. sajandi kristlikusse maailmapilti."

Descartesi'i unenägudest rääkisime Pireti ja Roomet Jakapiga pikemalt "Tähenduse teejuhtide" 61. vestlusrigis "Globaalne kahtleja" [3]. Kui ma vestluse teise pooltunni algusel viisin jutu epistemoloogiale, jõudsime ringiga jälle Descartes'i juurde tagasi. "Uue teaduse alguses seisab Descartes oma maksiimiga "Cogito ergo sum". Lõppkokkuvõttes on meile vahetult antud ainult meie mõistus ja kõik muu on sellest tulenev.


------------

[1] https://www.amazon.com/Metaphysical-Foundations-Modern-Science-ebook/dp/B00A73FD20/ref=sr_1_3?dchild=1&keywords=E.+A.+Burtt&qid=1595400709&sr=8-3

[2] https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38

[3] https://www.youtube.com/watch?v=xBBTcDxK0PE&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=6

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#86 Arne Hiob ja Rainis Toomemaa, "Kääriv kämp"]]> Sat, 18 Jul 2020 15:10:55 GMT 2:07:35 5f1310ff8ed17b65b983cf81 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/86-arne-hiob-ja-rainis-toomemaa-euroopa-esimene-guru 5f1310ff8ed17b65b983cf81 5c18d98b3641d7c91d617ce5 86-arne-hiob-ja-rainis-toomemaa-euroopa-esimene-guru full "Üht teadmistevaldkonda küsitledes sain ma lõputu hulga täpseid vastuseid küsimustele, mida ma polnud esitanud: sain teada taevatähtede keemilise koostise, Päikese liikumistee Heraklese tähtkuju suhtes, liikide ja inimese tekkeloo, eetri lõpmata väikeste, kaalutute osakeste kuju, kuid minu küsimusele "Mis on elu mõte?" oli sellel teadmistevaldkonnal üksainus vastus: "Sa oled see, mida sa nimetad oma eluks; oled aineosakeste ajutine, juhuslik kooslus. Nende osakeste vastastikune toime ning nende muutused kutsuvadki sinus esile selle, mida sa nimetad oma eluks. Mõni aeg püsib see osakeste hulk koos, siis lakkab nende vastastikune toime ja lõpeb see, mida sa nimetad eluks, lõpevad ka kõik sinu küsimised. Sa oled mingite osakeste juhuslikult liitunud kämp. See kämp käärib. Ja seda käärimist nimetab kämp oma eluks. Kämp laguneb – käärimine lakkab ja kõik küsimused lakkavad olemast." Nõnda vastavad täppisteadused, ning oma põhimõtteid rangelt järgides ei saagi nad midagi muud öelda."

See lõik on pärit Lev Tolstoi "Pihtimusest" [1], mille ta kirjutas oma 50-ndate eluaastate alguses. ""Pihtimus" on filosoofilise proosa meistriteos," kirjutab eestikeelse tõlke saatesõnas Hans Luik (1927–2017), "Tolstoi kirjeldab siin haaravalt oma vaimset kujunemiskäiku, tunnistab armutu avameelsusega, millistele umbteedele eksirännakud teda on viinud, kirjeldab värvikalt, kuidas ta koos "kuldse noorusega" lõbujanuselt ellu sööstis, keskeas aga seiklustest, kuulsusest ja rikkusest tüdinenuna äärepealt oleks eluga lõpparve teinud. Kauakestnud vaevarohkete hingeheitluste tulemusena leidis ta "neetud" küsimustele – "mis minust saab?", "milleks ma elan?", "milles on üldse inimelu mõte?" viimaks omaenda vastuse, mis andis talle tagasi elujulguse ja elutahte."

"Tähenduse teejuhtide" 86. saates vestlesingi ma koos Arne Hiobi ja Rainis Toomemaaga Lev Tolstoist. Saade sündis Rainise initsiatiivil, kes on tõlkinud teose "Elada praegust hetke" [2] ja kellele vene suurkirjanik ilmselgelt väga korda läheb.

"Kuidas mina Tolstoi leidsin?" meenutab Rainis (12. minut). "Ma mäletan, et see sai ka alguse sellestsamast raamatust – "Pihtimusest". See oli gümnaasiumi päevil, sattusin seda lugema täiesti juhuslikult... ja ütleme siis niimoodi, et vaim jäi sellesse kinni... Kogu minu edasine huvi vaimsuse teemade vastu saigi alguse Lev Tolstoist ja selles mõttes on ta minu isiklikus biograafias väga tähtsal kohal. Ma mäletan, et sa küsisid saates, kus jutt käis Dostojevskist [3], Juku-Kalle Raidilt huvitava küsimuse: kui palju Dostojevski on tema elu ära rikkunud? Ta vastas, et ei ole ära rikkunud, sest ta ei ole Dostojevskit kunagi liiga tõsisel võtnud. Sellest tõukuvalt tahaksin mina nüüd öelda, et mina olen Tolstoid võtnud ikka täiega tõsiselt ja selles mõttes on ta ka minu elu paljuski ära rikkunud" (15. minut).

82. minutiks olime jõudnud Kantini. "Jumal kui praktilise mõistuse postulaat," selgitas Arne, "kirjeldab asju natuke teisiti – tee, mis sa tahad, Jumal võib olla tingmärk, aga tema taga on midagi, mitte tühjus. Kui me ütleme, et tema taga on tühjus, siis me peame hakkama tühjust defineerima. Ma alles täna hommikul lugesin, et aatomis pidi olema 99,9999% tühjust. Mis asi see aatom siis on? Seal ei ole mateeriat. See on samasugune tingmärk nagu Jumal. Paar päeva tagasi tõi Enn Kasak ilusti väja Aafrika mali laste rahvausu: jumal on nähtamatu ja lähedal, kättesaamatu, aga ometi igal pool olemas. Jumalale oled sa lähedal seal, kus sa palvetad ja ohverdad, kaugel oled sa temast seal, kus sa seda ei tee, siis oled sa temast valgusaastate kaugusel. Kui Jumal on väljaspool ruumi, siis saab ta olla igas ruumipunktis sada protsenti, sest ruum teda ei piira. Nii ütleb Luther, nii ütlesid juba varasemad müstikud. Samal ajal, kui Jumal on väljapool ruumi, siis kaugus või lähedus Jumalast ei tähenda ruumilist kaugust – see ongi oluline! –, vaid sarnasuslikku kaugust. See läheb väga hästi Tolstoiga kokku."

Minu kõige tähtsam järeldus sellest saatest oli see, et Tolstoi oli vägev müstik. Selliseid on ka vaja. On ju päris selge, et pidev bürokraatlik plära jätkusuutlikkusest ja innovatsioonist hävitab lõpuks igasuguse elujõu ja leidlikkuse.

Head kuulamist!

H.

-------------------------------

[1] https://www.vanaraamat.ee/Lev_Tolstoi_Pihtimus_Kuldsulg_1996_15550-2.htm

[2] https://www.rahvaraamat.ee/p/elada-praegust-hetke-p%C3%A4evikud-1909-1910/1162730/en?isbn=9789949509263

[3] https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Üht teadmistevaldkonda küsitledes sain ma lõputu hulga täpseid vastuseid küsimustele, mida ma polnud esitanud: sain teada taevatähtede keemilise koostise, Päikese liikumistee Heraklese tähtkuju suhtes, liikide ja inimese tekkeloo, eetri lõpmata väikeste, kaalutute osakeste kuju, kuid minu küsimusele "Mis on elu mõte?" oli sellel teadmistevaldkonnal üksainus vastus: "Sa oled see, mida sa nimetad oma eluks; oled aineosakeste ajutine, juhuslik kooslus. Nende osakeste vastastikune toime ning nende muutused kutsuvadki sinus esile selle, mida sa nimetad oma eluks. Mõni aeg püsib see osakeste hulk koos, siis lakkab nende vastastikune toime ja lõpeb see, mida sa nimetad eluks, lõpevad ka kõik sinu küsimised. Sa oled mingite osakeste juhuslikult liitunud kämp. See kämp käärib. Ja seda käärimist nimetab kämp oma eluks. Kämp laguneb – käärimine lakkab ja kõik küsimused lakkavad olemast." Nõnda vastavad täppisteadused, ning oma põhimõtteid rangelt järgides ei saagi nad midagi muud öelda."

See lõik on pärit Lev Tolstoi "Pihtimusest" [1], mille ta kirjutas oma 50-ndate eluaastate alguses. ""Pihtimus" on filosoofilise proosa meistriteos," kirjutab eestikeelse tõlke saatesõnas Hans Luik (1927–2017), "Tolstoi kirjeldab siin haaravalt oma vaimset kujunemiskäiku, tunnistab armutu avameelsusega, millistele umbteedele eksirännakud teda on viinud, kirjeldab värvikalt, kuidas ta koos "kuldse noorusega" lõbujanuselt ellu sööstis, keskeas aga seiklustest, kuulsusest ja rikkusest tüdinenuna äärepealt oleks eluga lõpparve teinud. Kauakestnud vaevarohkete hingeheitluste tulemusena leidis ta "neetud" küsimustele – "mis minust saab?", "milleks ma elan?", "milles on üldse inimelu mõte?" viimaks omaenda vastuse, mis andis talle tagasi elujulguse ja elutahte."

"Tähenduse teejuhtide" 86. saates vestlesingi ma koos Arne Hiobi ja Rainis Toomemaaga Lev Tolstoist. Saade sündis Rainise initsiatiivil, kes on tõlkinud teose "Elada praegust hetke" [2] ja kellele vene suurkirjanik ilmselgelt väga korda läheb.

"Kuidas mina Tolstoi leidsin?" meenutab Rainis (12. minut). "Ma mäletan, et see sai ka alguse sellestsamast raamatust – "Pihtimusest". See oli gümnaasiumi päevil, sattusin seda lugema täiesti juhuslikult... ja ütleme siis niimoodi, et vaim jäi sellesse kinni... Kogu minu edasine huvi vaimsuse teemade vastu saigi alguse Lev Tolstoist ja selles mõttes on ta minu isiklikus biograafias väga tähtsal kohal. Ma mäletan, et sa küsisid saates, kus jutt käis Dostojevskist [3], Juku-Kalle Raidilt huvitava küsimuse: kui palju Dostojevski on tema elu ära rikkunud? Ta vastas, et ei ole ära rikkunud, sest ta ei ole Dostojevskit kunagi liiga tõsisel võtnud. Sellest tõukuvalt tahaksin mina nüüd öelda, et mina olen Tolstoid võtnud ikka täiega tõsiselt ja selles mõttes on ta ka minu elu paljuski ära rikkunud" (15. minut).

82. minutiks olime jõudnud Kantini. "Jumal kui praktilise mõistuse postulaat," selgitas Arne, "kirjeldab asju natuke teisiti – tee, mis sa tahad, Jumal võib olla tingmärk, aga tema taga on midagi, mitte tühjus. Kui me ütleme, et tema taga on tühjus, siis me peame hakkama tühjust defineerima. Ma alles täna hommikul lugesin, et aatomis pidi olema 99,9999% tühjust. Mis asi see aatom siis on? Seal ei ole mateeriat. See on samasugune tingmärk nagu Jumal. Paar päeva tagasi tõi Enn Kasak ilusti väja Aafrika mali laste rahvausu: jumal on nähtamatu ja lähedal, kättesaamatu, aga ometi igal pool olemas. Jumalale oled sa lähedal seal, kus sa palvetad ja ohverdad, kaugel oled sa temast seal, kus sa seda ei tee, siis oled sa temast valgusaastate kaugusel. Kui Jumal on väljaspool ruumi, siis saab ta olla igas ruumipunktis sada protsenti, sest ruum teda ei piira. Nii ütleb Luther, nii ütlesid juba varasemad müstikud. Samal ajal, kui Jumal on väljapool ruumi, siis kaugus või lähedus Jumalast ei tähenda ruumilist kaugust – see ongi oluline! –, vaid sarnasuslikku kaugust. See läheb väga hästi Tolstoiga kokku."

Minu kõige tähtsam järeldus sellest saatest oli see, et Tolstoi oli vägev müstik. Selliseid on ka vaja. On ju päris selge, et pidev bürokraatlik plära jätkusuutlikkusest ja innovatsioonist hävitab lõpuks igasuguse elujõu ja leidlikkuse.

Head kuulamist!

H.

-------------------------------

[1] https://www.vanaraamat.ee/Lev_Tolstoi_Pihtimus_Kuldsulg_1996_15550-2.htm

[2] https://www.rahvaraamat.ee/p/elada-praegust-hetke-p%C3%A4evikud-1909-1910/1162730/en?isbn=9789949509263

[3] https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#85 Juku-Kalle Raid ja Jürgen Rooste, "Mängule ehitatud mäng"]]> Sat, 18 Jul 2020 15:09:34 GMT 1:51:28 5f1310ae32f3f40dc313cd1c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/85-juku-kalle-raid-ja-jurgen-rooste-mangule-ehitatud-mang 5f1310ae32f3f40dc313cd1c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 85-juku-kalle-raid-ja-jurgen-rooste-mangule-ehitatud-mang full 2003. aasta juunis ilmus mul Keskussis intervjuu oma sõbra Andres Vanapaga [1]. Juku-Kalle pani usutluse pealkirjaks "Kaval-Hardo ja Vanapagan" [2]. Reedel kutsusin ma Juku-Kalle koos Jürgeniga EBS-i stuudiosse, et Vanapaganat veelkord hea sõnaga meenutada.

Mina kohtusin Vanapaganaga esimest korda Kuku klubis – üllatus, üllatus! – millalgi 2000. aasta alguses, arvan ma. Mul meie esimestest kohtumistest meeles kaks Vanapagana deklameeritud värssi:

1. "Ja sünnitakse kuigi tuleb surra, / ja armutakse pettumuste trotsiks. / Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba / hing leiab ilma, et ta üldse otsiks." (Artur Alliksaar, "Neli etüüdi")

2. "Kustu, küünal, kustu! / Me elu on vaid kõndiv vari, arg näitleja / kes laval tunni veiderdab ja veikleb / ja kuulmatult siis kaob, just nagu jutt / mis vestnud hull, täis hälinat ja raevu, / ei mingit tähendust." (William Shakespeare, "Macbeth").

Kuni Vanapagana surmani 2004. aasta oktoobris oli mul õnn vestelda temaga tundide kaupa luulest, proosast, ajaloost ja elust. See on kindlasti üks minu elu vormivamaid tutvusi.

Jürgen võttis Vanapagana matustel pärast kirstu mulda sängitamist üles laulu "Meil aiaäärne tänavas". See olevat olnud Vanapagana enda soov. Jürgeni laul andis sellele kurvale sündmusele mingi helguse – see on mul ka siiani meeles.

"Tähenduse teejuhtide" 85. vestlusringi pealkiri pärineb samuti Jürgenilt (85. minut), kui me arutasime Jose Luis Borgese tsitaadi üle, mille Vanapagan oli valinud oma 1994. aastal avaldatud romaani "Riiulid" epigraafiks ("Pole olemas vaimuharjutust, mis lõpuks ei osutuks tarbetuks. Kirjanduses on see lõplik kaduvus veelgi selgemini märgatav.") : "Hardo, kanna see nüüd üle kogu inimese maailmanägemisele ja eneseteadvusele [Juku-Kalle oli just äsja rääkinud, et üks inimene jõuab elu jooksul läbi lugeda vaid kaduvväikse osa kõikidest kirjutatud raamatutest, H.]. Kui me räägime mitte raamatutest, vaid üldse sellest, mis toimub, siis me näeme, et suuremal osal inimestest on eksisteerimise kuubi või kera ruumala koletult väike. Kui me ei saa aru, et Vanapagan lähtub Borgesest ja et see on mängule ehitatud mäng, siis ei juhtu ju iseenesest veel midagi, me ei sure selle kätte ära. Meie eluruumil – olgu see siis kuubi- või kerakujuline – on maailmaga tohutult kokkupuutepunkte ja kui see pindala on väga pisike, siis meil on tunne, et me teame väga, väga palju. Mul on tunne, et Vanapagan teeb väga tihti nalja selle üle, et me oleme nii väikesed ja nii rumalad, et meie teekond on nagu oma ukse juurest välipeldikuni. Ja me arvame ometi, et me tunneme siis kogu maailma."

Jürgeni mõte mängule ehitatud mängust tõi mulle meelde lausejupi Petersoni Prahas peetud kõnest [3]: "Sama tähtis on olla tänulik oma eelkäijatele, kelle toodud ohvritest sai alguse seesama ainulaadne mäng, mille viljadest me praegu osa saame".

Head kuulamist!

H.

--------------------

[1] https://vikerraadio.err.ee/786681/uks-lugu-andres-vanapa

[2] http://kes-kus.ee/kaval-hardo-ja-vanapagan-estonian-business-schooli-oppejoud-hardo-pajula-puhus-viinalauajuttu-oma-sobra-ja-luuletaja-andres-vanapaga/

[3] https://www.youtube.com/watch?v=ECKBPkIFY5Q&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=20

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 2003. aasta juunis ilmus mul Keskussis intervjuu oma sõbra Andres Vanapaga [1]. Juku-Kalle pani usutluse pealkirjaks "Kaval-Hardo ja Vanapagan" [2]. Reedel kutsusin ma Juku-Kalle koos Jürgeniga EBS-i stuudiosse, et Vanapaganat veelkord hea sõnaga meenutada.

Mina kohtusin Vanapaganaga esimest korda Kuku klubis – üllatus, üllatus! – millalgi 2000. aasta alguses, arvan ma. Mul meie esimestest kohtumistest meeles kaks Vanapagana deklameeritud värssi:

1. "Ja sünnitakse kuigi tuleb surra, / ja armutakse pettumuste trotsiks. / Mõnd ilu, hämmastavalt peent ja kurba / hing leiab ilma, et ta üldse otsiks." (Artur Alliksaar, "Neli etüüdi")

2. "Kustu, küünal, kustu! / Me elu on vaid kõndiv vari, arg näitleja / kes laval tunni veiderdab ja veikleb / ja kuulmatult siis kaob, just nagu jutt / mis vestnud hull, täis hälinat ja raevu, / ei mingit tähendust." (William Shakespeare, "Macbeth").

Kuni Vanapagana surmani 2004. aasta oktoobris oli mul õnn vestelda temaga tundide kaupa luulest, proosast, ajaloost ja elust. See on kindlasti üks minu elu vormivamaid tutvusi.

Jürgen võttis Vanapagana matustel pärast kirstu mulda sängitamist üles laulu "Meil aiaäärne tänavas". See olevat olnud Vanapagana enda soov. Jürgeni laul andis sellele kurvale sündmusele mingi helguse – see on mul ka siiani meeles.

"Tähenduse teejuhtide" 85. vestlusringi pealkiri pärineb samuti Jürgenilt (85. minut), kui me arutasime Jose Luis Borgese tsitaadi üle, mille Vanapagan oli valinud oma 1994. aastal avaldatud romaani "Riiulid" epigraafiks ("Pole olemas vaimuharjutust, mis lõpuks ei osutuks tarbetuks. Kirjanduses on see lõplik kaduvus veelgi selgemini märgatav.") : "Hardo, kanna see nüüd üle kogu inimese maailmanägemisele ja eneseteadvusele [Juku-Kalle oli just äsja rääkinud, et üks inimene jõuab elu jooksul läbi lugeda vaid kaduvväikse osa kõikidest kirjutatud raamatutest, H.]. Kui me räägime mitte raamatutest, vaid üldse sellest, mis toimub, siis me näeme, et suuremal osal inimestest on eksisteerimise kuubi või kera ruumala koletult väike. Kui me ei saa aru, et Vanapagan lähtub Borgesest ja et see on mängule ehitatud mäng, siis ei juhtu ju iseenesest veel midagi, me ei sure selle kätte ära. Meie eluruumil – olgu see siis kuubi- või kerakujuline – on maailmaga tohutult kokkupuutepunkte ja kui see pindala on väga pisike, siis meil on tunne, et me teame väga, väga palju. Mul on tunne, et Vanapagan teeb väga tihti nalja selle üle, et me oleme nii väikesed ja nii rumalad, et meie teekond on nagu oma ukse juurest välipeldikuni. Ja me arvame ometi, et me tunneme siis kogu maailma."

Jürgeni mõte mängule ehitatud mängust tõi mulle meelde lausejupi Petersoni Prahas peetud kõnest [3]: "Sama tähtis on olla tänulik oma eelkäijatele, kelle toodud ohvritest sai alguse seesama ainulaadne mäng, mille viljadest me praegu osa saame".

Head kuulamist!

H.

--------------------

[1] https://vikerraadio.err.ee/786681/uks-lugu-andres-vanapa

[2] http://kes-kus.ee/kaval-hardo-ja-vanapagan-estonian-business-schooli-oppejoud-hardo-pajula-puhus-viinalauajuttu-oma-sobra-ja-luuletaja-andres-vanapaga/

[3] https://www.youtube.com/watch?v=ECKBPkIFY5Q&list=PLhpEK-_b7mfEZewcMIkmOIw58GLLPo65l&index=20

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#84 Aapo Pukk ja Meego Remmel, "Paradigma nihe"]]> Sat, 04 Jul 2020 22:02:50 GMT 2:00:49 5f00fc8bea81074b66eb61f5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/84-aapo-pukk-ja-meego-remmel-paradigma-nihe 5f00fc8bea81074b66eb61f5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 84-aapo-pukk-ja-meego-remmel-paradigma-nihe full Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine.

Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt.

Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4]

Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja."

"On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut).

"Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta."

William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7].

Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse.

Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune."

Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest.

Head päeva!

Hardo

--------------

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg

[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg

[3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus

[5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k

[6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s

[7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s

[8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Mõte teha saade Caravaggiost (1571–1610) oli mul juba pikka aega. Sel kevadel tuli idee kutsuda temast rääkima Aapo Pukk ja Meego Remmel. Palavikuaja tõttu lükkus vestlus mitu kuud edasi, kuid 3. juulil õnnestus see siiski viimaks salve saada. Mul on selle üle tõesti väga hea meel – see oli vähemalt minu jaoks väga huvitav ja hingekosutav jutuajamine.

Kohe saate alul päris Aapo minult, miks Caravaggio mulle huvi pakub (4. minut). Ega ma ei osanudki muud teha kui ausalt vastata: mõned Caravaggio tööd on mind miskipärast väga puudutanud. Kõigepealt tuleb pähe "Iisaki ohverdamine" [1], "Narkissos" [2] oli mu ühe leheloo [3] lähtepunkt.

Käesolev vestlus tõukus aga 1601. aastal maalitud teosest "Pöördumine teel Damaskusesse" [4]

Nimetatud tööle juhtis 2018. märtsis Dostojevskist peetud loengus [5] tähelepanu Mihhail Lotman (50. minut). "Me oleme harjunud igasuguste asjadega ja 3D meid ei vapusta," rääkis Mihhail, "tollal oli see aga täiesti rabav! Seda tehnikat nimetatakse tenebrismiks. Maal kasvab välja pimedusest, vaatajad kartsid, et see kukub raamist välja."

"On öeldud, et tänapäeva kinogeeniused kopeerivad Caravaggiot," jätkas Mihhail mõtet rohkem kui kaks aastat hiljem Aapo, "[Martin Scorsese, H.P.] "Taxi Driver"-i valgus olevat Caravaggiolt laenatud. Kui Caravaggio meie hulgas täna ringi jalutaks, siis oleks ta ilmselt geniaalne filmirežissöör" (33. minut).

"Minu arusaamist mööda ütlevad kunstikriitikud," võttis siin sõnajärje üle Meego (34. minut), "et Caravaggio geniaalsus väljendubki just selles, et ta toob Pauluse ja hobuse meie ruumi, kirikuruumi. Hobune on ka koos oma tagumikuga sisuliselt seal kirikus. See on kunstniku kindel taotlus, et mina kohtaksin oma reaalsuses korraga Palulust ja tema pöördumist, sest see paneb mind küsima oma pöördumise kohta."

William Jamesi sõnul ei pea pöördumine – põhjalik muutus inimese hingelaadis – võtma üldse religioosset vormi. Uuestisünd võib sama hästi toimuda ka religioonist uskmatusesse. "Kõigil neil juhtudel on meil tegemist sama psühholoogilise protsessiga: hingelise tormi, stressi ja vastuolulisuse asemel jõutakse lõpuks hingelise kindluse, stabiilsuse ja tasakaalu seisundisse," kirjutab James oma "Usulise kogemuse mitmekesisuses" [6], millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 12. vestlusring "Ratio piirid" [7].

Jamesi arusaamas pöördumisest mängib võtmerolli tõdemus, et "inimese ideed, püüdlused ja eesmärgid moodustavad mitmesuguseid üksteisest suhteliselt sõltumatuid rühmi ja süsteeme... kui üks rühm on hõivanud kogu inimese tähelepanu, siis võivad teiste gruppidega seotud ideed olla inimese teadvusest üldse välja tõrjutud." Seesugune ideede ja eesmärkide pidev vaheldumine on Jamesi sõnul eriti iseloomulik lõhestunud isikutele. Nii võib krooniline alkohoolik näiteks kuid kooripoissi mängida, kuid lõpuks on ta koon ikka liimine ehk mudane. Ometi võib aga ka lootusetus sõltlases mingil hetkel aset leida püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema "hinge jaoks praktiliselt ebareaalne objekt, on nüüd saanud sama hinge püsiasukas ning keskpunkt," kirjutab James. Vahel kuumutab mõni eriti võimas tundepuhang lahti mõne seni tardunud ideede grupeeringu ja kui see siis viimaks jahtub, sunnib see teised rühmad enda ümber rekristalliseeruma. Kui uus ideeline keskpunkt kinnistub, moodustub uus stabiilne struktuur ning inimese karakter ongi läbi teinud põhjapaneva muutuse.

Minu jaoks saabus üks vestluse kõrghetkedest 45. minutil, mil Aapo ütles: "Kui kuum higi seljale tuleb ja asi kinni jookseb, siis tuleb aru saada, et senised vahendid on ammutatud." Meego tõstis oma järgneva arutluskäiguga pöördumise kontseptsiooni üksikisiku mängumaalt kogu kultuuri tasandile: "See ongi pöördumine... , see on see paradigma nihke koht, kus senine seletusviis ei tööta enam ja tuleb otsida perifeerne vaatenurk (või see ilmub ise), mis saab seejärel uueks maailma keskmeks. Thomas Kuhn on näidanud, kuidas see toimub teadusmaailmas [8]. Filosoofias, eetikas ja ka kristluses käib asi enam-vähem samamoodi. Religioonipsühholoog Tõnu Lehtsaar ütleb, et pöördumine on lihtsalt identiteedi muutus. Vastus küsimusele "Kes ma olen?" on korraga teistsugune."

Hiljemalt siin hakkas mulle koitma ka see, miks see konkreetne maal mulle nii korda läheb. Seal on juttu meie elust nii nagu see on, mitte nii, nagu seda üritatakse meile näidata mõnes kontorikeelses unenäos helgest homsest.

Head päeva!

Hardo

--------------

[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Sacrifice_of_Isaac_(Caravaggio)#/media/File:Sacrifice_of_Isaac-Caravaggio_(Uffizi).jpg

[2] https://et.wikipedia.org/wiki/Narkissos#/media/Fail:Michelangelo_Caravaggio_065.jpg

[3] https://arvamus.postimees.ee/4059841/hardo-pajula-nartsivad-nartsissid

[4] https://en.wikipedia.org/wiki/Conversion_on_the_Way_to_Damascus

[5] https://www.youtube.com/watch?v=pxozZcDQg4k

[6] https://www.youtube.com/watch?v=-GDmShNiWOI&t=1s

[7] https://www.youtube.com/watch?v=ZiOAuy-juhQ&t=1387s

[8] https://www.apollo.ee/teadusrevolutsioonide-struktuur.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#83 Kalevi Kull ja Toivo Maimets, "Bioloogia armuke ja kolmas tee"]]> Wed, 01 Jul 2020 07:28:30 GMT 1:44:54 5efc3b1f280eb5182fa92121 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/83-kalevi-kull-ja-toivo-maimets-bioloogia-armuke-ja-kolmas-t 5efc3b1f280eb5182fa92121 5c18d98b3641d7c91d617ce5 83-kalevi-kull-ja-toivo-maimets-bioloogia-armuke-ja-kolmas-t full Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust "Preformism ja epigenees" [1]. Sealtsamast pärineb ka saate pealkirja esimene pool. Nimelt olevat 20. sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane öelnud, et teleoloogia on justkui bioloogia armuke, "ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse."

Käesoleva vestluse lähtekohaks oli aga teleoloogia asemel siiski pigem epigeneetika, s.o mittegeneetilist pärilikkust uuriv bioloogia haru. Veelgi konkreetsemalt oli tõukus meie jutuajamine 2014. aastal ajakirjas Nature ilmunud artiklist "Does evolutionary theory need a rethink?" [2]. Tegemist on kahest paralleelselt kulgevast alamartiklist koosneva kirjutisega, kus üks tiim väidab "Jah, tingimata" ja teine vastu, et "Ei, kõik on korras".

"Selleks, et probleemist aru saada, läheksin ma tagasi peaaegu 100 aastat," selgitas Toivo (11. minut), "aega, kus darvinismile tuli loodusteaduses ja filosoofias juurde liita juurde vahepeal geneetika vallas tehtud avastused. 20. sajandi alguses olid taasavastatud Mendeli tööd, Thomas Hunt Morgan... pani aluse geneetika uurimisele molekulaarsete meetoditega. 1930-ndatel aastatel tekkis vajadus need kaks asja kokku panna." Niinimetatud neodarvinistliku sünteesi käigus visati kõigepealt Toivo sõnul darvinismist välja omandatud tunnuste pärilikkuse teooria (lamarkism). Teine oluline muutus puudutas looduslikku valikut, "selge oli see, et looduslik valik valib, aga mille vahel tal valida on," jätkas Toivo (14. minut), "kes katab laua?"

Neodarvinism rajaneb Toivo sõnul kolmel postulaadil: 1) laua katavad juhuslikud geenimutatsioonid; 2) geneetiline pärandumisaine on DNA ja ainult DNA; 3) keskkonnaga kohastumise ainuke põhjus on looduslik valik. "Kui mina 1970-ndatel aastatel ülikoolis õppisin, siis oli kõik pagana lihtne – nii oligi... Nüüd on aga aastakümnete jooksul kogunenud palju eksperimentaalandmeid, mis ei mahu enam 80–90 aastat tagasi formuleeritud kontseptsiooni sängi ära." On selgunud, et pärilikkuse kandjaks võivad olla DNA kõrval ka teised ained, mis kujunevad elu jooksul teatud keskkonna mõjude tõttu. "Nii osaleb pärilikkuses kindlasti meie mikrobioom," rääkis Toivo (16. minut), "meil on umbes sama palju baktereid sees kui meie enda rakke... kui laps sünnib, siis saab ta oma emalt sünniteede läbimisel kaasa väga spetsiifilise mikroobide koosluse, mis on talle hädavajalik... ehk siis see seltskond, mis põlvest põlve geneetilist informatsiooni edasi kannab, on palju laiem kui DNA."

"See suur sünteesi periood 1930-ndatel aastatel on tegelikult väga vahva ja huvitav aeg," võttis siinkohal (18. minut) sõnajärje üle Kalevi, "siis pandi kokku sellised bioloogia valdkonnad ja vaateviisid, mida ei suudetud omavahel varem ühendada: geneetika, evolutsiooniõpetus, populatsioonibioloogia. Selle kõrval oli teiseks tähtsaks suundumuseks bioloogia matematiseerumine... 1930-ndatel aastatel valmivad evolutsiooni matemaatilised mudelid. Sellega puhastati bioloogiast välja väga palju uude raamistikku mittesobivat kvalitatiivset materjali... Kuna sellest sünteesist sündinud neodarvinism on teooriana nii täpselt ja hästi sõnastatud, siis on sellega ka loogika pinna parem vaielda."

Pealkirja teise pooleni jõudsime vestluse 41. minutil, kui jutt kaldus eelviidatud Nature artikli laiemale kontekstile. "Samal aastal [2014., H. P.] moodustus seltskond, mida nimetatakse "The Third Way of Evolution" [3]," selgitas Kalevi. Kolmas tee viitab siinkohal pikka aega eriti USA-s toimunud ilmavaatelisele debatile neodarvinistide ja kreatsionistide vahel. "Neodarvinism on täiesti elimineerinud igasuguse teleoloogia," jätkas Kalevi (42. minut), "sõna "teleoloogia" on sama hull kui "vitalism" (elujõud), see ei kuulu endast lugupidava bioloogi sõnavarasse." Religiooniringkonnad ei taha samal ajal eesmärgipärasusest kuidagi loobuda. Selles on veendunud ka osad bioloogid, "eesmärgipärasus on aga alati kuidagi seotud intellekti, teadvuse või vaimuga, olgu see siis jumalik või mitte... see neodarvinismi ja kreatsionismi väga polariseeritud ja ideoloogiline vaidlus surus teaduslikus bioloogias maha neodarvinismi kriitika. Kuivõrd tegemist on binaarse vastandusega, siis kehtib põhimõte: kui sa pole neodarvinist, siis oled sa kreatsionist. See kolmas tee ongi nimetatud kolmandaks teeks seetõttu, et see ei taha olla ei neodarvinismi ega kreatsionismi poolt. See ei ole päri neodarvinismiga, küll aga mitmes mõttes Darwiniga ja toob seetõttu sisse epigeneetilisest pärandumisest tulenevad teoreetilised järeldused" (44. minut).

Head kuulamist!

H.

------------------------

[1] https://www.youtube.com/watch?v=9A5Gj...

[2] https://www.nature.com/news/does-evol....

[3] https://www.thethirdwayofevolution.com/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle saate algtõuke sain ma Toivo Maimetsa möödunud talvel Vabas Akadeemias peetud loengust "Preformism ja epigenees" [1]. Sealtsamast pärineb ka saate pealkirja esimene pool. Nimelt olevat 20. sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane öelnud, et teleoloogia on justkui bioloogia armuke, "ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse."

Käesoleva vestluse lähtekohaks oli aga teleoloogia asemel siiski pigem epigeneetika, s.o mittegeneetilist pärilikkust uuriv bioloogia haru. Veelgi konkreetsemalt oli tõukus meie jutuajamine 2014. aastal ajakirjas Nature ilmunud artiklist "Does evolutionary theory need a rethink?" [2]. Tegemist on kahest paralleelselt kulgevast alamartiklist koosneva kirjutisega, kus üks tiim väidab "Jah, tingimata" ja teine vastu, et "Ei, kõik on korras".

"Selleks, et probleemist aru saada, läheksin ma tagasi peaaegu 100 aastat," selgitas Toivo (11. minut), "aega, kus darvinismile tuli loodusteaduses ja filosoofias juurde liita juurde vahepeal geneetika vallas tehtud avastused. 20. sajandi alguses olid taasavastatud Mendeli tööd, Thomas Hunt Morgan... pani aluse geneetika uurimisele molekulaarsete meetoditega. 1930-ndatel aastatel tekkis vajadus need kaks asja kokku panna." Niinimetatud neodarvinistliku sünteesi käigus visati kõigepealt Toivo sõnul darvinismist välja omandatud tunnuste pärilikkuse teooria (lamarkism). Teine oluline muutus puudutas looduslikku valikut, "selge oli see, et looduslik valik valib, aga mille vahel tal valida on," jätkas Toivo (14. minut), "kes katab laua?"

Neodarvinism rajaneb Toivo sõnul kolmel postulaadil: 1) laua katavad juhuslikud geenimutatsioonid; 2) geneetiline pärandumisaine on DNA ja ainult DNA; 3) keskkonnaga kohastumise ainuke põhjus on looduslik valik. "Kui mina 1970-ndatel aastatel ülikoolis õppisin, siis oli kõik pagana lihtne – nii oligi... Nüüd on aga aastakümnete jooksul kogunenud palju eksperimentaalandmeid, mis ei mahu enam 80–90 aastat tagasi formuleeritud kontseptsiooni sängi ära." On selgunud, et pärilikkuse kandjaks võivad olla DNA kõrval ka teised ained, mis kujunevad elu jooksul teatud keskkonna mõjude tõttu. "Nii osaleb pärilikkuses kindlasti meie mikrobioom," rääkis Toivo (16. minut), "meil on umbes sama palju baktereid sees kui meie enda rakke... kui laps sünnib, siis saab ta oma emalt sünniteede läbimisel kaasa väga spetsiifilise mikroobide koosluse, mis on talle hädavajalik... ehk siis see seltskond, mis põlvest põlve geneetilist informatsiooni edasi kannab, on palju laiem kui DNA."

"See suur sünteesi periood 1930-ndatel aastatel on tegelikult väga vahva ja huvitav aeg," võttis siinkohal (18. minut) sõnajärje üle Kalevi, "siis pandi kokku sellised bioloogia valdkonnad ja vaateviisid, mida ei suudetud omavahel varem ühendada: geneetika, evolutsiooniõpetus, populatsioonibioloogia. Selle kõrval oli teiseks tähtsaks suundumuseks bioloogia matematiseerumine... 1930-ndatel aastatel valmivad evolutsiooni matemaatilised mudelid. Sellega puhastati bioloogiast välja väga palju uude raamistikku mittesobivat kvalitatiivset materjali... Kuna sellest sünteesist sündinud neodarvinism on teooriana nii täpselt ja hästi sõnastatud, siis on sellega ka loogika pinna parem vaielda."

Pealkirja teise pooleni jõudsime vestluse 41. minutil, kui jutt kaldus eelviidatud Nature artikli laiemale kontekstile. "Samal aastal [2014., H. P.] moodustus seltskond, mida nimetatakse "The Third Way of Evolution" [3]," selgitas Kalevi. Kolmas tee viitab siinkohal pikka aega eriti USA-s toimunud ilmavaatelisele debatile neodarvinistide ja kreatsionistide vahel. "Neodarvinism on täiesti elimineerinud igasuguse teleoloogia," jätkas Kalevi (42. minut), "sõna "teleoloogia" on sama hull kui "vitalism" (elujõud), see ei kuulu endast lugupidava bioloogi sõnavarasse." Religiooniringkonnad ei taha samal ajal eesmärgipärasusest kuidagi loobuda. Selles on veendunud ka osad bioloogid, "eesmärgipärasus on aga alati kuidagi seotud intellekti, teadvuse või vaimuga, olgu see siis jumalik või mitte... see neodarvinismi ja kreatsionismi väga polariseeritud ja ideoloogiline vaidlus surus teaduslikus bioloogias maha neodarvinismi kriitika. Kuivõrd tegemist on binaarse vastandusega, siis kehtib põhimõte: kui sa pole neodarvinist, siis oled sa kreatsionist. See kolmas tee ongi nimetatud kolmandaks teeks seetõttu, et see ei taha olla ei neodarvinismi ega kreatsionismi poolt. See ei ole päri neodarvinismiga, küll aga mitmes mõttes Darwiniga ja toob seetõttu sisse epigeneetilisest pärandumisest tulenevad teoreetilised järeldused" (44. minut).

Head kuulamist!

H.

------------------------

[1] https://www.youtube.com/watch?v=9A5Gj...

[2] https://www.nature.com/news/does-evol....

[3] https://www.thethirdwayofevolution.com/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#82 Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido, "Teaduse Tuhkatriinu"]]> Fri, 19 Jun 2020 18:00:34 GMT 1:52:30 5eecfd42df78653bdbdcf9c8 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/82-toomas-trapido-ja-mercedes-merimee-teaduse-tuhkatriinu 5eecfd42df78653bdbdcf9c8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 82-toomas-trapido-ja-mercedes-merimee-teaduse-tuhkatriinu full See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.

Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.

Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.

Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).

See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“

Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.

Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):

1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);

2) kujutlusvõime sisselülitamine;

3) uurimisobjekti isiklik tajumine;

4) uurimisobjektiga samastumine.

Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****

"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."

Sellega võibki saatesõnale punkti panna.

Head kuulamist ja vaatamist!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3

** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1

*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21

**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.

Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.

Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.

Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).

See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“

Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.

Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):

1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);

2) kujutlusvõime sisselülitamine;

3) uurimisobjekti isiklik tajumine;

4) uurimisobjektiga samastumine.

Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****

"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."

Sellega võibki saatesõnale punkti panna.

Head kuulamist ja vaatamist!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3

** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1

*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21

**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#81 David Ilmar Beecher ja Mihkel Kunnus, "Moby Dick"]]> Mon, 06 Apr 2020 11:06:35 GMT 1:37:01 5e8b0d3c3ee51a0462e7a026 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/81-david-ilmar-beecher-ja-mihkel-kunnus-moby-dick 5e8b0d3c3ee51a0462e7a026 5c18d98b3641d7c91d617ce5 81-david-ilmar-beecher-ja-mihkel-kunnus-moby-dick full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#80 Anna Luik ja Miina Piir, "Ühiskondlik-meditsiiniline nähtus"]]> Mon, 23 Mar 2020 11:08:06 GMT 1:54:10 5e78989631430821075efe05 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/80-anna-luik-ja-miina-piir-uhiskondlik-meditsiiniline-nahtus 5e78989631430821075efe05 5c18d98b3641d7c91d617ce5 80-anna-luik-ja-miina-piir-uhiskondlik-meditsiiniline-nahtus full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#79 Aivo Andresson ja Leo Kunnas, "Sõda 2023"]]> Mon, 16 Mar 2020 09:59:12 GMT 1:51:02 5e6f4df054ef80a13f838a42 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/79-aivo-andresson-ja-leo-kunnas-soda-2023 5e6f4df054ef80a13f838a42 5c18d98b3641d7c91d617ce5 79-aivo-andresson-ja-leo-kunnas-soda-2023 full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#78 Tiit Kusnets ja Rünno Vissak, "1984"]]> Mon, 09 Mar 2020 14:50:35 GMT 1:56:37 5e6657c33106aacd129f04c0 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/78-tonis-arro-ja-runno-vissak-1984 5e6657c33106aacd129f04c0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 78-tonis-arro-ja-runno-vissak-1984 full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#77 Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk "Selges eesti keeles"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:37:02 GMT 2:01:52 5e60f27190c5f6bd05f7dd89 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/77-juku-kalle-raid-ja-ilmar-tomusk-selges-eesti-keeles 5e60f27190c5f6bd05f7dd89 5c18d98b3641d7c91d617ce5 77-juku-kalle-raid-ja-ilmar-tomusk-selges-eesti-keeles full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#76 Tanel Tammet ja Toomas Trapido, "Gaia hüpotees"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:21:32 GMT 1:42:58 5e60eecf90c5f6bd05f7dd88 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/76-tanel-tammet-ja-toomas-trapido-gaia-hupotees 5e60eecf90c5f6bd05f7dd88 5c18d98b3641d7c91d617ce5 76-tanel-tammet-ja-toomas-trapido-gaia-hupotees full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#75 Peeter Espak ja Jaan Lahe, "Apokalüptilise mõtlemise juured"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:20:55 GMT 1:54:40 5e60eeaabd2fad7f383686f0 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/75-peeter-espak-ja-jaan-lahe-apokaluptilise-motlemise-juured 5e60eeaabd2fad7f383686f0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 75-peeter-espak-ja-jaan-lahe-apokaluptilise-motlemise-juured full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#74 Robert Kitt ja Mihkel Kunnus, "Nõukogude-Harvardi linnulausujad"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:20:02 GMT 1:48:04 5e60ee75bbf5cd255034946b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/74-robert-kitt-ja-mihkel-kunnus-noukogude-harvardi-linnulaus 5e60ee75bbf5cd255034946b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 74-robert-kitt-ja-mihkel-kunnus-noukogude-harvardi-linnulaus full Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Robert Kitt ja Mihkel Kunnus. Saade Nassim Talebist, kes on esseist, õpetlane, statistik ja endine börsikaupleja ning riskianalüütik. Oma kirjatöödes uurib ja mõtiskleb ta juhuslikkuse, tõenäosuse ja ebakindluse üle. Ta peab tähtsaks ennustamatuse osa elus.


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Robert Kitt ja Mihkel Kunnus. Saade Nassim Talebist, kes on esseist, õpetlane, statistik ja endine börsikaupleja ning riskianalüütik. Oma kirjatöödes uurib ja mõtiskleb ta juhuslikkuse, tõenäosuse ja ebakindluse üle. Ta peab tähtsaks ennustamatuse osa elus.


Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#73 Mihhail Lotman ja Mikael Raihhelgauz, "Tähelepanekuid tärpentiinist"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:19:11 GMT 1:56:52 5e60ee4190c5f6bd05f7dd87 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/73-mihhail-lotman-ja-mikael-raihhelgauz-tahelepanekuid-tarpe 5e60ee4190c5f6bd05f7dd87 5c18d98b3641d7c91d617ce5 73-mihhail-lotman-ja-mikael-raihhelgauz-tahelepanekuid-tarpe full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#72 Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner, "Kolõma lood"]]> Thu, 05 Mar 2020 12:18:20 GMT 1:45:07 5e60ee0f5d9825cc5a55de35 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/72-jelena-skulskaja-ja-ivar-troner-koloma-lood 5e60ee0f5d9825cc5a55de35 5c18d98b3641d7c91d617ce5 72-jelena-skulskaja-ja-ivar-troner-koloma-lood full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#71 Mihkel Kunnus ja Anu Põldsam, "Yuval Harari suur pilt"]]> Thu, 05 Mar 2020 11:58:19 GMT 1:53:38 5e60e95d9a14f709323f2fca false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/71-mihkel-kunnus-ja-anu-poldsam-yuval-harari-suur-pilt 5e60e95d9a14f709323f2fca 5c18d98b3641d7c91d617ce5 71-mihkel-kunnus-ja-anu-poldsam-yuval-harari-suur-pilt full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#70 Robert Jürjendal ja Aleksei Saks, "Oma hääl"]]> Thu, 05 Mar 2020 11:57:33 GMT 1:56:55 5e60e92fbd2fad7f383686ed false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/70-robert-jurjendal-ja-aleksei-saks-oma-haal 5e60e92fbd2fad7f383686ed 5c18d98b3641d7c91d617ce5 70-robert-jurjendal-ja-aleksei-saks-oma-haal full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#69 Kivisildnik ja Andreas Veispak, "Kus on puuri võti?"]]> Wed, 26 Feb 2020 09:48:48 GMT 1:55:49 5e563f004b8cb5af29930093 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/69-kivisildnik-ja-andreas-veispak-kus-on-puuri-voti 5e563f004b8cb5af29930093 5c18d98b3641d7c91d617ce5 69-kivisildnik-ja-andreas-veispak-kus-on-puuri-voti full "Ma mõtlesin seda, et siis te oleksite tuttav minu argumentatsiooniga, mis osaliselt tugineb Ühendriikide ajaloole," räägib Columbia ülikooli külalislektor Govinda Lal Saul Bellow' igihalja romaani "Mr. Sammleri planeet" peategelasele. "Pärast 1776. aastat oli ekspansiooniks avatud terve kontinent, ja see maa imes kõik vead endasse. Ma ei ole muidugi ajaloolane. Aga kui inimene ei söanda julgeid oletusi teha, peab ta kõik spetsialistide hoolde jätma. Euroopal puudus pärast 1789. aastat ruum oma vigade jaoks. Tagajärg: sõda ja revolutsioon, kusjuures revolutsioonid lõppesid hullumeelsete käes."

Tsiteeritud lõik Bellow' raamatust on mul aastaid meeles mõlkunud, eriti aktuaalseks muutus see pärast seda, kui ma tutvusin põhjalikult Martin Malia revolutsioonide ajaloost kirjutatud teosega "Ajaloo vedurid"*. Ma kasutasin sama tsitaati kaheksa aastat tagasi Postimehele kirjutatud arvamusloos "Kõnnumaa õnnistus" ning 2019. aasta eelviimasel päeval lugesin ma selle ette ka oma kahele saatekülalisele, kelleks olid sedapuhku Kivisildnik ja Andreas Veispak**.

Hakatuseks arutasimegi selle üle, mida sellest mõttest arvata. "Kui on ressursse, saab teha vigu," selgitas Kivisildnik oma tõlgendust (33. minut), "kui ei ole, siis enam ei saa, vead lõppevad ära nii või teisiti koos ressursi lõppemisega. Kas kogu inimkond sureb välja?... Võib-olla."

Pärast mõnevõrra sellist morbiidset algust tõin ma mängu sama võrdpildi (43. minut), mida ma kasutasin meie hiljutises Hooandja videos***: Mulle tõesti tundub, et inimsugu meenutab järjest rohkem kinnisesse puuri suletud rotikarja, mille liikmed vee- ja toidupuuduse kartusel ning mustuse kuhjumise tõttu üksteisele kõrri on valmis kargama. Kui see peaks tõesti nii olema, siis on äärmiselt oluline horisont uuesti lahti saada, olgu see siis füüsiline, hingeline või vaimne (nii palju, kui me neid üksteisest eristada suudame).

Ühe romaanikangelase arvates on väljapääsuks kodanike komandeerimine kosmosesse, s.o plaan, mille taga paistavad Noa laeva kõrvad. Uurisingi seejärel Brüsselis kosmoseasju korraldavalt Andreaselt, mida tema sellest füüsilise horisondi avamise katsest arvab. Andreas viitas 1990-ndatel aastatel Arizona osariigis korraldatud eksperimendile (69. minut), kus keset kõrbe ehitatud tehiskeskkonda pandi elama kaheksa teadlast. Esialgne mõte oli hoida neid kaks aastat maailmast täiesti ära lõigatud autonoomse üksusena. See katse kukkus ettearvatult läbi. Kõigepealt läks see seltskond seal õige pea omavahel tülli ja ühest kolooniast sai kaks. Ent ilmnes ka tehniline probleem: selgus, et tolles õnnetus tehiskeskkonnas hingitsev taimestik ei suutnud toota piisavalt palju hapnikku. Seda on aga Arizonas tunduvalt lihtsam juurde hankida kui Kuu peal. "Ükskõik, kuhu me täna ka ei lähe: lõunapoolusele, Antarktikasse, Everesti tippu – kõik need kohad on inimesele elamiseks oluliselt sõbralikumad kui Kuu, Marss või mõni teine taevakeha. Mistõttu mõte sellest, et meil hakkab lähiaastatel toimuma mingi massemigratsioon Maalt kuhugi mujale on minu isikliku arvamuse järgi ikkagi utoopiline," võttis Andreas kokku selle teema (70. minut).

Järelikult tuleb jääda ja otsida horisondi avamiseks teisi variante. Sõltumata sellest, kas need võimalused on oma laadilt hingelised või vaimsed, peavad nad kuidagi muutma meie käitumist. Siinkohal jäi mulle kõrva üks teine uuring, mida tutvustas Kivisildnik (65. minut). Kõnealuses uurmistöös olevat vaadeldud pärast rasket haigust elule tagasi võidetud inimesi, kes seisid järsku vastamisi vajadusega muuta põhjalikult oma elukombeid. Seda suutvad tolle teadustöö autorite sõnul üksnes 15 protsenti vaadeldud patsientidest. "Ülejäänud 85 protsenti sureb ära lihtsalt sellepärast, et nad ei hakka inimese moodi elama. Nad teavad, mis neid ootab, ja nad surevad ikkagi. Põhjus on selles, et see pahe ongi nende elu. Nad ei suuda seda millegagi asendada, ega isegi ette kujutada, et nad võiksid näiteks ilma väga ohtra alkoholita edasi elada."

"Elustiili ja -harjumuste muutmine on ülimalt keeruline asi," jätkas Kivisildnik, "tavaliselt võtab inimene vastu mingi usu. See on jälle see vaimne komponent, mingi spirituaalsus, mingi vuuduu, huhhuu, aga see on ainus võimalus ellu jääda. Kuigi keegi ütleb, et planeeti saabki päästa mingi vaimsus, siis võib-olla see ongi nii. Mida me selle all mõtleme on juba omaette jutt" (67. minut).

Selle jutuajamise põhjal jäi mulle seega mulje, et meie põhilised valikud on: 1) utoopia; 2) vuuduu; 3) huhhuu.

Palugem, et meil oleks tarkust õigesti valida.

H.

--------------------------------

* https://www.amazon.com/Historys-Locomotives-Revolutions-Making-Modern-ebook/dp/B0015B7ITO/ref=sr_1_1?crid=34F8AT40OZ09E&keywords=martin+malia%2C+history%27s+locomotives&qid=1582383358&sprefix=Martin+Malia%2Caps%2C247&sr=8-1

** https://www.youtube.com/watch?v=-QrXSUVGNvI&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=19

*** https://www.hooandja.ee/projekt/rupert-sheldrake-eestis-teadus-ja-vaimne-praktika

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma mõtlesin seda, et siis te oleksite tuttav minu argumentatsiooniga, mis osaliselt tugineb Ühendriikide ajaloole," räägib Columbia ülikooli külalislektor Govinda Lal Saul Bellow' igihalja romaani "Mr. Sammleri planeet" peategelasele. "Pärast 1776. aastat oli ekspansiooniks avatud terve kontinent, ja see maa imes kõik vead endasse. Ma ei ole muidugi ajaloolane. Aga kui inimene ei söanda julgeid oletusi teha, peab ta kõik spetsialistide hoolde jätma. Euroopal puudus pärast 1789. aastat ruum oma vigade jaoks. Tagajärg: sõda ja revolutsioon, kusjuures revolutsioonid lõppesid hullumeelsete käes."

Tsiteeritud lõik Bellow' raamatust on mul aastaid meeles mõlkunud, eriti aktuaalseks muutus see pärast seda, kui ma tutvusin põhjalikult Martin Malia revolutsioonide ajaloost kirjutatud teosega "Ajaloo vedurid"*. Ma kasutasin sama tsitaati kaheksa aastat tagasi Postimehele kirjutatud arvamusloos "Kõnnumaa õnnistus" ning 2019. aasta eelviimasel päeval lugesin ma selle ette ka oma kahele saatekülalisele, kelleks olid sedapuhku Kivisildnik ja Andreas Veispak**.

Hakatuseks arutasimegi selle üle, mida sellest mõttest arvata. "Kui on ressursse, saab teha vigu," selgitas Kivisildnik oma tõlgendust (33. minut), "kui ei ole, siis enam ei saa, vead lõppevad ära nii või teisiti koos ressursi lõppemisega. Kas kogu inimkond sureb välja?... Võib-olla."

Pärast mõnevõrra sellist morbiidset algust tõin ma mängu sama võrdpildi (43. minut), mida ma kasutasin meie hiljutises Hooandja videos***: Mulle tõesti tundub, et inimsugu meenutab järjest rohkem kinnisesse puuri suletud rotikarja, mille liikmed vee- ja toidupuuduse kartusel ning mustuse kuhjumise tõttu üksteisele kõrri on valmis kargama. Kui see peaks tõesti nii olema, siis on äärmiselt oluline horisont uuesti lahti saada, olgu see siis füüsiline, hingeline või vaimne (nii palju, kui me neid üksteisest eristada suudame).

Ühe romaanikangelase arvates on väljapääsuks kodanike komandeerimine kosmosesse, s.o plaan, mille taga paistavad Noa laeva kõrvad. Uurisingi seejärel Brüsselis kosmoseasju korraldavalt Andreaselt, mida tema sellest füüsilise horisondi avamise katsest arvab. Andreas viitas 1990-ndatel aastatel Arizona osariigis korraldatud eksperimendile (69. minut), kus keset kõrbe ehitatud tehiskeskkonda pandi elama kaheksa teadlast. Esialgne mõte oli hoida neid kaks aastat maailmast täiesti ära lõigatud autonoomse üksusena. See katse kukkus ettearvatult läbi. Kõigepealt läks see seltskond seal õige pea omavahel tülli ja ühest kolooniast sai kaks. Ent ilmnes ka tehniline probleem: selgus, et tolles õnnetus tehiskeskkonnas hingitsev taimestik ei suutnud toota piisavalt palju hapnikku. Seda on aga Arizonas tunduvalt lihtsam juurde hankida kui Kuu peal. "Ükskõik, kuhu me täna ka ei lähe: lõunapoolusele, Antarktikasse, Everesti tippu – kõik need kohad on inimesele elamiseks oluliselt sõbralikumad kui Kuu, Marss või mõni teine taevakeha. Mistõttu mõte sellest, et meil hakkab lähiaastatel toimuma mingi massemigratsioon Maalt kuhugi mujale on minu isikliku arvamuse järgi ikkagi utoopiline," võttis Andreas kokku selle teema (70. minut).

Järelikult tuleb jääda ja otsida horisondi avamiseks teisi variante. Sõltumata sellest, kas need võimalused on oma laadilt hingelised või vaimsed, peavad nad kuidagi muutma meie käitumist. Siinkohal jäi mulle kõrva üks teine uuring, mida tutvustas Kivisildnik (65. minut). Kõnealuses uurmistöös olevat vaadeldud pärast rasket haigust elule tagasi võidetud inimesi, kes seisid järsku vastamisi vajadusega muuta põhjalikult oma elukombeid. Seda suutvad tolle teadustöö autorite sõnul üksnes 15 protsenti vaadeldud patsientidest. "Ülejäänud 85 protsenti sureb ära lihtsalt sellepärast, et nad ei hakka inimese moodi elama. Nad teavad, mis neid ootab, ja nad surevad ikkagi. Põhjus on selles, et see pahe ongi nende elu. Nad ei suuda seda millegagi asendada, ega isegi ette kujutada, et nad võiksid näiteks ilma väga ohtra alkoholita edasi elada."

"Elustiili ja -harjumuste muutmine on ülimalt keeruline asi," jätkas Kivisildnik, "tavaliselt võtab inimene vastu mingi usu. See on jälle see vaimne komponent, mingi spirituaalsus, mingi vuuduu, huhhuu, aga see on ainus võimalus ellu jääda. Kuigi keegi ütleb, et planeeti saabki päästa mingi vaimsus, siis võib-olla see ongi nii. Mida me selle all mõtleme on juba omaette jutt" (67. minut).

Selle jutuajamise põhjal jäi mulle seega mulje, et meie põhilised valikud on: 1) utoopia; 2) vuuduu; 3) huhhuu.

Palugem, et meil oleks tarkust õigesti valida.

H.

--------------------------------

* https://www.amazon.com/Historys-Locomotives-Revolutions-Making-Modern-ebook/dp/B0015B7ITO/ref=sr_1_1?crid=34F8AT40OZ09E&keywords=martin+malia%2C+history%27s+locomotives&qid=1582383358&sprefix=Martin+Malia%2Caps%2C247&sr=8-1

** https://www.youtube.com/watch?v=-QrXSUVGNvI&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=19

*** https://www.hooandja.ee/projekt/rupert-sheldrake-eestis-teadus-ja-vaimne-praktika

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#68 Mihkel Kunnus ja Ivar Tröner, "Meie faustiline allakäik"]]> Mon, 10 Feb 2020 09:04:10 GMT 1:52:19 5e411c89a5d5b13c4292b2a5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/68-mihkel-kunnus-ja-ivar-troner-meie-faustiline-allakaik 5e411c89a5d5b13c4292b2a5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 68-mihkel-kunnus-ja-ivar-troner-meie-faustiline-allakaik full Alfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos "Õhtumaa allakäik" ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. "Spengler on ääremärkus Goethele," formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). "Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi," selgitas Mihkel samas edasi, "nüüdisaegne teaduslik positivistlik*** vaade üritab kogu maailma seevastu arvude ja tõsiasjadega väliselt ära kirjeldada."

Kuivõrd ma pole "Õhtumaa allakäiku" ise lugenud, siis pidin vestluse suunamiseks laenama struktuuri mujalt. Selleks sai Erich Helleri suurepärasest esseekogumikust "Disinherited Mind"**** laenatud saksa 19. sajandi alguse kirjamehe Gottfried Hermanni mõte, et inimvaimu ajaloo võib jaotada nelja ajastusse: 1) poeetiline; 2) teoloogiline; 3) filosoofiline; ja) prosaistlik (32. minut).

"Kui kultuurist kaob ära poeetilise hinge ideaal," haaras sellest niidiotsast kinni Ivar (36. minut), "kui tekstid muutuvad väga asisteks, siis on see Spengleri järgi üks kultuuri allakäigu tunnustest. Poeesia on alati olnud ülimuslikus seisundis, eriti võrreldes proosaga, mis on välja kasvanud majandustekstidest."

Kuivõrd Spengler tähistas kultuuri hingestavat poeetiliselt vahendatud algilmutust saksakeelse sõnaga "die Ursymbole" (38. minut), siis uurisin edasi, mida pidas sakslane õhtumaise kultuuri teedrajavaks ürgsümboliks. "Spengler nimetab lääne kultuuri faustiliseks," võttis siinkohal sõnajärje üle Mihkel (41. minut), "Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele." "Goethe laenud torkavad Spengleri juures kõikjal silma, teadasaamine on tema jaoks olulisem hüve kui lunastus," sekundeeris Mihklile siin Ivar.

Hermanni skeemi järgi edasi liikudes jõudsimegi esimese tunni lõpuks proosaajastusse, mille Mihkel võttis hästi kokku sõnadega: "Füsiognoomika tardus kraniomeetriaks" (58. minut). Esimene oskussõna viitab kunstile teha näojoonte põhjal järeldusi inimese iseloomust, teine tähistab koljumõõtmist ja on põhimõtteliselt samasugune kvantitatiivne distsipliin nagu füüsika. "Arvulisus kaotab siin terviku ära," jätkas Mihkel, "kui näoilme on mingi holistlik mulje...", siis nina pikkus, silmade vahe jne kujutavad endast vaid läbitunnetamata arvumassiivi (võtaks mina Mihkli alustatud mõtte kokku).

Eelöeldu taustal pole vist ka väga üllatav, miks on Spengleri poeetiline ajaloofilosoofia meie ajajärgu prosaistide hulgas nii ebapopulaarne. Ivar teadis rääkida (5. minut), et Rein Raua andmetel pakkuvat Spengler huvi vaid vähese haridusega lugejatele. "Inimesi, kes räägivad meie allakäigust, peetakse üldiselt imelikuks," harutas Ivar seda teemat hiljem (65. minut) edasi, "AK raporteerib ju iga päev sellest, et kasvavad nii inimeste sissetulekud kui ka eluiga. Mis allakäigust te siin räägite? Mõtleme aga korraks nüüd sellele lamestunud kultuuripildile, küsime, keda on meil tänapäeval panna tõeliselt suurte autorite nagu Thomas Mann ja Dostojevski kõrvale? Kui nende ajajärgu inimene vaataks meid, siis näeks ta väikeste kabinetitekstide produtseerijate armaadat... Spengleri ajal olid hariduse aluseks suured klassikalised tekstid, pisisorgeldajad ja kabinettides tolgendajad ei pääsenud üldse pildile. Nüüd on needsamad pisiartiklite vorpijad loonud suure teadusliku diskursuse, kus kogu tõeväärtus ongi nendes artiklikestes." Ühesõnaga: Gottfried Hermanni suur visioon on tänaseks jõudnud oma loogilise lõpuni. Allakäigu põhjuste otsingul jõudsime (79. minut) klassikalise gümnaasiumi ärakaotamiseni, mille taga oli muuhulgas sellesama proosaajastu egalitaarne allhoovus.

Lohutuseks ja lõpetuseks tundub siinkohal sobiv tsiteerida meie enda suurt poeeti Heiti Talvikut:

See on Õhtumaa hing:

kui ta teisi ei söö, ei lahka,

pöördub ta tagasi ning

iseenese pistab nahka.

Luuletuse nimi on "Spenglerit lugedes" ning see on pärit aastast 1935.

Head kuulamist!

H.

-------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=2RFWljXaXx0&list=PLhpEK-_b7mfFMhLLaKlOtN0Po-z20SwEY&index=3

** https://www.youtube.com/watch?v=Y3SK4NyOgTk&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=8

*** https://www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=35

**** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1581234893&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Alfred North Whitehead* on öelnud, et lääne filosoofia kujutab endast ääremärkusi Platonile**. Oswald Spengler, kelle tähtteos "Õhtumaa allakäik" ilmus eesti keeles 2012. aastal, tuleb teisest traditsioonist. "Spengler on ääremärkus Goethele," formuleeris Mihkel õnnestunult saksa ajaloofilosoofi vaimse sugupuu (12. minut). "Goethe juures tasuks tähele panna teatud organitsistlikku ja seesmisuse mahataandamatust rõhutavat vaimulaadi," selgitas Mihkel samas edasi, "nüüdisaegne teaduslik positivistlik*** vaade üritab kogu maailma seevastu arvude ja tõsiasjadega väliselt ära kirjeldada."

Kuivõrd ma pole "Õhtumaa allakäiku" ise lugenud, siis pidin vestluse suunamiseks laenama struktuuri mujalt. Selleks sai Erich Helleri suurepärasest esseekogumikust "Disinherited Mind"**** laenatud saksa 19. sajandi alguse kirjamehe Gottfried Hermanni mõte, et inimvaimu ajaloo võib jaotada nelja ajastusse: 1) poeetiline; 2) teoloogiline; 3) filosoofiline; ja) prosaistlik (32. minut).

"Kui kultuurist kaob ära poeetilise hinge ideaal," haaras sellest niidiotsast kinni Ivar (36. minut), "kui tekstid muutuvad väga asisteks, siis on see Spengleri järgi üks kultuuri allakäigu tunnustest. Poeesia on alati olnud ülimuslikus seisundis, eriti võrreldes proosaga, mis on välja kasvanud majandustekstidest."

Kuivõrd Spengler tähistas kultuuri hingestavat poeetiliselt vahendatud algilmutust saksakeelse sõnaga "die Ursymbole" (38. minut), siis uurisin edasi, mida pidas sakslane õhtumaise kultuuri teedrajavaks ürgsümboliks. "Spengler nimetab lääne kultuuri faustiliseks," võttis siinkohal sõnajärje üle Mihkel (41. minut), "Faust tahab kõike teada, kõike avardada, minna üle piiride, ta januneb lõpmatuse järele." "Goethe laenud torkavad Spengleri juures kõikjal silma, teadasaamine on tema jaoks olulisem hüve kui lunastus," sekundeeris Mihklile siin Ivar.

Hermanni skeemi järgi edasi liikudes jõudsimegi esimese tunni lõpuks proosaajastusse, mille Mihkel võttis hästi kokku sõnadega: "Füsiognoomika tardus kraniomeetriaks" (58. minut). Esimene oskussõna viitab kunstile teha näojoonte põhjal järeldusi inimese iseloomust, teine tähistab koljumõõtmist ja on põhimõtteliselt samasugune kvantitatiivne distsipliin nagu füüsika. "Arvulisus kaotab siin terviku ära," jätkas Mihkel, "kui näoilme on mingi holistlik mulje...", siis nina pikkus, silmade vahe jne kujutavad endast vaid läbitunnetamata arvumassiivi (võtaks mina Mihkli alustatud mõtte kokku).

Eelöeldu taustal pole vist ka väga üllatav, miks on Spengleri poeetiline ajaloofilosoofia meie ajajärgu prosaistide hulgas nii ebapopulaarne. Ivar teadis rääkida (5. minut), et Rein Raua andmetel pakkuvat Spengler huvi vaid vähese haridusega lugejatele. "Inimesi, kes räägivad meie allakäigust, peetakse üldiselt imelikuks," harutas Ivar seda teemat hiljem (65. minut) edasi, "AK raporteerib ju iga päev sellest, et kasvavad nii inimeste sissetulekud kui ka eluiga. Mis allakäigust te siin räägite? Mõtleme aga korraks nüüd sellele lamestunud kultuuripildile, küsime, keda on meil tänapäeval panna tõeliselt suurte autorite nagu Thomas Mann ja Dostojevski kõrvale? Kui nende ajajärgu inimene vaataks meid, siis näeks ta väikeste kabinetitekstide produtseerijate armaadat... Spengleri ajal olid hariduse aluseks suured klassikalised tekstid, pisisorgeldajad ja kabinettides tolgendajad ei pääsenud üldse pildile. Nüüd on needsamad pisiartiklite vorpijad loonud suure teadusliku diskursuse, kus kogu tõeväärtus ongi nendes artiklikestes." Ühesõnaga: Gottfried Hermanni suur visioon on tänaseks jõudnud oma loogilise lõpuni. Allakäigu põhjuste otsingul jõudsime (79. minut) klassikalise gümnaasiumi ärakaotamiseni, mille taga oli muuhulgas sellesama proosaajastu egalitaarne allhoovus.

Lohutuseks ja lõpetuseks tundub siinkohal sobiv tsiteerida meie enda suurt poeeti Heiti Talvikut:

See on Õhtumaa hing:

kui ta teisi ei söö, ei lahka,

pöördub ta tagasi ning

iseenese pistab nahka.

Luuletuse nimi on "Spenglerit lugedes" ning see on pärit aastast 1935.

Head kuulamist!

H.

-------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=2RFWljXaXx0&list=PLhpEK-_b7mfFMhLLaKlOtN0Po-z20SwEY&index=3

** https://www.youtube.com/watch?v=Y3SK4NyOgTk&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=8

*** https://www.youtube.com/watch?v=1CiKZg6vlEc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=35

**** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=tmm_pap_swatch_0?_encoding=UTF8&qid=1581234893&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#67 Arne Hiob ja Tanel Tammet, "Silicon Valley millennium"]]> Tue, 04 Feb 2020 08:52:28 GMT 1:49:09 5e3930cbc8c4acad1032db09 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/67-arne-hiob-ja-tanel-tammet-silicon-valley-millennium 5e3930cbc8c4acad1032db09 5c18d98b3641d7c91d617ce5 67-arne-hiob-ja-tanel-tammet-silicon-valley-millennium full "Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut "Surematuse saavutamise komisjon", mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas teadust surematuse saavutamiseks," kirjutab Nassim Taleb oma "Antihapras". ""Singulaarsusmõtlejad" (nagu Ray Kurzweil), kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad oma püüdlustega minus intensiivset tülgastust – sedasama oleksid tundnud antiikaja inimesed."

Ray Kurzweili* "singulaarsusmõtted" ärgitasid mind "Tähenduse teejuhtide" 67. vestlusringi kutsuma tarkvarateadlase ja teoloogi, sest mulle on Silicon Valley tehnoloogilise lunastusõpetuse tagant paistnud juba ammu kristliku eshatoloogia** igimoonduvad kõrvad. Kõigepealt uurisingi Tanelilt ja Arnelt, kuidas nemad Silicon Valley prohvetite hulgas palju kõneainet pakkunud singulaarsusest aru saavad.

"Idee on selles, et tehisintellekt muutub ühel hetkel tugevamaks kui inimene," selgitas Tanel (8. minut). Selline tehisaru hakkavat ennast siis järjest parandama ja täiustama ning saavat ulja enesetuunimise käigus veel võimsamaks. "Kui niimoodi juhtub, siis muutuvad singulaarsushüpoteesi järgi inimesed tehisintellekti kõrval hiire- või putukataolisteks olenditeks, kellega viimane teeb, mida ta ise tahab," jätkas Tanel (9. minut), "me küll ei tea, mida ta kavatseb teha, aga võib arvata, et kogu meie senine ühiskonnakorraldus pööratakse pea peale, meie kultuurist ja tsivilisatsioonist, nii nagu me seda praegu mõistame, ei jää midagi järele. Võib-olla lähevad asjad paremaks, võib-olla halvemaks, seda me ei tea, aga igal juhul muutuvad nad kardinaalselt, me ei oska seda ette kujutada ja see kõik juhtub hästi kiiresti ning suure pauguga."

Arne juhtis seepeale tähelepanu tuntud tõsiasjale, et kuivõrd me ei saa aru enda teadvuse tekkest, siis on äärmiselt spekulatiivne rääkida meie loodud tehisteadvusest – siin nihkuski jutt juba tehisintellektilt tehisteadvusele. "Minu poolt vaadates on esimene küsimus," jätkas ta (15. minut) "kas aju üldse tekitab teadvust... ma mõtlen ikka, et vaimne dimensioon on midagi muud – aga olgu peale, see on meie usk ja kogemus –, aga see, kui räägitakse, et varsti tuleb mingi uus teadvus, mis oskab erinevalt meist ennast ise mõista ja parandada, siis minu jaoks on siin väga palju küsimusi."

Nendesamade küsimuste jälil jätkasimegi teadvuse mõiste määratlemisega. Tanel visandas kõigepealt mõned olulisemad tänapäevased arusaamad (19.minut): 1) panpsühhism; 2) teadvus on illusioon ("arvutisumin peas"); 3) teadvus on ajutegevuse kontrollsüsteemi ilming. "Mina ei usu, et lähima paarikümne aasta jooksul keegi midagi fundamentaalselt aju töö kohta avastab, ja kui me isegi sellest aru ei saa, kuidas aju töötab, siis pole imestada, et me ei saa aru, kuidas teadvus funktsioneerib," võttis Tanel asja kokku.

Arnele ei istunud ettearvatult dennetlik*** käsitus teadvusest kui illusioonist. "Kui teadvuslik olend ütleb, et meil ei ole teadvust," selgitas ta (27. minut), siis läheb see minu arvates vastuollu isegi Descartes'iga, kes jõuab ju oma analüüsis sinna, et on üks kaheldamatu asi: ma olen olemas; ma mõtlen, kui ma mõtlen; ma kahtlen, kui ma kahtlen. Ja kui nüüd keegi ütleb, et teadvust ei ole olemas, siis ta tegelikult mängib sõnadega. Ma arvan, et praktikas elab ta teisiti, talle on armas tema perekond, tal on mingid mälestused, mis teevad temast inimese... pigem kalduks ma siis juba toetama panpsühhismi."

Seejärel arutasime selle üle, kas palju kõneainet pakkuv tehisintellekt kujutab endast digitaalset professor Moriartyt või amokki jooksvat haamrit ning vahetasime mõtteid teemal, kas mitte inimühiskond ise ei või olla see kardetud tehismõistus.

Lõpuks jõudsime imekombel jälle singulaarsuse juurde tagasi (90. minut). Minu küsimuse peale, kas kauaoodatud singulaarsus ei kujuta endast mitte viimsepäeva nüüdisaegset ilmingut, vastas Arne: "Tore oleks. Seda on minu ala, teoloogia, ju kogu aeg teinud, otsinud läbi sajandite uusi mõisteid. Vanu asju tuleb pidevalt uues keeles edasi rääkida, vastavalt sellele, kuidas asjad muutuvad. Religiooniteadlased räägivad, et vanaaja inimese arusaamine aja kulgemisest oli üldiselt tsirkulaarne, see käis ringiratast: kevad, suvi, sügis, talv. See väljendub näiteks hinduismi kalpades –tohutult pikkades ajastutes, mis käivad ikkagi ringiratast. Ja nüüd tuleb äkki ei-tea-kust lineaarne joon. See hakkab võimsal kirjanduslikul kujul pihta Vanas Testamendis, mõjutab juutide kaudu kristlust, kandub kristluse kaudu üle maailma, sekulariseerub ja muutub läänemaailma progressiideeks." Siin on pikk ja keeruline lugu minu arvates lihtsas maakeeles kenasti kokku võetud.

Päris saate lõpus jõudsime kolmekesi järeldusele, et kui me ennast õhku laseme, siis ei tule ei tehismõistust ega tehisteadvust, vaid meil saab olema tegemist kaunis vagase looga.

Head kuulamist!

H.

-------------------

* https://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Kurzweil

** https://www.youtube.com/watch?v=MGCQ0VWtgLc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=25

*** https://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Dennett

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut "Surematuse saavutamise komisjon", mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas teadust surematuse saavutamiseks," kirjutab Nassim Taleb oma "Antihapras". ""Singulaarsusmõtlejad" (nagu Ray Kurzweil), kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad oma püüdlustega minus intensiivset tülgastust – sedasama oleksid tundnud antiikaja inimesed."

Ray Kurzweili* "singulaarsusmõtted" ärgitasid mind "Tähenduse teejuhtide" 67. vestlusringi kutsuma tarkvarateadlase ja teoloogi, sest mulle on Silicon Valley tehnoloogilise lunastusõpetuse tagant paistnud juba ammu kristliku eshatoloogia** igimoonduvad kõrvad. Kõigepealt uurisingi Tanelilt ja Arnelt, kuidas nemad Silicon Valley prohvetite hulgas palju kõneainet pakkunud singulaarsusest aru saavad.

"Idee on selles, et tehisintellekt muutub ühel hetkel tugevamaks kui inimene," selgitas Tanel (8. minut). Selline tehisaru hakkavat ennast siis järjest parandama ja täiustama ning saavat ulja enesetuunimise käigus veel võimsamaks. "Kui niimoodi juhtub, siis muutuvad singulaarsushüpoteesi järgi inimesed tehisintellekti kõrval hiire- või putukataolisteks olenditeks, kellega viimane teeb, mida ta ise tahab," jätkas Tanel (9. minut), "me küll ei tea, mida ta kavatseb teha, aga võib arvata, et kogu meie senine ühiskonnakorraldus pööratakse pea peale, meie kultuurist ja tsivilisatsioonist, nii nagu me seda praegu mõistame, ei jää midagi järele. Võib-olla lähevad asjad paremaks, võib-olla halvemaks, seda me ei tea, aga igal juhul muutuvad nad kardinaalselt, me ei oska seda ette kujutada ja see kõik juhtub hästi kiiresti ning suure pauguga."

Arne juhtis seepeale tähelepanu tuntud tõsiasjale, et kuivõrd me ei saa aru enda teadvuse tekkest, siis on äärmiselt spekulatiivne rääkida meie loodud tehisteadvusest – siin nihkuski jutt juba tehisintellektilt tehisteadvusele. "Minu poolt vaadates on esimene küsimus," jätkas ta (15. minut) "kas aju üldse tekitab teadvust... ma mõtlen ikka, et vaimne dimensioon on midagi muud – aga olgu peale, see on meie usk ja kogemus –, aga see, kui räägitakse, et varsti tuleb mingi uus teadvus, mis oskab erinevalt meist ennast ise mõista ja parandada, siis minu jaoks on siin väga palju küsimusi."

Nendesamade küsimuste jälil jätkasimegi teadvuse mõiste määratlemisega. Tanel visandas kõigepealt mõned olulisemad tänapäevased arusaamad (19.minut): 1) panpsühhism; 2) teadvus on illusioon ("arvutisumin peas"); 3) teadvus on ajutegevuse kontrollsüsteemi ilming. "Mina ei usu, et lähima paarikümne aasta jooksul keegi midagi fundamentaalselt aju töö kohta avastab, ja kui me isegi sellest aru ei saa, kuidas aju töötab, siis pole imestada, et me ei saa aru, kuidas teadvus funktsioneerib," võttis Tanel asja kokku.

Arnele ei istunud ettearvatult dennetlik*** käsitus teadvusest kui illusioonist. "Kui teadvuslik olend ütleb, et meil ei ole teadvust," selgitas ta (27. minut), siis läheb see minu arvates vastuollu isegi Descartes'iga, kes jõuab ju oma analüüsis sinna, et on üks kaheldamatu asi: ma olen olemas; ma mõtlen, kui ma mõtlen; ma kahtlen, kui ma kahtlen. Ja kui nüüd keegi ütleb, et teadvust ei ole olemas, siis ta tegelikult mängib sõnadega. Ma arvan, et praktikas elab ta teisiti, talle on armas tema perekond, tal on mingid mälestused, mis teevad temast inimese... pigem kalduks ma siis juba toetama panpsühhismi."

Seejärel arutasime selle üle, kas palju kõneainet pakkuv tehisintellekt kujutab endast digitaalset professor Moriartyt või amokki jooksvat haamrit ning vahetasime mõtteid teemal, kas mitte inimühiskond ise ei või olla see kardetud tehismõistus.

Lõpuks jõudsime imekombel jälle singulaarsuse juurde tagasi (90. minut). Minu küsimuse peale, kas kauaoodatud singulaarsus ei kujuta endast mitte viimsepäeva nüüdisaegset ilmingut, vastas Arne: "Tore oleks. Seda on minu ala, teoloogia, ju kogu aeg teinud, otsinud läbi sajandite uusi mõisteid. Vanu asju tuleb pidevalt uues keeles edasi rääkida, vastavalt sellele, kuidas asjad muutuvad. Religiooniteadlased räägivad, et vanaaja inimese arusaamine aja kulgemisest oli üldiselt tsirkulaarne, see käis ringiratast: kevad, suvi, sügis, talv. See väljendub näiteks hinduismi kalpades –tohutult pikkades ajastutes, mis käivad ikkagi ringiratast. Ja nüüd tuleb äkki ei-tea-kust lineaarne joon. See hakkab võimsal kirjanduslikul kujul pihta Vanas Testamendis, mõjutab juutide kaudu kristlust, kandub kristluse kaudu üle maailma, sekulariseerub ja muutub läänemaailma progressiideeks." Siin on pikk ja keeruline lugu minu arvates lihtsas maakeeles kenasti kokku võetud.

Päris saate lõpus jõudsime kolmekesi järeldusele, et kui me ennast õhku laseme, siis ei tule ei tehismõistust ega tehisteadvust, vaid meil saab olema tegemist kaunis vagase looga.

Head kuulamist!

H.

-------------------

* https://en.wikipedia.org/wiki/Ray_Kurzweil

** https://www.youtube.com/watch?v=MGCQ0VWtgLc&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=25

*** https://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Dennett

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#66 Hasso Krull ja Peeter Laurits, "Kus on tsibiputini piir?"]]> Tue, 28 Jan 2020 12:21:36 GMT 1:54:29 5e30274ffc41229846fb3cb5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/66-hasso-krull-ja-peeter-laurits-kus-on-tsibiputini-piir 5e30274ffc41229846fb3cb5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 66-hasso-krull-ja-peeter-laurits-kus-on-tsibiputini-piir full Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits.

"Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kirikliku võimuvõitlusega. Rupert Sheldrake on käesolevas teoses ette võtnud materialistliku teaduse põhilised dogmad ehk 10 käsku. Kas mateeria ja energia hulk on alati jääv? Kas mateeria on teadvusetu? Kas mälu salvestub materiaalse jäljena? etc. Ta analüüsib neid sellise põhjalikkusega, nagu tuleks läbi analüüsida mistahes teaduslikke hüpoteese. Sheldrake on järjekindel – ta võtab materialismi kanoonilised põhipostulaadid ette üksteise järel, vaagib argumente, osutab nõrkadele kohtadele ja küsib täpsustavaid lisaküsimusi. Ta ei anna vastuseid ega paku välja alternatiivset maailmavaadet, lihtsalt osutab viimase sajandi teadusavastustele kvantfüüsikast molekulaarbioloogiani, mille valguses need mehhanistlikud postulaadid enam koos ei püsi. Lõpptulemusena jääb materialistlikust katedraalist alles üksnes pentsik kummitus. Nostalgia," kirjutas Peeter raamatu kaanel.

Möödunud novembris kutsusin ma Peetri koos Hasso Krulliga stuudiosse, et arutada teist Sheldrake'i raamatut "Mineviku kohalolu"***, mis on Peetrit tema enda sõnul väga inspireerinud. Vestluse alguses pärisingi ma selle põhjuste kohta. "Sa küsisid, miks ta mind inspireeris," vastas Peeter (8. minut), "aga sellepärast, et need küsimused on mul olnud lapsepõlvest saadik üleval. Linnas ei olnud need lihtsalt nii aktuaalsed, kohe kui ma metsa kolisin – see Kütioru elamine oli mul ikka kohe päris keset metsa –, siis aktualiseerusid nad veel rohkem, veel täpsemini. Sheldrake aitas mul nendele probleemidele ja küsimustele leida veel täpsemaid küsimusi."

Saate pealkiri – olgu siinkohal märgitud, et tsibiputin tähendab võru keeles elementaarosakest**** – tuleb vestluse lõpuosast, kui jutt kandus materialismi piirdele (108. minut). "Minul tekib vaimu ja mateeria vastandamisega see probleem," selgitas Hasso, "et kui me liigume nende päris vaimsete asjade juurest natuke vähem vaimsete juurde ja sealt veel edasi vähem ja vähem vaimsete asjade juurde, siis me peaksime ju ühel hetkel jõudma päris puhta mateeriani välja. Aga seal toimub ikkagi igal pool mingi liikumine, tundub, et seal on juba ka mingi intelligentsus olemas. Selge see, et seal taga toimub ikka midagi veel ja veel – see on nagu mingi suur kosmiline tants. Kus tuleb siis see koht, kus vaimu enam ei ole, kus on see koht, kust me leiame ainult palja mateeria. Ma kahtlustan, et seda kohta ei tulegi."

Pärast seda tõdemust tõmbasimegi vestlusele õige pea joone alla.

Head õhtut!

H.

----------------------

* https://www.rahvaraamat.ee/p/dogmadeta-teadus/618635/en?isbn=9789949945795

** https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38

*** https://www.amazon.com/Presence-Past-Morphic-Resonance-Memory/dp/1594774617/ref=sr_1_1?keywords=Sheldrake+presence+of+the+past&qid=1580152749&sr=8-1

**** https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Tsibiputin

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Rupert Sheldrake'i 2014. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "Dogmadeta teadus"*, millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 55. vestlusring** koos Toomas Pauli ja Tarmo Soomerega, kirjutas kaaneteksti Peeter Laurits.

"Teaduslik maailmavaade on kõikehõlmav, sellele toetub kogu me progresseeruv tehnoloogiline tsivilisatsioon. Samas on tänapäeva teadus koormatud suure hulga iganenud dogmaatiliste tõekspidamistega. Lubjastunud uskumused on väga püsivad, need muudavad teaduselu sarnasemaks kirikliku võimuvõitlusega. Rupert Sheldrake on käesolevas teoses ette võtnud materialistliku teaduse põhilised dogmad ehk 10 käsku. Kas mateeria ja energia hulk on alati jääv? Kas mateeria on teadvusetu? Kas mälu salvestub materiaalse jäljena? etc. Ta analüüsib neid sellise põhjalikkusega, nagu tuleks läbi analüüsida mistahes teaduslikke hüpoteese. Sheldrake on järjekindel – ta võtab materialismi kanoonilised põhipostulaadid ette üksteise järel, vaagib argumente, osutab nõrkadele kohtadele ja küsib täpsustavaid lisaküsimusi. Ta ei anna vastuseid ega paku välja alternatiivset maailmavaadet, lihtsalt osutab viimase sajandi teadusavastustele kvantfüüsikast molekulaarbioloogiani, mille valguses need mehhanistlikud postulaadid enam koos ei püsi. Lõpptulemusena jääb materialistlikust katedraalist alles üksnes pentsik kummitus. Nostalgia," kirjutas Peeter raamatu kaanel.

Möödunud novembris kutsusin ma Peetri koos Hasso Krulliga stuudiosse, et arutada teist Sheldrake'i raamatut "Mineviku kohalolu"***, mis on Peetrit tema enda sõnul väga inspireerinud. Vestluse alguses pärisingi ma selle põhjuste kohta. "Sa küsisid, miks ta mind inspireeris," vastas Peeter (8. minut), "aga sellepärast, et need küsimused on mul olnud lapsepõlvest saadik üleval. Linnas ei olnud need lihtsalt nii aktuaalsed, kohe kui ma metsa kolisin – see Kütioru elamine oli mul ikka kohe päris keset metsa –, siis aktualiseerusid nad veel rohkem, veel täpsemini. Sheldrake aitas mul nendele probleemidele ja küsimustele leida veel täpsemaid küsimusi."

Saate pealkiri – olgu siinkohal märgitud, et tsibiputin tähendab võru keeles elementaarosakest**** – tuleb vestluse lõpuosast, kui jutt kandus materialismi piirdele (108. minut). "Minul tekib vaimu ja mateeria vastandamisega see probleem," selgitas Hasso, "et kui me liigume nende päris vaimsete asjade juurest natuke vähem vaimsete juurde ja sealt veel edasi vähem ja vähem vaimsete asjade juurde, siis me peaksime ju ühel hetkel jõudma päris puhta mateeriani välja. Aga seal toimub ikkagi igal pool mingi liikumine, tundub, et seal on juba ka mingi intelligentsus olemas. Selge see, et seal taga toimub ikka midagi veel ja veel – see on nagu mingi suur kosmiline tants. Kus tuleb siis see koht, kus vaimu enam ei ole, kus on see koht, kust me leiame ainult palja mateeria. Ma kahtlustan, et seda kohta ei tulegi."

Pärast seda tõdemust tõmbasimegi vestlusele õige pea joone alla.

Head õhtut!

H.

----------------------

* https://www.rahvaraamat.ee/p/dogmadeta-teadus/618635/en?isbn=9789949945795

** https://www.youtube.com/watch?v=N8WBeR7hu94&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=38

*** https://www.amazon.com/Presence-Past-Morphic-Resonance-Memory/dp/1594774617/ref=sr_1_1?keywords=Sheldrake+presence+of+the+past&qid=1580152749&sr=8-1

**** https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Tsibiputin

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#65 Jaan Kivistik ja Janika Päll, "Nälg terviku järele"]]> Tue, 21 Jan 2020 10:00:46 GMT 1:47:16 5e26cbcef3d1b110540a60ca false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/65-jaan-kivistik-ja-janika-pall-nalg-terviku-jarele 5e26cbcef3d1b110540a60ca 5c18d98b3641d7c91d617ce5 65-jaan-kivistik-ja-janika-pall-nalg-terviku-jarele full "Platoni ja Aristotelese liidus leiame seega empiirilise analüüsi ja vaimse intuitsiooni vahel teatud elegantset tasakaalu ja pinget – see vahekord on kenasti tabatud Raffaeli renessansiaegses meistriteoses "Ateena kool".* Selle fresko keskel seisavad vana Platon ja noor Aristoteles, keda ümbritseb kreeka filosoofide ja teadlaste elav vestlusring. Platoni sõrm on tõstetud taeva poole, nähtamatu ja transtsendentse suunas, samal ajal kui Aristoteles juhib meie pilgud alla, nähtava ja immanentse poole."

See lõik Richard Tarnase raamatust "The Passion of the Western Mind"**, mida ma ei jõua ära kiita, andis lähtekoha ja raami kaht suurt kreeklast kõrvutavale keskustelule, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaan Kivistik ja Janika Päll. Et Platonist on meil olnud juba kolm saadet (# 44 "Palavikus linn", #53 "Ihalev hingeosa, #63 "Pagendatud purgatoorium"), siis seekord oli rõhk pigem Aristotelesel. Eriti huvitas mind see, kuidas lääne mõtteloo pendel nende kahe pooluse vahel võnkuma on kippunud.

See teema tuli pikemalt jutuks esimese tunni viimastel minutitel. "Ma olen kuskil püüdnud selgitada," kõneleb Jaan (55. minut), "et põhjuseid, miks Aristoteles 13. sajandil populaarseks muutus, oli kaks. Esiteks on Aristoteles akadeemilise õpetamise vormi jaoks kergemini kohandatav. Teine on see, et 13. sajandil nõuavad linnakultuur, tehnoloogia ja tehnika empiirilisi teadmisi ning Aristoteles on igasuguse empiirilise uurimise alusena palju asjalikum kui Platon, kes räägib meile, et hinge uurimise käigus avanevad meile kõik igavikulised tõed ja et vaatlusandmetega tegelemine ei ole eriti tähtis. 16. ja 17. sajandi vaimuelu värskenemine toimub aga ju samuti empiirilise uurimise nälja loosungi all. Nii räägib Francis Bacon, et uurimistöö peab olema tulutoov ning igasugune viljatu skolastika tuleb jätta sinnapaika. Need on needsamad loosungid, mille all Aristoteles 13. sajandil sisse toodi. Nüüd kõlbavad samad lööksõnad selleks, et Aristoteles maha jätta ning võtta omaks galileilik ja descartes'lik püüdlus – sisuliselt platonlik püüdlus –, otsida mõistusega silmnähtava tagant mingisugust üldisemat skeemi. Toimub see, millest Janika just rääkis: haridus on muutunud nii tüütuks ja igavaks, et nüüd liigutakse täpselt vastupidises suunas. Läks vaja sedasama Platonit, kes 13. sajandil viljatuse tõttu kõrvale pandi, et nüüd jätta maha juba viljatu Aristoteles... Maailmapilt vahetati välja ja uus pilt aitas vanadest institutsioonidest jagu saada. Vabade kirjavahetajate tegevuse tulemusena tekkis nende kõrvale uus teadus, sealhulgas ka uus heliotsentriline astronoomia. Uus keemia tõrjus Boyle'i juhtimisel kõrvale arusaamise neljast algelemendist. Saja aastaga muutus päris palju."

Edasi läks veelgi huvitavamaks (59. minut): "Kuivõrd see on juba toimunud, siis me teame, et üht ja sama pilti on võimalik kasutada kord nii, kord naa – kord millegi edasi tõukamiseks, kord jälle selle sama tagasi tõmbamiseks –, siis pole võimatu, et meil on praegu käsil mingisugune uus aristotelliku pildi pealetung. See võtab vahel ekspertide vastase revolutsiooni kuju, aga on oma loomult palju laiaulatuslikum nähtus. Siia alla kuuluvad nii poliitilises mõttes konservatiivid kui ka keskkonnateadlikud kooliõpilased, kes võitlevad justnagu millegi vastupidise eest, kuid neid mõlemaid võib pidada teatud mõttes aristotellasteks, kes näevad tervikut ja kes ei taha ühemõõtmelisi teoreetilisi teadmisi."

Saate pealkiri on pärit vestluse kokkuvõtvast osast. "Kui ma peaksin sõnastama mingi vajaduse, mida Aristotelese ideed loomupäraselt rahuldavad," sõnas Jaan (103. minut), "siis on selleks minu arvates inimeste nälg terviku järele. Siin ei ole jutt üksnes maailma kui terviku süstematiseerimisest ja mõtestamisest, vaid ka üksikute konkreetsete nähtuste tervikuna käsitlemisest. Näiteks arstiteaduses suhtutakse praegu kriitiliselt muidu nii tõhusana näivasse tõenduspõhisesse meditsiini ja huvitutakse holistilistest terviseparandamise meetoditest. Teiseks näiteks on looduskaitse, ökoloogiline nägemine, mille taga on ju selgelt terviku säilitamise püüe. Siin ei seista mitte niivõrd üksikute liikide, vaid kogu loodusterviku eest. Mulle tundub, et naasev aristotellik maailmapilt on mingis mõttes kooskõlas uuskonservatiivsete poliitiliste suundumustega. See paistab olevat moes, aga kas see mood on tuhande- või kümneaastane, seda näitab aeg."

"Kui see mood aitab meil säilitada meie elukeskkonda, siis annaks Jumal, et see on tuhandeaastane," kostis selle peale Janika ja õige varsti oligi saade läbi.

Head kuulamist!

H.

---------------------

* https://en.wikipedia.org/wiki/The_School_of_Athens

** https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Platoni ja Aristotelese liidus leiame seega empiirilise analüüsi ja vaimse intuitsiooni vahel teatud elegantset tasakaalu ja pinget – see vahekord on kenasti tabatud Raffaeli renessansiaegses meistriteoses "Ateena kool".* Selle fresko keskel seisavad vana Platon ja noor Aristoteles, keda ümbritseb kreeka filosoofide ja teadlaste elav vestlusring. Platoni sõrm on tõstetud taeva poole, nähtamatu ja transtsendentse suunas, samal ajal kui Aristoteles juhib meie pilgud alla, nähtava ja immanentse poole."

See lõik Richard Tarnase raamatust "The Passion of the Western Mind"**, mida ma ei jõua ära kiita, andis lähtekoha ja raami kaht suurt kreeklast kõrvutavale keskustelule, kus mu stuudiokülalisteks olid Jaan Kivistik ja Janika Päll. Et Platonist on meil olnud juba kolm saadet (# 44 "Palavikus linn", #53 "Ihalev hingeosa, #63 "Pagendatud purgatoorium"), siis seekord oli rõhk pigem Aristotelesel. Eriti huvitas mind see, kuidas lääne mõtteloo pendel nende kahe pooluse vahel võnkuma on kippunud.

See teema tuli pikemalt jutuks esimese tunni viimastel minutitel. "Ma olen kuskil püüdnud selgitada," kõneleb Jaan (55. minut), "et põhjuseid, miks Aristoteles 13. sajandil populaarseks muutus, oli kaks. Esiteks on Aristoteles akadeemilise õpetamise vormi jaoks kergemini kohandatav. Teine on see, et 13. sajandil nõuavad linnakultuur, tehnoloogia ja tehnika empiirilisi teadmisi ning Aristoteles on igasuguse empiirilise uurimise alusena palju asjalikum kui Platon, kes räägib meile, et hinge uurimise käigus avanevad meile kõik igavikulised tõed ja et vaatlusandmetega tegelemine ei ole eriti tähtis. 16. ja 17. sajandi vaimuelu värskenemine toimub aga ju samuti empiirilise uurimise nälja loosungi all. Nii räägib Francis Bacon, et uurimistöö peab olema tulutoov ning igasugune viljatu skolastika tuleb jätta sinnapaika. Need on needsamad loosungid, mille all Aristoteles 13. sajandil sisse toodi. Nüüd kõlbavad samad lööksõnad selleks, et Aristoteles maha jätta ning võtta omaks galileilik ja descartes'lik püüdlus – sisuliselt platonlik püüdlus –, otsida mõistusega silmnähtava tagant mingisugust üldisemat skeemi. Toimub see, millest Janika just rääkis: haridus on muutunud nii tüütuks ja igavaks, et nüüd liigutakse täpselt vastupidises suunas. Läks vaja sedasama Platonit, kes 13. sajandil viljatuse tõttu kõrvale pandi, et nüüd jätta maha juba viljatu Aristoteles... Maailmapilt vahetati välja ja uus pilt aitas vanadest institutsioonidest jagu saada. Vabade kirjavahetajate tegevuse tulemusena tekkis nende kõrvale uus teadus, sealhulgas ka uus heliotsentriline astronoomia. Uus keemia tõrjus Boyle'i juhtimisel kõrvale arusaamise neljast algelemendist. Saja aastaga muutus päris palju."

Edasi läks veelgi huvitavamaks (59. minut): "Kuivõrd see on juba toimunud, siis me teame, et üht ja sama pilti on võimalik kasutada kord nii, kord naa – kord millegi edasi tõukamiseks, kord jälle selle sama tagasi tõmbamiseks –, siis pole võimatu, et meil on praegu käsil mingisugune uus aristotelliku pildi pealetung. See võtab vahel ekspertide vastase revolutsiooni kuju, aga on oma loomult palju laiaulatuslikum nähtus. Siia alla kuuluvad nii poliitilises mõttes konservatiivid kui ka keskkonnateadlikud kooliõpilased, kes võitlevad justnagu millegi vastupidise eest, kuid neid mõlemaid võib pidada teatud mõttes aristotellasteks, kes näevad tervikut ja kes ei taha ühemõõtmelisi teoreetilisi teadmisi."

Saate pealkiri on pärit vestluse kokkuvõtvast osast. "Kui ma peaksin sõnastama mingi vajaduse, mida Aristotelese ideed loomupäraselt rahuldavad," sõnas Jaan (103. minut), "siis on selleks minu arvates inimeste nälg terviku järele. Siin ei ole jutt üksnes maailma kui terviku süstematiseerimisest ja mõtestamisest, vaid ka üksikute konkreetsete nähtuste tervikuna käsitlemisest. Näiteks arstiteaduses suhtutakse praegu kriitiliselt muidu nii tõhusana näivasse tõenduspõhisesse meditsiini ja huvitutakse holistilistest terviseparandamise meetoditest. Teiseks näiteks on looduskaitse, ökoloogiline nägemine, mille taga on ju selgelt terviku säilitamise püüe. Siin ei seista mitte niivõrd üksikute liikide, vaid kogu loodusterviku eest. Mulle tundub, et naasev aristotellik maailmapilt on mingis mõttes kooskõlas uuskonservatiivsete poliitiliste suundumustega. See paistab olevat moes, aga kas see mood on tuhande- või kümneaastane, seda näitab aeg."

"Kui see mood aitab meil säilitada meie elukeskkonda, siis annaks Jumal, et see on tuhandeaastane," kostis selle peale Janika ja õige varsti oligi saade läbi.

Head kuulamist!

H.

---------------------

* https://en.wikipedia.org/wiki/The_School_of_Athens

** https://www.youtube.com/watch?v=PPLrTNLDPCw&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=3

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#64 Mihkel Kunnus ja Siim Lill, "Jungi kolm teed"]]> Tue, 21 Jan 2020 09:56:43 GMT 1:44:29 5e26cadeed8f5f3606e331e6 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/64-mihkel-kunnus-ja-siim-lill-jungi-kolm-teed 5e26cadeed8f5f3606e331e6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 64-mihkel-kunnus-ja-siim-lill-jungi-kolm-teed full Möödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile", mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka "Tähenduse teejuhtide" 51. vestlusring "Kust kuri tuleb?"**

30. augusti Sirbis kirjutas "Vastusele" arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: "Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei ole oluline, on hilisest Jungi tekstist vähe võtta. Ka dogmaatikud ei saa hereetikutelt tuge, aga too tänapäevane "spiritual, but not religious", ekslev ja haavatud praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks."

Oktoobri lõpus Tartus Siimu ja Mihkel Kunnusega salvestatud vestlusringis puudutasimegi kõigepealt akadeemia ja ratio piire. Ma viskasin esmalt üles küsimuse psühholoogia loomusest (8. minut), millele andis hea napi vastuse Mihkel: "Psühholoogia on igavesti luhtuv katse inimese sisemaailma teaduslikult kaardistada." Luhtumise põhjust selgitas Mihkel võrdlemisi veenvalt (10. minut): "Pole vist väga suur liialdus öelda, et loodusteaduse meetodiks on psüühika ja subjektiivsuse metoodiline kõrvalejätmine. Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika kõrvalejätmine?" Järgnevalt üritasime määratleda veel selliseid mõisteid nagu esoteerika, spirituaalsus, ratsionaalsus, arhetüübid jne.

Saate pealkiri tuleb vestluse sellest osast, kus me jõudsime Hans Thomas Hakli raamatuni "Eranos: 20. sajandi alternatiivne intellektuaalne ajalugu"****. Raamatut lugenud Siim võttis 71. minutil jutuks Jungi valikud: "Jung ütleb ise, et tal on kolm teed. Üks on hakata kirjanikuks, see on siis kunsti tee. Siin oleks eeskujuks võib-olla William Butler Yeats, kes lõi oma esoteerilise praktika pinnal luulet. Teiseks tundis ta kutset hakata prohvetiks, nagu [Rudolf] Steiner, kes võttiski endale prohveti rolli. "Punase raamatu" avab Jung näiteks Jesaja raamatu sõnadega, kus on kristlikus traditsioonis juttu messia tulekust. Jung valib aga teaduse tee. Mingis mõttes läheb ta vaenlase tagalasse. Siin on küsimus põhimõtteliselt keele valikus. Ta peas on endiselt prohvetlik visioon, mida ta üritab esitada teaduse keeles. Ta räägib uuest epohhist, sõja, maagia ja religiooni ajastutest. Mõnes mõttes ei ole ta aus. Ta ütleb, et arstina saab ta rääkida ainult nii, aga eks ta saab aru, et kui ta oleks valinud selle teise tee, siis ei oleks ta esiteks suutnud ennast nii hästi sõnastada ja teiseks poleks kõik need ideed, mis on praegu tema kaudu meie kultuuri imbunud, saavutanud kaugeltki seda kõlapinda, mis neil praegu on."

Kokkuvõttes oli taas tegemist huvitava ja silmaringi avardava vestlusega. Jungi juurde pöördume aga oma sarjas veel kindlasti tagasi, sest tegemist on kahtlemata ühe psühholoogia alustalaga, kelle käsitus psüühikast on tunduvalt terviklikum kui tavalistel akadeemilistel psühholoogidel.*****

Head õhtut!

H.

--------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=-Ng4vD2yVFg&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=4

** https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=34

*** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oos-on-asju/

**** https://www.amazon.com/Eranos-Alternative-Intellectual-History-Twentieth/dp/0773540881/ref=sr_1_fkmr0_1?keywords=Hans+Thomas+Hackel+Eranos&qid=1579371662&sr=8-1-fkmr0

***** https://www.youtube.com/watch?v=GK-u_Y-ygAQ&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=7

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Möödunud aastal ilmus EBS-i sarjas Carl Gustav Jungi "Vastus Iiobile", mille esitlus* toimus Estonian Business Schooli aulas 30. mail. Nimetatud teosele oli pühendatud ka "Tähenduse teejuhtide" 51. vestlusring "Kust kuri tuleb?"**

30. augusti Sirbis kirjutas "Vastusele" arvustuse*** Tartu luuletaja Siim Lill. Oma artikli lõpus ütles Siim: "Neil, kellele numinoosne alus, too Rudolf Otto püha, ei ole oluline, on hilisest Jungi tekstist vähe võtta. Ka dogmaatikud ei saa hereetikutelt tuge, aga too tänapäevane "spiritual, but not religious", ekslev ja haavatud praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks."

Oktoobri lõpus Tartus Siimu ja Mihkel Kunnusega salvestatud vestlusringis puudutasimegi kõigepealt akadeemia ja ratio piire. Ma viskasin esmalt üles küsimuse psühholoogia loomusest (8. minut), millele andis hea napi vastuse Mihkel: "Psühholoogia on igavesti luhtuv katse inimese sisemaailma teaduslikult kaardistada." Luhtumise põhjust selgitas Mihkel võrdlemisi veenvalt (10. minut): "Pole vist väga suur liialdus öelda, et loodusteaduse meetodiks on psüühika ja subjektiivsuse metoodiline kõrvalejätmine. Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika kõrvalejätmine?" Järgnevalt üritasime määratleda veel selliseid mõisteid nagu esoteerika, spirituaalsus, ratsionaalsus, arhetüübid jne.

Saate pealkiri tuleb vestluse sellest osast, kus me jõudsime Hans Thomas Hakli raamatuni "Eranos: 20. sajandi alternatiivne intellektuaalne ajalugu"****. Raamatut lugenud Siim võttis 71. minutil jutuks Jungi valikud: "Jung ütleb ise, et tal on kolm teed. Üks on hakata kirjanikuks, see on siis kunsti tee. Siin oleks eeskujuks võib-olla William Butler Yeats, kes lõi oma esoteerilise praktika pinnal luulet. Teiseks tundis ta kutset hakata prohvetiks, nagu [Rudolf] Steiner, kes võttiski endale prohveti rolli. "Punase raamatu" avab Jung näiteks Jesaja raamatu sõnadega, kus on kristlikus traditsioonis juttu messia tulekust. Jung valib aga teaduse tee. Mingis mõttes läheb ta vaenlase tagalasse. Siin on küsimus põhimõtteliselt keele valikus. Ta peas on endiselt prohvetlik visioon, mida ta üritab esitada teaduse keeles. Ta räägib uuest epohhist, sõja, maagia ja religiooni ajastutest. Mõnes mõttes ei ole ta aus. Ta ütleb, et arstina saab ta rääkida ainult nii, aga eks ta saab aru, et kui ta oleks valinud selle teise tee, siis ei oleks ta esiteks suutnud ennast nii hästi sõnastada ja teiseks poleks kõik need ideed, mis on praegu tema kaudu meie kultuuri imbunud, saavutanud kaugeltki seda kõlapinda, mis neil praegu on."

Kokkuvõttes oli taas tegemist huvitava ja silmaringi avardava vestlusega. Jungi juurde pöördume aga oma sarjas veel kindlasti tagasi, sest tegemist on kahtlemata ühe psühholoogia alustalaga, kelle käsitus psüühikast on tunduvalt terviklikum kui tavalistel akadeemilistel psühholoogidel.*****

Head õhtut!

H.

--------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=-Ng4vD2yVFg&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=4

** https://www.youtube.com/watch?v=OdhLT_Jpae0&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=34

*** https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oos-on-asju/

**** https://www.amazon.com/Eranos-Alternative-Intellectual-History-Twentieth/dp/0773540881/ref=sr_1_fkmr0_1?keywords=Hans+Thomas+Hackel+Eranos&qid=1579371662&sr=8-1-fkmr0

***** https://www.youtube.com/watch?v=GK-u_Y-ygAQ&list=PLhpEK-_b7mfGsQNoc9wM4EEZJyxb8U7cd&index=7

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#63 Roomet Jakapi ja Toomas Lott, "Pagendatud purgatoorium"]]> Thu, 16 Jan 2020 12:00:08 GMT 1:53:27 5e20504ad24e4b894c5693be false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/63-roomet-jakapi-ja-toomas-lott-pagendatud-purgatoorium 5e20504ad24e4b894c5693be 5c18d98b3641d7c91d617ce5 63-roomet-jakapi-ja-toomas-lott-pagendatud-purgatoorium full Oktoobri keskel salvestatud vestlusringi lähtepunktiks oli Eri müüt. See saade tõmbas ühtlasi joone alla kolmeosalisele tsüklile "Politeiast". Toomas Lott oli saates samuti kolmandat korda, 44. jutuajamises "Palavikus linn"* oli Tooma vestluspartneriks Mats Volberg, 53. keskustelus "Ihalev hingeosa"** Laura Viidebaum ja nüüd siis Roomet Jakapi.

Eri müüdi leiame "Politeia" päris viimastelt lehekülgedelt. See räägib loo lahingus langenud Erist, kes ärkab enne tuleriita ellu ja räägib rabava loo oma rännakust teispoolsusesse. Kõigepealt arutasimegi selle üle, miks Platon sellise finaali üldse valis. See on üllatav õige mitmes mõttes.

""Politeia" tegeleb laias laastus probleemiga, miks olla õiglane," kõneleb Toomas (4. minut). "Platon annab sellele küsimusele metafüüsikast, epistemoloogiast ja psühholoogiast pungil vastuse. Eelneva raamatu vältel on Platon argumenteerinud, et õiglus on väärt iseenese pärast, sest see kujutab endast sisemist psühholoogilist harmooniat. Nii võiks see asi justkui jäädagi, aga siis ütleb Platon Sokratese suu läbi üllatunud Glauconile, et hing on surematu... Selleks räägib ta Glauconile eshatoloogilise müüdi. Ta lugu on laias laastus selline, et hinged lähevad kohtumõistjate ette, kes saadavad inimese sõltuvalt sellest, kuidas ta on elanud, kas maa alla, kus on kannatused, või siis sinna ülesse, kus on toredad asjad." Nii apelleerib Platon selles müüdis erinevalt eelnenust juba tasu ja karistuse printsiibile.

"Kristlus on platonism "rahvale"," kuulutas Friedrich Nietzsche oma raamatu "Sealpool head ja kurja" eessõnas. Järgnevale vestlusele vaatasingi ma suuresti läbi Nietzsche seatud sihiku. Suurem osa jutuajamisest keerles hinge mõiste evolutsiooni ümber, kus peamisteks peatusteks teel uusaega olid Aristoteles, Plotinos, Augustinus ja Aquino Thomas. 104. minutil jõudsime välja reformatsioonini, siit on pärit minu jaoks ka selle juturingi kõige meeldejäävam osa: "Üks aspekt, millele tasub kindlasti osutada, mis seostub uusaegse vastuseisuga aristotelliku filosoofia kristlikule tõlgendusele, on reformatsioon," räägib Roomet. "Suur osa inimestest, kellest saavad uusaegse teaduse aluspanijad, on protestandid. Vastuhakk Aristotelesele on mõnes mõttes ka ideoloogiline. Reformatsioon lõhub keskaegse peenhäälestatud maailmapildi. See puudutab ka arusaama hingest, kuivõrd üks katoliiklik doktriin, mille reformaatorid 16. sajandil üksmeelselt hülgavad, on purgatoorium – koht või seisund, kuhu lähevad pärast surma nende inimeste hinged, kes on sooritanud andestatavaid patte, millest nad siis seal puhtaks põlevad ja seejärel rõõmsalt taeva lähevad. Kui nüüd sellest surmajärgset elu kirjeldavast õpetusest lahti öelda, siis tekib kõigi protestantide jaoks loomulik küsimus: kui purgatooriumi ei ole, siis kuhu hinged lähevad? See avab Pandora laeka, kust hakkab välja voolama hulgaliselt käsitusi sellest, mis saab hingest pärast surma. Enamusel varauusaegsetest filosoofidest oli selle kohta oma arvamus."

Tänaseks oleme varauusajast reipalt edasi liikunud ja materialistliku teaduse võidukäik on nii hinge kui purgatooriumi puudutavad küsimused piinlikkustundega vaiba alla pühkinud. Iga üksiku inimese jaoks on need teemad aga vaevalt midagi oma aktuaalsusest kaotanud, mistõttu meie ülesanne on ajale jalgu jäänud mõistestik tänapäeva keele ja meelega üle käia.

Ühe ilusa katse sellest võite leida näiteks meie kanalil leiduvast lühiklipist "Tegelik tervenemine algab purgatooriumis."***

Nii et edasi purgatooriumisse!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=Iw-EjfwCKKo&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=27

** https://www.youtube.com/watch?v=UPUDar13gzw&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=36

*** https://www.youtube.com/watch?v=us8OZ9Knw5c&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=12

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Oktoobri keskel salvestatud vestlusringi lähtepunktiks oli Eri müüt. See saade tõmbas ühtlasi joone alla kolmeosalisele tsüklile "Politeiast". Toomas Lott oli saates samuti kolmandat korda, 44. jutuajamises "Palavikus linn"* oli Tooma vestluspartneriks Mats Volberg, 53. keskustelus "Ihalev hingeosa"** Laura Viidebaum ja nüüd siis Roomet Jakapi.

Eri müüdi leiame "Politeia" päris viimastelt lehekülgedelt. See räägib loo lahingus langenud Erist, kes ärkab enne tuleriita ellu ja räägib rabava loo oma rännakust teispoolsusesse. Kõigepealt arutasimegi selle üle, miks Platon sellise finaali üldse valis. See on üllatav õige mitmes mõttes.

""Politeia" tegeleb laias laastus probleemiga, miks olla õiglane," kõneleb Toomas (4. minut). "Platon annab sellele küsimusele metafüüsikast, epistemoloogiast ja psühholoogiast pungil vastuse. Eelneva raamatu vältel on Platon argumenteerinud, et õiglus on väärt iseenese pärast, sest see kujutab endast sisemist psühholoogilist harmooniat. Nii võiks see asi justkui jäädagi, aga siis ütleb Platon Sokratese suu läbi üllatunud Glauconile, et hing on surematu... Selleks räägib ta Glauconile eshatoloogilise müüdi. Ta lugu on laias laastus selline, et hinged lähevad kohtumõistjate ette, kes saadavad inimese sõltuvalt sellest, kuidas ta on elanud, kas maa alla, kus on kannatused, või siis sinna ülesse, kus on toredad asjad." Nii apelleerib Platon selles müüdis erinevalt eelnenust juba tasu ja karistuse printsiibile.

"Kristlus on platonism "rahvale"," kuulutas Friedrich Nietzsche oma raamatu "Sealpool head ja kurja" eessõnas. Järgnevale vestlusele vaatasingi ma suuresti läbi Nietzsche seatud sihiku. Suurem osa jutuajamisest keerles hinge mõiste evolutsiooni ümber, kus peamisteks peatusteks teel uusaega olid Aristoteles, Plotinos, Augustinus ja Aquino Thomas. 104. minutil jõudsime välja reformatsioonini, siit on pärit minu jaoks ka selle juturingi kõige meeldejäävam osa: "Üks aspekt, millele tasub kindlasti osutada, mis seostub uusaegse vastuseisuga aristotelliku filosoofia kristlikule tõlgendusele, on reformatsioon," räägib Roomet. "Suur osa inimestest, kellest saavad uusaegse teaduse aluspanijad, on protestandid. Vastuhakk Aristotelesele on mõnes mõttes ka ideoloogiline. Reformatsioon lõhub keskaegse peenhäälestatud maailmapildi. See puudutab ka arusaama hingest, kuivõrd üks katoliiklik doktriin, mille reformaatorid 16. sajandil üksmeelselt hülgavad, on purgatoorium – koht või seisund, kuhu lähevad pärast surma nende inimeste hinged, kes on sooritanud andestatavaid patte, millest nad siis seal puhtaks põlevad ja seejärel rõõmsalt taeva lähevad. Kui nüüd sellest surmajärgset elu kirjeldavast õpetusest lahti öelda, siis tekib kõigi protestantide jaoks loomulik küsimus: kui purgatooriumi ei ole, siis kuhu hinged lähevad? See avab Pandora laeka, kust hakkab välja voolama hulgaliselt käsitusi sellest, mis saab hingest pärast surma. Enamusel varauusaegsetest filosoofidest oli selle kohta oma arvamus."

Tänaseks oleme varauusajast reipalt edasi liikunud ja materialistliku teaduse võidukäik on nii hinge kui purgatooriumi puudutavad küsimused piinlikkustundega vaiba alla pühkinud. Iga üksiku inimese jaoks on need teemad aga vaevalt midagi oma aktuaalsusest kaotanud, mistõttu meie ülesanne on ajale jalgu jäänud mõistestik tänapäeva keele ja meelega üle käia.

Ühe ilusa katse sellest võite leida näiteks meie kanalil leiduvast lühiklipist "Tegelik tervenemine algab purgatooriumis."***

Nii et edasi purgatooriumisse!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=Iw-EjfwCKKo&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=27

** https://www.youtube.com/watch?v=UPUDar13gzw&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=36

*** https://www.youtube.com/watch?v=us8OZ9Knw5c&list=PLhpEK-_b7mfEM3LsE740RRFKJuOC9WGog&index=12

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#62 Peeter Espak ja Andreas Johandi, "Enki reis Nippurisse"]]> Tue, 14 Jan 2020 11:59:20 GMT 2:02:11 5e1dad19ba7c9a3d6cd1fa5d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/62-peeter-espak-ja-andreas-johandi-enki-reis-nippurisse 5e1dad19ba7c9a3d6cd1fa5d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 62-peeter-espak-ja-andreas-johandi-enki-reis-nippurisse full Oktoobri alul kutsusin ma EBS-i stuudiosse kaks orientalisti – Peeter Espaki ja Andreas Johandi –, et rääkida ühest maailma vanimast tsivilisatsioonikoldest: nimelt Sumerist.

Saate esimeses osas üritasin saada sotti sumerite poliitilisest ajaloost, mis hõlmas külaliste sõnul ajavahemiku 3500–1800 eKr. Teises osas püüdsin lasta Peetril ja Andreasel end harida sumerite mütoloogias ja religioonis.

Saate kokkuvõttev osa algab jutuajamise 92. minutil, kui me püüdsime sumerite 17 sajandit väldanud religioossest arenguteest mingit essentsi välja pigistada. Siit pärinevad minu jaoks ka vestluse kõige meeldejäävamad mõtted. "Sumeri mütoloogia sarnaneb oma olemuselt tänapäeva teoreetilise füüsikaga," sõnas Peeter (97. minut), "müüdiloojad üritasid kirjeldada universumit. 5000 aastat hiljem on meil paremad aparaadid, aga füüsikud teevad täpselt seda sama. Nüüd räägitakse Suurest Paugust, aga mingit suurt pauku ju ei olnud – see on lihtsalt üks mütoloogiline kujund. Füüsikul võib endal olla peas mingi teistsugune ettekujutus, mis rajaneb matemaatilistel arvutustel ja mõõteandmetel, aga kui ta seda rahvale seletama läheb, peab ta ikkagi toetuma mütoloogilistele kujunditele. Tänapäeva teoreetiline füüsik ei saa läbi ilma sumerite mütoloogiata. See elukutse on samamoodi edasi arenenud. Kunagi täitis seda rolli preester või kirikuõpetaja, nüüd ei tegele usutegelased enam teoreetilise maailmaseletamisega, vaid pigem seletamise seletamisega. Sumerite müüdikirjutajate ja preestrite järeltulijateks on füüsikud, kes uurivad algosakesi ja universumi teket. Kõrgtasemel teevad seda ka teoloogid ja filosoofid, kes mõtlevad teise nurga alt."

Vestluse pealkiri tuleb 70. minutist. "Enki reis Nippurisse" on üks arvukatest sumeri müütidest, kus tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Enki läheb Nippurisse, mis Andrease sõnul oli omalaadne Sumeri Vatikan. Kellel Enki vägevuse osas peaks mingeid kahtlusi olema, sel soovitan kuulata 89. minutit, kus antakse muljet avaldav ülevaade tema osast Tigrise ja Eufrati tekkes.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Oktoobri alul kutsusin ma EBS-i stuudiosse kaks orientalisti – Peeter Espaki ja Andreas Johandi –, et rääkida ühest maailma vanimast tsivilisatsioonikoldest: nimelt Sumerist.

Saate esimeses osas üritasin saada sotti sumerite poliitilisest ajaloost, mis hõlmas külaliste sõnul ajavahemiku 3500–1800 eKr. Teises osas püüdsin lasta Peetril ja Andreasel end harida sumerite mütoloogias ja religioonis.

Saate kokkuvõttev osa algab jutuajamise 92. minutil, kui me püüdsime sumerite 17 sajandit väldanud religioossest arenguteest mingit essentsi välja pigistada. Siit pärinevad minu jaoks ka vestluse kõige meeldejäävamad mõtted. "Sumeri mütoloogia sarnaneb oma olemuselt tänapäeva teoreetilise füüsikaga," sõnas Peeter (97. minut), "müüdiloojad üritasid kirjeldada universumit. 5000 aastat hiljem on meil paremad aparaadid, aga füüsikud teevad täpselt seda sama. Nüüd räägitakse Suurest Paugust, aga mingit suurt pauku ju ei olnud – see on lihtsalt üks mütoloogiline kujund. Füüsikul võib endal olla peas mingi teistsugune ettekujutus, mis rajaneb matemaatilistel arvutustel ja mõõteandmetel, aga kui ta seda rahvale seletama läheb, peab ta ikkagi toetuma mütoloogilistele kujunditele. Tänapäeva teoreetiline füüsik ei saa läbi ilma sumerite mütoloogiata. See elukutse on samamoodi edasi arenenud. Kunagi täitis seda rolli preester või kirikuõpetaja, nüüd ei tegele usutegelased enam teoreetilise maailmaseletamisega, vaid pigem seletamise seletamisega. Sumerite müüdikirjutajate ja preestrite järeltulijateks on füüsikud, kes uurivad algosakesi ja universumi teket. Kõrgtasemel teevad seda ka teoloogid ja filosoofid, kes mõtlevad teise nurga alt."

Vestluse pealkiri tuleb 70. minutist. "Enki reis Nippurisse" on üks arvukatest sumeri müütidest, kus tarkuse, viljakuse ja käsitöö jumal Enki läheb Nippurisse, mis Andrease sõnul oli omalaadne Sumeri Vatikan. Kellel Enki vägevuse osas peaks mingeid kahtlusi olema, sel soovitan kuulata 89. minutit, kus antakse muljet avaldav ülevaade tema osast Tigrise ja Eufrati tekkes.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#61 Roomet Jakapi ja Piret Kuusk, "Globaalne kahtleja"]]> Mon, 13 Jan 2020 14:32:58 GMT 1:50:30 5e1c7f9b386888dd0cd0d989 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/61-roomet-jakapi-ja-piret-kuusk-globaalne-kahtleja 5e1c7f9b386888dd0cd0d989 5c18d98b3641d7c91d617ce5 61-roomet-jakapi-ja-piret-kuusk-globaalne-kahtleja full Ööl vastu 10. novembrit 1619 nägi René Descartes kolme unenägu, mis andsid pikemas perspektiivis uue suuna nii tema elule kui ka lääne tsivilisatsioonile ja seeläbi ka kogu moodsale maailmale tervikuna.

4. novembril 2019 kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse Descartes'i unenägusid seletama Roomet Jakapi ja Piret Kuuse. Saate 45-minutiline lühendatud versioon oli Kuku eetris täpselt 400 aastat pärast eelnimetatud kaugeleulatuvate tagajärgedega ööd.

Valisin vestluse lähtekohaks tsitaadi Richard Tarnase* vägevast raamatust "The Passion of the Western Mind"**: "Kartesiaanliku revolutsiooni filosoofias tõi endaga kaasa skeptitsismi ja matemaatika koosmõju. Kõnealuse revolutsiooni kolmandast elemendist, mis tõukas tagant nii tema süstemaatilist kahtlemist kui ka ranget loogikat ja oli ühtlasi ka nende tulemuseks, sai kogu inimteadmise alusmüür: tõsikindlus "mina" teadvuses." See tekstijupp andis meile ühiseks sikutamiseks kolm niidiotsa: skeptitsism, matemaatika ja indiviidi eneseteadvus – ja seda me siis saates ka tegime.

Minu arvates on tegemist tõesti väga huvitava vestlusega, mille pealkirja andsid Roometi sõnad (77. minut): "[Descartes'i, H.P.] "Meditatsioonide" puhul tasub mainida ka seda, et see on niisugune žanr, mis pigem kuulub vagaduskirjanduse valda – täna on juba korduvalt olnud juttu sellest, et Descartes õppis jesuiitide koolis –, see on selline žanr, kus religioosne mõtleja arutleb ja üritab mõtluse abil oma kahtlusi ületada. See on sisuliselt esimese isiku perspektiivist kirjutatud mõtlus... On isegi väidetud seda, et Descartes'i arutluskäik tema esimeses meditatsioonis järgib üllatavalt täpselt ühe Hispaania nunna – Avila Teresa – mõttekulgu. See on võib-olla vaieldav, aga igal juhul ei ole see viis, kuidas Descartes oma meditatsioonid üles ehitab, filosoofiaõpikule tüüpiline. Seda eriti siis, kui ta tahab jõuda metafüüsiliste aksioomideni, millele oma filosoofia üles ehitada. Olles selle globaalse kahtluse välja joonistanud, jõuab ta teises meditatsioonis tõdemuseni, et niivõrd, kui ta paneb tähele end mõtlevat, niivõrd, kui ta mõtleb ja on sellest teadlik, on siin tegemist millegi sellisega, milles kahelda ei saa. Kui ka kõik ümbritsev on olematu või me ei saa kindlad olla, kas see on olemas ja kui ta isegi täpselt ei tea, mis asi ta ise on – see mõtlev subjekt –, siis see, et ta on mõtlev subjekt, on talle ilmne. Ja kui see on ilmne, siis nähtavasti ta peab ka eksisteerima säärase mõtleva asjana, millenagi, mis mõtleb. Edasine arutelu püüab täpsustada seda, mis see mõtlev asi on. Lõpuks jõuab ta välja sinna, mida oligi tarvis tõestada: see mõtlev asi ei ole midagi muud kui mittemateriaalne substants ehk siis hing või vaim. On oluline, et selles kontekstis käsitleb Descartes hinge (anima) ja vaimu (mens) sünonüümidena."

Head kuulamist!

Hardo

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG

** https://www.amazon.com/Passion-Western-Mind-Understanding-Shaped/dp/0345368096/ref=sr_1_1?crid=35KHOZ1WX219X&keywords=tarnas+passion+of+the+western+mind&qid=1578740248&sprefix=Tarnas+P%2Caps%2C258&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Ööl vastu 10. novembrit 1619 nägi René Descartes kolme unenägu, mis andsid pikemas perspektiivis uue suuna nii tema elule kui ka lääne tsivilisatsioonile ja seeläbi ka kogu moodsale maailmale tervikuna.

4. novembril 2019 kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse Descartes'i unenägusid seletama Roomet Jakapi ja Piret Kuuse. Saate 45-minutiline lühendatud versioon oli Kuku eetris täpselt 400 aastat pärast eelnimetatud kaugeleulatuvate tagajärgedega ööd.

Valisin vestluse lähtekohaks tsitaadi Richard Tarnase* vägevast raamatust "The Passion of the Western Mind"**: "Kartesiaanliku revolutsiooni filosoofias tõi endaga kaasa skeptitsismi ja matemaatika koosmõju. Kõnealuse revolutsiooni kolmandast elemendist, mis tõukas tagant nii tema süstemaatilist kahtlemist kui ka ranget loogikat ja oli ühtlasi ka nende tulemuseks, sai kogu inimteadmise alusmüür: tõsikindlus "mina" teadvuses." See tekstijupp andis meile ühiseks sikutamiseks kolm niidiotsa: skeptitsism, matemaatika ja indiviidi eneseteadvus – ja seda me siis saates ka tegime.

Minu arvates on tegemist tõesti väga huvitava vestlusega, mille pealkirja andsid Roometi sõnad (77. minut): "[Descartes'i, H.P.] "Meditatsioonide" puhul tasub mainida ka seda, et see on niisugune žanr, mis pigem kuulub vagaduskirjanduse valda – täna on juba korduvalt olnud juttu sellest, et Descartes õppis jesuiitide koolis –, see on selline žanr, kus religioosne mõtleja arutleb ja üritab mõtluse abil oma kahtlusi ületada. See on sisuliselt esimese isiku perspektiivist kirjutatud mõtlus... On isegi väidetud seda, et Descartes'i arutluskäik tema esimeses meditatsioonis järgib üllatavalt täpselt ühe Hispaania nunna – Avila Teresa – mõttekulgu. See on võib-olla vaieldav, aga igal juhul ei ole see viis, kuidas Descartes oma meditatsioonid üles ehitab, filosoofiaõpikule tüüpiline. Seda eriti siis, kui ta tahab jõuda metafüüsiliste aksioomideni, millele oma filosoofia üles ehitada. Olles selle globaalse kahtluse välja joonistanud, jõuab ta teises meditatsioonis tõdemuseni, et niivõrd, kui ta paneb tähele end mõtlevat, niivõrd, kui ta mõtleb ja on sellest teadlik, on siin tegemist millegi sellisega, milles kahelda ei saa. Kui ka kõik ümbritsev on olematu või me ei saa kindlad olla, kas see on olemas ja kui ta isegi täpselt ei tea, mis asi ta ise on – see mõtlev subjekt –, siis see, et ta on mõtlev subjekt, on talle ilmne. Ja kui see on ilmne, siis nähtavasti ta peab ka eksisteerima säärase mõtleva asjana, millenagi, mis mõtleb. Edasine arutelu püüab täpsustada seda, mis see mõtlev asi on. Lõpuks jõuab ta välja sinna, mida oligi tarvis tõestada: see mõtlev asi ei ole midagi muud kui mittemateriaalne substants ehk siis hing või vaim. On oluline, et selles kontekstis käsitleb Descartes hinge (anima) ja vaimu (mens) sünonüümidena."

Head kuulamist!

Hardo

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=2qPInQWwGyY&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG

** https://www.amazon.com/Passion-Western-Mind-Understanding-Shaped/dp/0345368096/ref=sr_1_1?crid=35KHOZ1WX219X&keywords=tarnas+passion+of+the+western+mind&qid=1578740248&sprefix=Tarnas+P%2Caps%2C258&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#60 Toomas Siitan ja Tauri Tölpt, "Jääva jälil"]]> Mon, 13 Jan 2020 14:26:14 GMT 1:45:51 5e1c7e06740a241d44c4d381 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/60-toomas-siitan-ja-tauri-tolpt-jaava-jalil 5e1c7e06740a241d44c4d381 5c18d98b3641d7c91d617ce5 60-toomas-siitan-ja-tauri-tolpt-jaava-jalil full Selle saate idee andis mulle Toomas Siitani 2018. aasta sügisel peetud avalik loeng "Mida ütleb Bach meile täna?", mille 58. minutil tuleb jutuks Jeesuse ristisurm "Johannese passioonis". See, mis järgneb nimetatud heliteoses sõnadele "ja ta langetas pea ja heitis hinge", on Tooma sõnul ootamatu ja paradoksaalne: "Bassi aaria koos koraaliga on täiesti uskumatus helistikus, Re-mažooris, D-tuuris, mis väljendab barokkmuusikas alati suurimat rõõmu – ja see ei tohiks siia sobida."

Aasta hiljem kutsusin ma Tooma koos teoloog Tauri Tölptiga selle paradoksi üle arutama. Tulemuseks oli ligi kahetunnine vestlus elust, surmast, kannatustest ning selle kõige muutuvast ja muutumatust tähendusest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend pärineb vestluse 101. minutist: "Muusika on seda jäävat alati otsinud. Ma arvan, et seda ei ole vaja sõnastada, see on see, mis vibratsioonide maailmas teatud määral materialiseerub. Teatud määral seetõttu, et muusika on ju mingis mõttes kõige immateriaalsem kunst, aga teisalt materialiseerub muusikas justkui materiaalse olemise kõige sügavam alus, algne vibratsioon, mis on heli. Kui me mõtleme vanade kreeklaste muusikast arusaamise peale, siis nad sidusid ühe heli, ühe muusikalise kooskõla kokku tõelise universaalse liikumisega, terve universumi ja planeetide liikumisega. Muusika on otsekui materiaalse maailma algollus ja teistpidi ka inimese algolemus. Kui Boethius esimese aastatuhande keskel kreeka õpetlaste arusaama muusikast kokku võttis, siis eristas ta kolme muusikat. Üks oli universaalne, see mis kõlab kõiksuses, mille järgi on ehitatud terve ilmaruum koos kõigi oma planeetidega. Inimene on ehitatud keskmise muusika järgi. See, mis tegelikult kõlab – see, mida me tegelikult kuulda võime, on kõige vähemtähtsam alammuusika. Kõnealune käsitus rajaneb tõepoolest imelisel harmooniatajul, mis püüab mikro- ja makrotasandi hästi suures plaanis kokku mõelda."

Head õhtut!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=-LPGtXeHrQc&list=PLhpEK-_b7mfHUR_R_ZvBsBJVuXey0XixO&index=6

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle saate idee andis mulle Toomas Siitani 2018. aasta sügisel peetud avalik loeng "Mida ütleb Bach meile täna?", mille 58. minutil tuleb jutuks Jeesuse ristisurm "Johannese passioonis". See, mis järgneb nimetatud heliteoses sõnadele "ja ta langetas pea ja heitis hinge", on Tooma sõnul ootamatu ja paradoksaalne: "Bassi aaria koos koraaliga on täiesti uskumatus helistikus, Re-mažooris, D-tuuris, mis väljendab barokkmuusikas alati suurimat rõõmu – ja see ei tohiks siia sobida."

Aasta hiljem kutsusin ma Tooma koos teoloog Tauri Tölptiga selle paradoksi üle arutama. Tulemuseks oli ligi kahetunnine vestlus elust, surmast, kannatustest ning selle kõige muutuvast ja muutumatust tähendusest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend pärineb vestluse 101. minutist: "Muusika on seda jäävat alati otsinud. Ma arvan, et seda ei ole vaja sõnastada, see on see, mis vibratsioonide maailmas teatud määral materialiseerub. Teatud määral seetõttu, et muusika on ju mingis mõttes kõige immateriaalsem kunst, aga teisalt materialiseerub muusikas justkui materiaalse olemise kõige sügavam alus, algne vibratsioon, mis on heli. Kui me mõtleme vanade kreeklaste muusikast arusaamise peale, siis nad sidusid ühe heli, ühe muusikalise kooskõla kokku tõelise universaalse liikumisega, terve universumi ja planeetide liikumisega. Muusika on otsekui materiaalse maailma algollus ja teistpidi ka inimese algolemus. Kui Boethius esimese aastatuhande keskel kreeka õpetlaste arusaama muusikast kokku võttis, siis eristas ta kolme muusikat. Üks oli universaalne, see mis kõlab kõiksuses, mille järgi on ehitatud terve ilmaruum koos kõigi oma planeetidega. Inimene on ehitatud keskmise muusika järgi. See, mis tegelikult kõlab – see, mida me tegelikult kuulda võime, on kõige vähemtähtsam alammuusika. Kõnealune käsitus rajaneb tõepoolest imelisel harmooniatajul, mis püüab mikro- ja makrotasandi hästi suures plaanis kokku mõelda."

Head õhtut!

H.

-----------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=-LPGtXeHrQc&list=PLhpEK-_b7mfHUR_R_ZvBsBJVuXey0XixO&index=6

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#59 Riho Unt ja Hardi Volmer, "Pooluniversaalne ravim"]]> Mon, 13 Jan 2020 12:57:19 GMT 1:47:34 5e1c6930740a241d44c4d37b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/59-riho-unt-ja-hardi-volmer-pooluniversaalne-ravim 5e1c6930740a241d44c4d37b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 59-riho-unt-ja-hardi-volmer-pooluniversaalne-ravim full Riho ja Hardiga rääksime septembri viimasel päeval filmitegemisest enne ja nüüd. Mind huvitas eelkõige tsensuuri teema, aga selle kõrvale vestlesime ka kõigest muust. Meie jutuajamisest kujuneski väike ajarännak 1970-ndate aastate Pikrist läbi Brežnevi valitsusaja lõpu, perestroika, iseseisvumise ning sellele järgnenud näguripäevadele tänasesse päeva, kus ärrituvusindeks – see kontsept tuleb sisse vestluse 86. minutil – on pärast mõningaid igavusaastaid* taaskord jõudsalt tõusma hakanud.

Vestluse viimase paarikümne minuti vältel rääkisimegi selle hüpoteetilise näidiku kasvu põhjustest ja võimalikest vastuabinõudest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend tuleb Hardilt päris keskustelu lõpus (107. minut): "Mis on ravim kõige selle vastu? Jätkuvalt raiun nagu rauda, et teatud piirini –paraku küll mitte väga universaalne ravim – on huumorimeel." Sellega võttis Hardi sõnad suult nii Rihol kui ka minul ja saade saigi läbi.

Head kuulamist!

Hardo

------------------------

* http://www.burke.ee/2017/02/11/tonu-onnepalu-igavuse-ja-valu-vahel/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Riho ja Hardiga rääksime septembri viimasel päeval filmitegemisest enne ja nüüd. Mind huvitas eelkõige tsensuuri teema, aga selle kõrvale vestlesime ka kõigest muust. Meie jutuajamisest kujuneski väike ajarännak 1970-ndate aastate Pikrist läbi Brežnevi valitsusaja lõpu, perestroika, iseseisvumise ning sellele järgnenud näguripäevadele tänasesse päeva, kus ärrituvusindeks – see kontsept tuleb sisse vestluse 86. minutil – on pärast mõningaid igavusaastaid* taaskord jõudsalt tõusma hakanud.

Vestluse viimase paarikümne minuti vältel rääkisimegi selle hüpoteetilise näidiku kasvu põhjustest ja võimalikest vastuabinõudest. Saatele pealkirja andnud kõnekatkend tuleb Hardilt päris keskustelu lõpus (107. minut): "Mis on ravim kõige selle vastu? Jätkuvalt raiun nagu rauda, et teatud piirini –paraku küll mitte väga universaalne ravim – on huumorimeel." Sellega võttis Hardi sõnad suult nii Rihol kui ka minul ja saade saigi läbi.

Head kuulamist!

Hardo

------------------------

* http://www.burke.ee/2017/02/11/tonu-onnepalu-igavuse-ja-valu-vahel/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#58 Märt Läänemets ja Teet Toome, "Višnu unenägu"]]> Mon, 13 Jan 2020 11:22:02 GMT 1:24:55 5e1c52d93935d1d83de78869 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/58-mart-laanemets-ja-teet-toome-vinu-unenagu 5e1c52d93935d1d83de78869 5c18d98b3641d7c91d617ce5 58-mart-laanemets-ja-teet-toome-vinu-unenagu full "Tähenduse teejuhid" alustas sel sügisel oma kolmandat hooaega. Praeguseks on Kuku Raadios kõlanud pühapäeviti juba 69 saate lühendatud variandid. Nagu sarja sõbrad on ehk juba märganud, olen ma vestluste pikemate variantide ülesriputamisega graafikust kõvasti maha jäänud.

Alguses oli mul uljas plaan kõik vestlused hoolikalt uuesti läbi kuulata ja igaühele ka pisut pikem saatesõna kirjutada. Ma pean paraku sellest kavatsusest muude kohustuste paljususe tõttu siiski loobuma ja kuivõrd nende salvestuste otsas pole mõtet niisama ka istuda, siis panen praegu puuduolevad kümmekond saadet lähipäevadel koos paarilauseliste saatetekstidega seltsi kanalile lõpuks välja. Vabandan nii pika viivituse pärast.

Septembri lõpus salvestasin ma Tartus saate Märt Läänemetsa ja Teet Toomega. Saate esimeses pooltunnis põhjendasin ma oma huvi vestlusele pealkirja andnud Višnu unenäo vastu, paraku läks tehniliste viperuste tõttu just see lõik saatest kaduma. Alternatiivseks pealkirjaks sobiks vahest ka "Viimase instantsi ise", sest nagu Märt (8. minut) ilusti ütles: "Jumala otsingud ja enda otsingud saidki kokku ja hindu mõtlejad leidsid, et jumal ongi see viimase instantsi ise."

Teet juhtis tähelepanu hinduistliku filosoofia veel ühele väga olulisele momendile (12. minut): "Suur osa nende filosoofiast, isegi kui see on tähte näriv ja mõnes mõttes võib-olla absurdsuseni detailne, põhineb mingil määral sügaval keskendumis- või joogakogemusel. See eristab teda eriti uusaegse Euroopa filosoofiast ja teeb temast arusaamise keeruliseks, sest kui sellel teemal arutleda ainult sõnalisel või loogilisel tasandil, siis ei pruugi asjale võib-olla pihta saada."

Sellega praegu siis aja kokkuhoiu mõttes piirdukski.

Head õhtut!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tähenduse teejuhid" alustas sel sügisel oma kolmandat hooaega. Praeguseks on Kuku Raadios kõlanud pühapäeviti juba 69 saate lühendatud variandid. Nagu sarja sõbrad on ehk juba märganud, olen ma vestluste pikemate variantide ülesriputamisega graafikust kõvasti maha jäänud.

Alguses oli mul uljas plaan kõik vestlused hoolikalt uuesti läbi kuulata ja igaühele ka pisut pikem saatesõna kirjutada. Ma pean paraku sellest kavatsusest muude kohustuste paljususe tõttu siiski loobuma ja kuivõrd nende salvestuste otsas pole mõtet niisama ka istuda, siis panen praegu puuduolevad kümmekond saadet lähipäevadel koos paarilauseliste saatetekstidega seltsi kanalile lõpuks välja. Vabandan nii pika viivituse pärast.

Septembri lõpus salvestasin ma Tartus saate Märt Läänemetsa ja Teet Toomega. Saate esimeses pooltunnis põhjendasin ma oma huvi vestlusele pealkirja andnud Višnu unenäo vastu, paraku läks tehniliste viperuste tõttu just see lõik saatest kaduma. Alternatiivseks pealkirjaks sobiks vahest ka "Viimase instantsi ise", sest nagu Märt (8. minut) ilusti ütles: "Jumala otsingud ja enda otsingud saidki kokku ja hindu mõtlejad leidsid, et jumal ongi see viimase instantsi ise."

Teet juhtis tähelepanu hinduistliku filosoofia veel ühele väga olulisele momendile (12. minut): "Suur osa nende filosoofiast, isegi kui see on tähte näriv ja mõnes mõttes võib-olla absurdsuseni detailne, põhineb mingil määral sügaval keskendumis- või joogakogemusel. See eristab teda eriti uusaegse Euroopa filosoofiast ja teeb temast arusaamise keeruliseks, sest kui sellel teemal arutleda ainult sõnalisel või loogilisel tasandil, siis ei pruugi asjale võib-olla pihta saada."

Sellega praegu siis aja kokkuhoiu mõttes piirdukski.

Head õhtut!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#57 Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Metamorfoos mitmekihilisusesse"]]> Tue, 15 Oct 2019 14:13:16 GMT 1:55:54 5da5d3fcaa2c1adb329c1fa3 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/57-jaak-johanson-ja-hasso-krull-metamorfoos-mitmekihilisuses 5da5d3fcaa2c1adb329c1fa3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 57-jaak-johanson-ja-hasso-krull-metamorfoos-mitmekihilisuses full "Ma mäletan oma põnnipõlvest sügavat vastuolu kahe seisundi vahel. Üks neist on see, kus kõik on elus ja kõik on koos, ja teine on see, kus sa oled kõledas maailmaruumis üksi ja see maailm, kuhu sa sattunud oled, on väga võõras ja väga kummaline. Need mõlemad hoiakud on rööbiti siiamaani minus olemas," ütles Jaak Johanson oma avasõnas (15. minut).

Septembri lõpus Tartus salvestatud keskustelu teemaks oli animism ja selle tagasitulek panpsühhistlikus kuues. "Panpsühhism ei ole uus filosoofia," selgitab Inglise bioloog ja moodsa teaduse kriitik Rupert Sheldrake*, "see on loodusfilosoofia, mida enamasti nimetatakse animismiks, see on idee looduses olevast teadvusest või vaimust või hingest. Seda kohtab kõikides pärimuskultuurides, kõikides šamanistlikes kultuurides, seda oli keskaja Euroopas kristliku animismina, mis põhines Aquino Thomase tõlgendusel Aristotelesest. See on see, mille teadusrevolutsiooni hülgas. Aga see on tagasi tulemas ning on seejuures võtnud väga huvitava ja rafineeritud vormi."

Esimese tunni lõpus viisingi ma jutu animismilt panpsühhismile. "Sheldrake on väga sümpaatne," kostis selle peale teine stuudiokülaline Hasso Krull, "ma arvan, et tema mõtlemine on osa sellisest suuremast voolust, mis kannab meid potentsiaalse metamorfoosi poole."

Ülejäänud saates kõnelesimegi peaasjalikult sellest, mida kõnealune metamorfoos endast kujutada võiks. Siin jäid mulle meelde Hasso sõnad (62. minut): "Väga palju 20. sajandi modernistlikust mõtlemisest oli üles ehitatud sellele, et kuivõrd need inimesed [proletariaat, H.] on nüüd niivõrd lagedad, et neil pole midagi, siis muutuvad nad järjest ratsionaalsemateks olenditeks ja hakkavad käituma järjest arukamalt. Neil ei ole mingit teispoolsust, mingit jumalat, mingeid segavaid hallutsinatsioone, ettekujutusi või müüte. Nad marsivad edasi ja ehitavad lõpuks lihtsalt uue maailma – aga nii lihtsalt see asi ei käi... Ühesõnaga, on tõesti nii, et mingisugune kogemus on kaotsi läinud ja uus inimkond, kes võiks pärast seda metamorfoosi olemas olla, peab ilmselt kuidagi deproletariseeruma, senine proletaarne lagedus jääb ilmselt selja taha ja unustatakse ära, sest et sellest ei tule midagi head, inimene muutub paratamatult jälle mitmekihilisemaks."

Head metamorfoosi!

H.

P.S. Lisan siia ka lingi** meie vestlusringi alguses jutuks tulnud Hasso "Plekktrummi" saatele.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Ma mäletan oma põnnipõlvest sügavat vastuolu kahe seisundi vahel. Üks neist on see, kus kõik on elus ja kõik on koos, ja teine on see, kus sa oled kõledas maailmaruumis üksi ja see maailm, kuhu sa sattunud oled, on väga võõras ja väga kummaline. Need mõlemad hoiakud on rööbiti siiamaani minus olemas," ütles Jaak Johanson oma avasõnas (15. minut).

Septembri lõpus Tartus salvestatud keskustelu teemaks oli animism ja selle tagasitulek panpsühhistlikus kuues. "Panpsühhism ei ole uus filosoofia," selgitab Inglise bioloog ja moodsa teaduse kriitik Rupert Sheldrake*, "see on loodusfilosoofia, mida enamasti nimetatakse animismiks, see on idee looduses olevast teadvusest või vaimust või hingest. Seda kohtab kõikides pärimuskultuurides, kõikides šamanistlikes kultuurides, seda oli keskaja Euroopas kristliku animismina, mis põhines Aquino Thomase tõlgendusel Aristotelesest. See on see, mille teadusrevolutsiooni hülgas. Aga see on tagasi tulemas ning on seejuures võtnud väga huvitava ja rafineeritud vormi."

Esimese tunni lõpus viisingi ma jutu animismilt panpsühhismile. "Sheldrake on väga sümpaatne," kostis selle peale teine stuudiokülaline Hasso Krull, "ma arvan, et tema mõtlemine on osa sellisest suuremast voolust, mis kannab meid potentsiaalse metamorfoosi poole."

Ülejäänud saates kõnelesimegi peaasjalikult sellest, mida kõnealune metamorfoos endast kujutada võiks. Siin jäid mulle meelde Hasso sõnad (62. minut): "Väga palju 20. sajandi modernistlikust mõtlemisest oli üles ehitatud sellele, et kuivõrd need inimesed [proletariaat, H.] on nüüd niivõrd lagedad, et neil pole midagi, siis muutuvad nad järjest ratsionaalsemateks olenditeks ja hakkavad käituma järjest arukamalt. Neil ei ole mingit teispoolsust, mingit jumalat, mingeid segavaid hallutsinatsioone, ettekujutusi või müüte. Nad marsivad edasi ja ehitavad lõpuks lihtsalt uue maailma – aga nii lihtsalt see asi ei käi... Ühesõnaga, on tõesti nii, et mingisugune kogemus on kaotsi läinud ja uus inimkond, kes võiks pärast seda metamorfoosi olemas olla, peab ilmselt kuidagi deproletariseeruma, senine proletaarne lagedus jääb ilmselt selja taha ja unustatakse ära, sest et sellest ei tule midagi head, inimene muutub paratamatult jälle mitmekihilisemaks."

Head metamorfoosi!

H.

P.S. Lisan siia ka lingi** meie vestlusringi alguses jutuks tulnud Hasso "Plekktrummi" saatele.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#56 Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja, "Sineli sisu"]]> Wed, 09 Oct 2019 09:31:06 GMT 1:51:09 5d9da8422b5e59c52f7c5276 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-56-ivan-makarov-ja-jelena-skulskaja-sinel 5d9da8422b5e59c52f7c5276 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-56-ivan-makarov-ja-jelena-skulskaja-sinel full "Tähenduse teejuhtide" kolmanda hooaja avasaates olid stuudios Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja. Esimest korda külas olnud Ivani soovil valisime jutuajamise teemaks Nikolai Gogoli "Surnud hinged". Seal hargnes jutt õige pea mitmes erinevas suunas, üheks nendeks oli mõnevõrra ootuspäraselt vene hingelaad ja mentaliteet ning selle kajastamine kunstis ja kirjanduses. Selles kontekstis jäi mulle kõrva 42. minutil esimest korda Jelena suust kõlanud Dostojevskile omistatav mõte: "Kõik me tulime välja Gogoli "Sinelist"".

Vestluse lõpus jõudsime "Sinelini" jälle tagasi. "Me kõik tulime välja "Sinelist"", ütleb Jelena (98. minut), "see on väga oluline lause... Gogol on kirjutanud inimesest väga täpselt ja peenelt, eelkõige just tema hirmudest. Iga intelligentne inimene mõtleb terve elu, mida ma kardan ja kuidas oma hirmudest jagu saan. Kui inimene kogu aeg kardab, siis ei saa ta olla inimene, ei saa olla kirjanik, luuletaja ega tööline... Hirm ei lase meil olla sellised, nagu me päriselt oleme. Me saa olla päris inimesed ainult oma köögis, me peame seda olema ka tänavatel ja töö juures. Minu elutee oli selline, et ma tahtsin olla vaba, ja minu jaoks tähendas vabadus seda, et ma ei karda. Ma ei tea, kui palju see mul õnnestus, aga Gogol aitas mind selles igal juhul."

"Ekstra eestlastele ütleksin nii," võttis siin Jelenalt sõnajärje üle Ivan, "et kõik need head inimesed, kes ei ole hiljuti käinud presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, võiksid lugeda Nikolai Gogoli "Surnud hingi" ja pöörata erilist tähelepanu ballile ja vastuvõtule, mis toimus kuberneri juures. Te näete seal peaaegu kõiki neid tegelaskujusid, mis on meie jaoks tänagi aktuaalsed."

Mida me veel kirjandusklassikast tahta võiksime?

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tähenduse teejuhtide" kolmanda hooaja avasaates olid stuudios Ivan Makarov ja Jelena Skulskaja. Esimest korda külas olnud Ivani soovil valisime jutuajamise teemaks Nikolai Gogoli "Surnud hinged". Seal hargnes jutt õige pea mitmes erinevas suunas, üheks nendeks oli mõnevõrra ootuspäraselt vene hingelaad ja mentaliteet ning selle kajastamine kunstis ja kirjanduses. Selles kontekstis jäi mulle kõrva 42. minutil esimest korda Jelena suust kõlanud Dostojevskile omistatav mõte: "Kõik me tulime välja Gogoli "Sinelist"".

Vestluse lõpus jõudsime "Sinelini" jälle tagasi. "Me kõik tulime välja "Sinelist"", ütleb Jelena (98. minut), "see on väga oluline lause... Gogol on kirjutanud inimesest väga täpselt ja peenelt, eelkõige just tema hirmudest. Iga intelligentne inimene mõtleb terve elu, mida ma kardan ja kuidas oma hirmudest jagu saan. Kui inimene kogu aeg kardab, siis ei saa ta olla inimene, ei saa olla kirjanik, luuletaja ega tööline... Hirm ei lase meil olla sellised, nagu me päriselt oleme. Me saa olla päris inimesed ainult oma köögis, me peame seda olema ka tänavatel ja töö juures. Minu elutee oli selline, et ma tahtsin olla vaba, ja minu jaoks tähendas vabadus seda, et ma ei karda. Ma ei tea, kui palju see mul õnnestus, aga Gogol aitas mind selles igal juhul."

"Ekstra eestlastele ütleksin nii," võttis siin Jelenalt sõnajärje üle Ivan, "et kõik need head inimesed, kes ei ole hiljuti käinud presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias, võiksid lugeda Nikolai Gogoli "Surnud hingi" ja pöörata erilist tähelepanu ballile ja vastuvõtule, mis toimus kuberneri juures. Te näete seal peaaegu kõiki neid tegelaskujusid, mis on meie jaoks tänagi aktuaalsed."

Mida me veel kirjandusklassikast tahta võiksime?

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#55 Toomas Paul ja Tarmo Soomere, "Kaasaegne ketser"]]> Thu, 22 Aug 2019 10:39:22 GMT 1:55:22 5d5e70da5cbc0d0a41f6a957 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-55-toomas-paul-ja-tarmo-soomere-kaasaegne 5d5e70da5cbc0d0a41f6a957 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-55-toomas-paul-ja-tarmo-soomere-kaasaegne full 1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."**

Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajakirja "Nature" toimetaja John Maddox – kes oli Sheldrake'i sõnul "sõjakas ateist ja dogmaatiline materialist" – nimetatud žurnaali esilehel artikli "Põletamist vääriv raamat".*** "See oli uskumatult emotsionaalne rünnak mu raamatu vastu. Ta pidas seda hullemaks teoseks kui Hitleri "Mein Kampf"! Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, kui ma seda lugesin – see oli nii kohutavalt vaenulik," räägib Sheldrake ligi 40 aastat hiljem**. Pärast Maddoxi rünnakut algas Sheldrake'i elu diskrediteeritud teadlase ja menuka autorina.

Ta ei öelnud oma ideedest lahti, vaid on sealt alates pühendanud oma karjääri nende nähtuste uurimisele, mida kaasaja teaduse järgi üleüldse ei eksisteerigi. Nii juhtis ta aastatel 2005–2010 Cambridge'i Ülikooli Trinity College'i rahastatud Perrot-Warricki projekti, mis uuris inimeste ja loomade selgitamatuid võimeid. Suuresti tänu sellele jooksevad talle pühendatud Wikipedia artikli avalõigust kohe läbi sõnad "parapsühholoogia" ja "pseudoteadus".

Pärast "Uut eluteadust" on tema sulest ilmunud kaheksa raamatut ning ta olnud kaasautoriks veel kuue juures. 2012. aastal nägi trükivalgust "The Science Delusion", mis ilmus eesti keeles Andres Tamme tõlkes kaks aastat hiljem pealkirja all "Dogmadeta teadus"****. Autori sõnul seab ta selles raamatus küsimuse alla teaduse kümme dogmat või eeldust ja uurib, kuidas nad teadusliku uurimise all vastu peavad. "Mitte ükski neist ei pea eriti hästi," ütleb ta oma TED konverentsil peetud põlu alla pandud kõnes*****.

Suve alul kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" 2. hooaja viimasesse vestlusringi Sheldrake'i eelnimetatud raamatust rääkima teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja teoloog Toomas Pauli. Jutuajamise alguses rääkisime dogmadest, ühelt poolt nende möödapääsmatusest, aga teiselt poolt ka nende ümbervaatamise vajadusest. "Kreeka keelest tuleb ta sõnast "dokeo" – dogma, see on arvamus," selgitas Toomas Paul meile termini päritolu (8. minut), "seda kasutatakse niisuguste arvamuste kohta, mille suhtes ollakse üksmeelel."

Järgnevalt võtsime ette Sheldrake'i esimeses peatükis "Kas loodus on mehaaniline?" käsitletud arvamuse. Siin läks jutt õige pea paratamatult René Descartes'ini. "Mehaaniliseks läheb asi alates 17. sajandist, kui inimene võrdsustatakse masinaga," rääkis Toomas (20. minut), "praegu on kasutusel pigem arvutimetafoor, kus võrdluspunkt on ka mehaaniline, aga mitte päris aurumasin."

Sellest saateosast jäi vast kõige enam meelde Tooma arutlus kristluse rollist kartesiaanliku maailmapildi tekkes (36. minut): "Maailm ei alga Descartes'ist. Ma läheksin ajas paar tuhat aastat tagasi. Tollal oli peamiseks usundiks animism... oli enesest mõistetav, et tähed on elus ja kogu loodus on hingestatud." Tooma sõnul pagendas kristlus mitmete sajandite jooksul kogu selle haldajate väe ja lõi seega eelduse Descartes'i mehhanitsistlikuks pöördeks. Ent maailmas käib kõik ringi ning James Lovelocki Gaia hüpotees on planeedile jälle elu sisse puhumas.

Umbes poole vestluse peal (44. minut) jõudsime ettearvatult Thomas Kuhnini****** ja sealt omakorda Kurt Gödelini. "Teadus areneb ju ka rütmiliselt ja tsükliliselt," kõneles Tarmo, "Thomas Kuhni järgi on olemas mingid alused, mida arvatakse olema õiged, nimetatagu neid siis dogmadeks, kokkulepeteks või arusaamadeks." Teadlaste uudishimu on aga lõpmatu ja pidevalt tegelikkust torkides jõuavad nad varem või hiljem tulemusteni, mis ei ole kehtiva arusaamaga kooskõlas. Gödel ütleb seda, et ükskõik kui hästi me maailma mõistame, saame paraku alati esitada sisuka väite, mida me ei saa olemasoleva süsteemi raames tõeks pidada, ega valeks tunnistada. Nende samade sisukate, ent mittetõestatavate väidete olemasolu loob Tarmo sõnul pinna kiuslikeks küsimusteks, mille liigselt jäärapäise esitamise eest on nii mõnedki lõpetanud tuleriidal.

Head kuulamist!

Hardo


------------

* https://www.amazon.com/New-Science-Li...

** https://www.youtube.com/watch?v=xiIYI...

*** https://www.theguardian.com/science/2...

**** https://www.apollo.ee/catalogsearch/r...

***** https://www.youtube.com/watch?v=yLONZ...

****** https://www.apollo.ee/teadusrevolutsi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."**

Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajakirja "Nature" toimetaja John Maddox – kes oli Sheldrake'i sõnul "sõjakas ateist ja dogmaatiline materialist" – nimetatud žurnaali esilehel artikli "Põletamist vääriv raamat".*** "See oli uskumatult emotsionaalne rünnak mu raamatu vastu. Ta pidas seda hullemaks teoseks kui Hitleri "Mein Kampf"! Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, kui ma seda lugesin – see oli nii kohutavalt vaenulik," räägib Sheldrake ligi 40 aastat hiljem**. Pärast Maddoxi rünnakut algas Sheldrake'i elu diskrediteeritud teadlase ja menuka autorina.

Ta ei öelnud oma ideedest lahti, vaid on sealt alates pühendanud oma karjääri nende nähtuste uurimisele, mida kaasaja teaduse järgi üleüldse ei eksisteerigi. Nii juhtis ta aastatel 2005–2010 Cambridge'i Ülikooli Trinity College'i rahastatud Perrot-Warricki projekti, mis uuris inimeste ja loomade selgitamatuid võimeid. Suuresti tänu sellele jooksevad talle pühendatud Wikipedia artikli avalõigust kohe läbi sõnad "parapsühholoogia" ja "pseudoteadus".

Pärast "Uut eluteadust" on tema sulest ilmunud kaheksa raamatut ning ta olnud kaasautoriks veel kuue juures. 2012. aastal nägi trükivalgust "The Science Delusion", mis ilmus eesti keeles Andres Tamme tõlkes kaks aastat hiljem pealkirja all "Dogmadeta teadus"****. Autori sõnul seab ta selles raamatus küsimuse alla teaduse kümme dogmat või eeldust ja uurib, kuidas nad teadusliku uurimise all vastu peavad. "Mitte ükski neist ei pea eriti hästi," ütleb ta oma TED konverentsil peetud põlu alla pandud kõnes*****.

Suve alul kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" 2. hooaja viimasesse vestlusringi Sheldrake'i eelnimetatud raamatust rääkima teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja teoloog Toomas Pauli. Jutuajamise alguses rääkisime dogmadest, ühelt poolt nende möödapääsmatusest, aga teiselt poolt ka nende ümbervaatamise vajadusest. "Kreeka keelest tuleb ta sõnast "dokeo" – dogma, see on arvamus," selgitas Toomas Paul meile termini päritolu (8. minut), "seda kasutatakse niisuguste arvamuste kohta, mille suhtes ollakse üksmeelel."

Järgnevalt võtsime ette Sheldrake'i esimeses peatükis "Kas loodus on mehaaniline?" käsitletud arvamuse. Siin läks jutt õige pea paratamatult René Descartes'ini. "Mehaaniliseks läheb asi alates 17. sajandist, kui inimene võrdsustatakse masinaga," rääkis Toomas (20. minut), "praegu on kasutusel pigem arvutimetafoor, kus võrdluspunkt on ka mehaaniline, aga mitte päris aurumasin."

Sellest saateosast jäi vast kõige enam meelde Tooma arutlus kristluse rollist kartesiaanliku maailmapildi tekkes (36. minut): "Maailm ei alga Descartes'ist. Ma läheksin ajas paar tuhat aastat tagasi. Tollal oli peamiseks usundiks animism... oli enesest mõistetav, et tähed on elus ja kogu loodus on hingestatud." Tooma sõnul pagendas kristlus mitmete sajandite jooksul kogu selle haldajate väe ja lõi seega eelduse Descartes'i mehhanitsistlikuks pöördeks. Ent maailmas käib kõik ringi ning James Lovelocki Gaia hüpotees on planeedile jälle elu sisse puhumas.

Umbes poole vestluse peal (44. minut) jõudsime ettearvatult Thomas Kuhnini****** ja sealt omakorda Kurt Gödelini. "Teadus areneb ju ka rütmiliselt ja tsükliliselt," kõneles Tarmo, "Thomas Kuhni järgi on olemas mingid alused, mida arvatakse olema õiged, nimetatagu neid siis dogmadeks, kokkulepeteks või arusaamadeks." Teadlaste uudishimu on aga lõpmatu ja pidevalt tegelikkust torkides jõuavad nad varem või hiljem tulemusteni, mis ei ole kehtiva arusaamaga kooskõlas. Gödel ütleb seda, et ükskõik kui hästi me maailma mõistame, saame paraku alati esitada sisuka väite, mida me ei saa olemasoleva süsteemi raames tõeks pidada, ega valeks tunnistada. Nende samade sisukate, ent mittetõestatavate väidete olemasolu loob Tarmo sõnul pinna kiuslikeks küsimusteks, mille liigselt jäärapäise esitamise eest on nii mõnedki lõpetanud tuleriidal.

Head kuulamist!

Hardo


------------

* https://www.amazon.com/New-Science-Li...

** https://www.youtube.com/watch?v=xiIYI...

*** https://www.theguardian.com/science/2...

**** https://www.apollo.ee/catalogsearch/r...

***** https://www.youtube.com/watch?v=yLONZ...

****** https://www.apollo.ee/teadusrevolutsi...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#54 Peeter Espak ja Mihkel Kunnus, "Loomulikkuse lammutaja"]]> Thu, 22 Aug 2019 10:16:17 GMT 2:02:44 5d5e6b7164560c2a45c0832b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-54-peeter-espak-ja-mihkel-kunnus-loomulik 5d5e6b7164560c2a45c0832b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-54-peeter-espak-ja-mihkel-kunnus-loomulik full Selle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad"*: "Ma pean Foucault'd uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre'ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli ta Sartre'i ürituse jätkajate hulgas kõige mõjuvõimsam ja ambitsioonikam. Ta pühendas oma töö kodanluse paljastamisele ja tahtis näidata, et kõik tsiviilühiskonda vormivad loomulikuks peetud jõud on lõppude lõpuks taandatavad domineerimise viisideks."

Saate alguses uurisingi ma oma jutukaaslastelt – kelleks seekord olid Peeter Espak ja Mihkel Kunnus –, mis mõtted neil kõigepealt Foucault' nimega seonduvad. Mihkli vastusest (10. minut) koorus välja vestlusringi pealkiri: "Foucault oli ülim loomulikkuse lammutaja. Ta rakendas kogu oma geniaalsuse ja kire selleks, et näidata: kõik see, mida me oleme kultuuris pidanud loomulikuks, on tegelikult juhuslik, sattumuslik, konstrueeritud. Tema põhipaatos on see, et miski ei ole ideoloogia-, võimu- ja kultuuriülene."

Järgmises plokis (alates 17. minutist) üritasin meie vasakpoolsete kriitikute mõjul kõrvutada marksismi ja postmodernismi, mille ühte patta panemist on meile sellest leerist sageli – ja mitte alati täiesti põhjusetult – ette heidetud. Põgusalt tuli jutuks ka Frankfurdi koolkond.

Marksismist on minu saatekülaliste sõnul pärit Foucault' võitlev hoiak – filosoofia ei pea mitte maailma üle meelisklema, vaid seda muutma – ja eliidivastasus. Mulle meeldis siin eriti Mihkli sõnastatud mõte (23. minut), et Marx nihutab pärispatu inimesest institutsioonidesse. Teise ismiga läks vaevalisemalt, mis pole ka ime, sest laialivalguvamat mõistet kui postmodernism annab otsida. Nii on seda peetud (33. minut) järelmodernismiks, vastumodernismiks, hiliskapitalismiks, postindustriaalseks tarbimisühiskonnaks, transnatsionaalseks kapitalismiks ja – üllatus, üllatus – modernismile järgnevaks ajalooliseks perioodiks. Üldiselt on postmodernismi üheks defineerivaks tunnuseks peetud vastumeelsust "suurte lugude" vastu. Seetõttu on huvitav, et Peeter nimetas (38. minut) postmodernismi ennast uueks suureks narratiiviks, "peaaegu sama kõikehõlmavaks nagu islam". Sellega võib nõustuda või mitte, aga postmodernismi arvukate harude ühisest spirituaalsest allhoovusest on tõepoolest raske mööda vaadata. See käib eriti meie saate kangelase kohta, kelles mina hakkasin selle vestluse käigus üha enam nägema iseäralikku sekulaarset müstikut (54. minut). Sellest saateosast jäi mulle kõrva ka Mihkli tsiteeritud Fanny de Sivers, kes on võtnud kenasti kokku postmodernistlikku iroonilise muige vennaskonda defineeriva hoiaku: "see on ohjeldamatu lugupidamine enda üleoleku ja tubliduse vastu" (42. minut).

Frankfurdi koolkonna käsitlemiseks meil eriti aega ei jäänud, edasist tähelepanu vääriva märksõnana jäi meelde "kriitiline teooria". Kirja sai ka Mihkli mõte (57. minut), et Frankfurdi koolkond on sama suundumuse, mida Prantsusmaal esindasid Foucault, Derrida, Lacan jne, peegeldus saksakeelses kultuuriruumis.

Saate teises osas (nii alates 64. minutist) keskendusime teemale "Kogu maa seksualiseerimine", milles Foucault'l on minu arvates olnud keskne roll. Ma kasutasin kord ühe oma loo** tunnuspildina fotot, kus üksteise kõrval lehvisid rõõmsalt meile hästi tuntud sirbi ja vasaraga punane plagu ning viimasel ajal siinmailgi järjest enam tuntust kogunud vikerkaarelipp. Mind huvitaski selles plokis eelkõige küsimus nende kahe sümboli sugulusest.

"Ilma temata sellist asja nagu praegu on, kohe kindlasti ei oleks," haakus selle teemaga Peeter (81. minut). Peetri sõnul lõi just Foucault teoreetilise mudeli, mis võimaldab käsitleda inimese sugu või seksuaalsust kapitalistliku ühiskonna rõhumisinstrumendina. See arutlus päädis peagi (89. minut) sõnaühendiga "üldine diskursiivne erutus", mis sobib minu arvates võrdlemisi hästi Foucault' ja teiste prantsuse pahempoolsete lobamokkade esindatud vaimusuuna lipukirjaks. Manasõnad ja loitsud – kõik need "diskursused", "totaliseeritud totalisatsioonid" ja "detotaliseeritud totaalsused" – peavad meid lõpuks liigendatud reaalsest maailmast välja juhatama süütusse ürgühtsusesse, mida on lääne traditsioonis ihalenud kõik müstikud juba alates Parmenidesest.

Selle järelduse juures annan ma saatesõna lõpuks sõnajärje üle jälle Roger Scrutonile: "ja kui ma lugesin tema viimaseid töid, tikkus mulle aina pähe mõte, et Foucault' sõjakas vasakpoolsus ei olnud mitte reaalsuse kriitika, vaid tema kaitse selle vastu, soovimatus tunnistada, et vaatamata kõikidele oma puudustele on loomulikkus kõik, mis meil on."

Head kuulamist!

Hardo

------------

* https://www.apollo.ee/tolad-petised-j...

** http://www.burke.ee/2017/09/19/hardo-...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle vestluse lükkas käima tsitaat Roger Scrutoni raamatust "Tolad, petised ja tülinorijad"*: "Ma pean Foucault'd uusvasakpoolsete juhtivaks mõtlejaks, aga siinkohal tuleb rõhutada, et tema poliitiline positsioon aastatega muutus ja ta lükkas igasuguse mugava sildi alati rõõmuga tagasi. Erinevalt Sartre'ist oli ta kommunismi kriitik (olgugi et kuni oma viimase eluaastateni võrdlemisi summutatud kriitik). Sellest hoolimata oli ta Sartre'i ürituse jätkajate hulgas kõige mõjuvõimsam ja ambitsioonikam. Ta pühendas oma töö kodanluse paljastamisele ja tahtis näidata, et kõik tsiviilühiskonda vormivad loomulikuks peetud jõud on lõppude lõpuks taandatavad domineerimise viisideks."

Saate alguses uurisingi ma oma jutukaaslastelt – kelleks seekord olid Peeter Espak ja Mihkel Kunnus –, mis mõtted neil kõigepealt Foucault' nimega seonduvad. Mihkli vastusest (10. minut) koorus välja vestlusringi pealkiri: "Foucault oli ülim loomulikkuse lammutaja. Ta rakendas kogu oma geniaalsuse ja kire selleks, et näidata: kõik see, mida me oleme kultuuris pidanud loomulikuks, on tegelikult juhuslik, sattumuslik, konstrueeritud. Tema põhipaatos on see, et miski ei ole ideoloogia-, võimu- ja kultuuriülene."

Järgmises plokis (alates 17. minutist) üritasin meie vasakpoolsete kriitikute mõjul kõrvutada marksismi ja postmodernismi, mille ühte patta panemist on meile sellest leerist sageli – ja mitte alati täiesti põhjusetult – ette heidetud. Põgusalt tuli jutuks ka Frankfurdi koolkond.

Marksismist on minu saatekülaliste sõnul pärit Foucault' võitlev hoiak – filosoofia ei pea mitte maailma üle meelisklema, vaid seda muutma – ja eliidivastasus. Mulle meeldis siin eriti Mihkli sõnastatud mõte (23. minut), et Marx nihutab pärispatu inimesest institutsioonidesse. Teise ismiga läks vaevalisemalt, mis pole ka ime, sest laialivalguvamat mõistet kui postmodernism annab otsida. Nii on seda peetud (33. minut) järelmodernismiks, vastumodernismiks, hiliskapitalismiks, postindustriaalseks tarbimisühiskonnaks, transnatsionaalseks kapitalismiks ja – üllatus, üllatus – modernismile järgnevaks ajalooliseks perioodiks. Üldiselt on postmodernismi üheks defineerivaks tunnuseks peetud vastumeelsust "suurte lugude" vastu. Seetõttu on huvitav, et Peeter nimetas (38. minut) postmodernismi ennast uueks suureks narratiiviks, "peaaegu sama kõikehõlmavaks nagu islam". Sellega võib nõustuda või mitte, aga postmodernismi arvukate harude ühisest spirituaalsest allhoovusest on tõepoolest raske mööda vaadata. See käib eriti meie saate kangelase kohta, kelles mina hakkasin selle vestluse käigus üha enam nägema iseäralikku sekulaarset müstikut (54. minut). Sellest saateosast jäi mulle kõrva ka Mihkli tsiteeritud Fanny de Sivers, kes on võtnud kenasti kokku postmodernistlikku iroonilise muige vennaskonda defineeriva hoiaku: "see on ohjeldamatu lugupidamine enda üleoleku ja tubliduse vastu" (42. minut).

Frankfurdi koolkonna käsitlemiseks meil eriti aega ei jäänud, edasist tähelepanu vääriva märksõnana jäi meelde "kriitiline teooria". Kirja sai ka Mihkli mõte (57. minut), et Frankfurdi koolkond on sama suundumuse, mida Prantsusmaal esindasid Foucault, Derrida, Lacan jne, peegeldus saksakeelses kultuuriruumis.

Saate teises osas (nii alates 64. minutist) keskendusime teemale "Kogu maa seksualiseerimine", milles Foucault'l on minu arvates olnud keskne roll. Ma kasutasin kord ühe oma loo** tunnuspildina fotot, kus üksteise kõrval lehvisid rõõmsalt meile hästi tuntud sirbi ja vasaraga punane plagu ning viimasel ajal siinmailgi järjest enam tuntust kogunud vikerkaarelipp. Mind huvitaski selles plokis eelkõige küsimus nende kahe sümboli sugulusest.

"Ilma temata sellist asja nagu praegu on, kohe kindlasti ei oleks," haakus selle teemaga Peeter (81. minut). Peetri sõnul lõi just Foucault teoreetilise mudeli, mis võimaldab käsitleda inimese sugu või seksuaalsust kapitalistliku ühiskonna rõhumisinstrumendina. See arutlus päädis peagi (89. minut) sõnaühendiga "üldine diskursiivne erutus", mis sobib minu arvates võrdlemisi hästi Foucault' ja teiste prantsuse pahempoolsete lobamokkade esindatud vaimusuuna lipukirjaks. Manasõnad ja loitsud – kõik need "diskursused", "totaliseeritud totalisatsioonid" ja "detotaliseeritud totaalsused" – peavad meid lõpuks liigendatud reaalsest maailmast välja juhatama süütusse ürgühtsusesse, mida on lääne traditsioonis ihalenud kõik müstikud juba alates Parmenidesest.

Selle järelduse juures annan ma saatesõna lõpuks sõnajärje üle jälle Roger Scrutonile: "ja kui ma lugesin tema viimaseid töid, tikkus mulle aina pähe mõte, et Foucault' sõjakas vasakpoolsus ei olnud mitte reaalsuse kriitika, vaid tema kaitse selle vastu, soovimatus tunnistada, et vaatamata kõikidele oma puudustele on loomulikkus kõik, mis meil on."

Head kuulamist!

Hardo

------------

* https://www.apollo.ee/tolad-petised-j...

** http://www.burke.ee/2017/09/19/hardo-...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#53 Toomas Lott ja Laura Viidebaum, "Ihalev hingeosa"]]> Wed, 31 Jul 2019 17:32:53 GMT 1:48:32 5d41d0c545842932757e7128 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/53-toomas-lott-ja-laura-viidebaum-ihalev-hingeosa 5d41d0c545842932757e7128 5c18d98b3641d7c91d617ce5 53-toomas-lott-ja-laura-viidebaum-ihalev-hingeosa full "Lugege "Politeiat"!... Mittelugemine ei ole vabandatav. Lugege "Politeiat"! See on klassika. Kõige mõjuvõimsam raamat Lääne tsivilisatsioonis on Piibel, aga tema kannul ongi ilmselt kohe "Politeia". Lugege "Politeiat"! Jõudis see teile kohale? Lugege "Politeiat"!" manitseb meid kõiki ületamatu A. F. Holmes*.

Nii tulime meiegi vähem kui kahe kuu pärast "Politeia" juurde tagasi. Kui 25. märtsil oli mul Kuku Tartu stuudios Toomas Loti kõrval külas Mats Volberg**, siis 6. mail osales Matsi asemel vestlusringis Laura Viidebaum. Videos oleme siiski Toomaga kahekesi, sest New Yorgis elav Laura võttis kõnelusest osa Skype'i vahendusel. Märtsi vestlusringis jõudsime enam-vähem ühele poole "Politeia" esimese kaheksa osaga ning selles keskustelus keskendusime siis üheksandale, kus Platon esitab oma demokraatiakriitika.

Lugu on iseenesest lihtne ja piisavalt korratud. Platoni ideaalne riigivorm on aristokraatlik. Kuivõrd selle tippu kuuluvad üllad ja arukad "tarkuse sõbrad" – "Politeia" esimesed kaheksa osa on tegelikult suuresti pühendatud nende ettevalmistusele –, siis on tegemist "vaimuaristokraatiaga". Paraku hakkab Platoni ideaalriik kohe tasapisi riknema. Kõigepealt hakkab mädanema pea. "Igas ühiskonnas algavad muutused ülemklassi võimuvõitlusega," ütleb Sokrates välja aegumatu tõe. Võimuvõitlus saab Platoni sõnul omakorda alguse möödalaskmistest eugeenikas ja hariduses, tulemuseks on see, et seisused lähevad segamini ja valitsejate kvaliteet halveneb. Osad neist hakkavad taga ajama vara ja rikkust, teised püüavad kinni hoida veel traditsioonilistest väärtustest. Konflikt hoitakse ära eraomanduse tekkimise hinnaga ülemklassi hulgas (ideaalriigis oli valitsejate vara mäletatavasti ühine).

See aga vaid kiirendab allakäigu tempot. Omandi maitse suhu saanud valitsejad soovivad veel rohkem vara ning ühiskond jaguneb kiiresti rikasteks ja vaesteks. Nii jõutakse timokraatiast oligarhiasse, mille defineerivaks tunnuseks on varanduslik tsensus. Nüüd hakkavad poliitiline ja varanduslik polariseerumine teineteist võimendama ja tulemuseks on Platoni sõnul olukord, kus ühte polisesse tekib kaks linna (60. minut). Nii jõuame demokraatliku revolutsioonini.

Kui vaeste osakaal muutub piisavalt suureks, puhkeb kodusõda ja oligarhia asendub demokraatiaga, kus kõrgeimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Ei ole üllatav, et meie demokraatlikul ajastul on Platonit tema skeptilise suhtumise eest rahvavõimu kõige rohkem kritiseeritud. "On ebaselge, miks need, kes peavad kalliks võrdsust ja vabadust, peaksid olema sellised tuulelipud, kes iga päev midagi uut ihaldavad," ütleb Toomas vestluse 82. minutil.

Vabaduse ja võrdsuse üheaegne tagaajamine suure vabaduse ja võrdsuse tingimustes valmistab aga ette teed uuele riigipöördele. "Liigne iha vabaduse järele kõikide muude asjade arvel on see, mis demokraatiale saatuslikuks saab ja türannia järele nõudmise tekitab," sõnab Sokrates. Lammaste hulgast välja kasvanud hundid suunavad utekarja pärast uljamat sorti demokraatlikku kepsutamist lõpuks jälle lauta tagasi. Kui see kedagi lohutab, siis seekord saame endale PRIA poolt kõrva vähemalt kenad kollased lipikud.

Mulle jäi selles kontekstis eriti kõrva vestluse 61. minutil Lauralt kuuldud lause, et "Politeias" toimub kogu see protsess otsekui vääramatu jõuga. See viis omakorda mõtte nendele ikka ja jälle kordamist väärivatele ridadele Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagist": "Ma arvasin enda olevat omakasupüüdmatu ja ennastsalgava. Ometi olin ma täiesti valmis timukaks saama. Ja kui ma oleksin Ježovi ajal NKVD kooli sattunud, võib-olla oleksin ma Beria ajal täiesti omal kohal olnud.

Siinkohal võib raamatu kinni lüüa see lugejad, kes usub, et see kujutab endast poliitilist paljastust.

Kui kõik oleks nii lihtne! Kui tõesti oleksid ainult õelad inimesed, kes teevad kusagil õelaid musti tegusid, ning oleks vaja nad meist, ülejäänutest, lahutada ja hävitada. Aga piir, mis lahutab head kurjast, läheb läbi igaühe südamest. Ja kes on valmis hävitama osakest omaenda südamest."

Kuigi Platon kirjutab südame asemel hingest, kattub tema arusaam suuresti kaks ja pool tuhat aastat hiljem elanud Stalini orja omaga: languse põhjuseid tuleb otsida inimese sisekosmosest. Lauta viib meid lõpuks tagasi ihaldava hingeosa võit kahe ülejäänu – mõistusliku ja söaka – üle. Siinkohal on kasulik meeles pidada Toomalt 71. minutil kuuldud hoiatavat mõtet, et ihadele järele andmine muudab nad üksnes tugevamaks.

Üks on nüüd selge: "Politeia" juurde tuleb meil veel kolmandatki korda tagasi pöörduda, sest mõned ongi seda pidanud mitte niivõrd poliitiliseks traktaadiks kuivõrd uurimuseks inimhingest. Mis seal siis ikka, parafraseerides A. F. Holmesi: seni kuni me ei ole "Politeiat" korralikult läbi töötanud, ei sa me end pidada harituks.

Jaksu!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Lugege "Politeiat"!... Mittelugemine ei ole vabandatav. Lugege "Politeiat"! See on klassika. Kõige mõjuvõimsam raamat Lääne tsivilisatsioonis on Piibel, aga tema kannul ongi ilmselt kohe "Politeia". Lugege "Politeiat"! Jõudis see teile kohale? Lugege "Politeiat"!" manitseb meid kõiki ületamatu A. F. Holmes*.

Nii tulime meiegi vähem kui kahe kuu pärast "Politeia" juurde tagasi. Kui 25. märtsil oli mul Kuku Tartu stuudios Toomas Loti kõrval külas Mats Volberg**, siis 6. mail osales Matsi asemel vestlusringis Laura Viidebaum. Videos oleme siiski Toomaga kahekesi, sest New Yorgis elav Laura võttis kõnelusest osa Skype'i vahendusel. Märtsi vestlusringis jõudsime enam-vähem ühele poole "Politeia" esimese kaheksa osaga ning selles keskustelus keskendusime siis üheksandale, kus Platon esitab oma demokraatiakriitika.

Lugu on iseenesest lihtne ja piisavalt korratud. Platoni ideaalne riigivorm on aristokraatlik. Kuivõrd selle tippu kuuluvad üllad ja arukad "tarkuse sõbrad" – "Politeia" esimesed kaheksa osa on tegelikult suuresti pühendatud nende ettevalmistusele –, siis on tegemist "vaimuaristokraatiaga". Paraku hakkab Platoni ideaalriik kohe tasapisi riknema. Kõigepealt hakkab mädanema pea. "Igas ühiskonnas algavad muutused ülemklassi võimuvõitlusega," ütleb Sokrates välja aegumatu tõe. Võimuvõitlus saab Platoni sõnul omakorda alguse möödalaskmistest eugeenikas ja hariduses, tulemuseks on see, et seisused lähevad segamini ja valitsejate kvaliteet halveneb. Osad neist hakkavad taga ajama vara ja rikkust, teised püüavad kinni hoida veel traditsioonilistest väärtustest. Konflikt hoitakse ära eraomanduse tekkimise hinnaga ülemklassi hulgas (ideaalriigis oli valitsejate vara mäletatavasti ühine).

See aga vaid kiirendab allakäigu tempot. Omandi maitse suhu saanud valitsejad soovivad veel rohkem vara ning ühiskond jaguneb kiiresti rikasteks ja vaesteks. Nii jõutakse timokraatiast oligarhiasse, mille defineerivaks tunnuseks on varanduslik tsensus. Nüüd hakkavad poliitiline ja varanduslik polariseerumine teineteist võimendama ja tulemuseks on Platoni sõnul olukord, kus ühte polisesse tekib kaks linna (60. minut). Nii jõuame demokraatliku revolutsioonini.

Kui vaeste osakaal muutub piisavalt suureks, puhkeb kodusõda ja oligarhia asendub demokraatiaga, kus kõrgeimateks väärtusteks on vabadus ja võrdsus. Ei ole üllatav, et meie demokraatlikul ajastul on Platonit tema skeptilise suhtumise eest rahvavõimu kõige rohkem kritiseeritud. "On ebaselge, miks need, kes peavad kalliks võrdsust ja vabadust, peaksid olema sellised tuulelipud, kes iga päev midagi uut ihaldavad," ütleb Toomas vestluse 82. minutil.

Vabaduse ja võrdsuse üheaegne tagaajamine suure vabaduse ja võrdsuse tingimustes valmistab aga ette teed uuele riigipöördele. "Liigne iha vabaduse järele kõikide muude asjade arvel on see, mis demokraatiale saatuslikuks saab ja türannia järele nõudmise tekitab," sõnab Sokrates. Lammaste hulgast välja kasvanud hundid suunavad utekarja pärast uljamat sorti demokraatlikku kepsutamist lõpuks jälle lauta tagasi. Kui see kedagi lohutab, siis seekord saame endale PRIA poolt kõrva vähemalt kenad kollased lipikud.

Mulle jäi selles kontekstis eriti kõrva vestluse 61. minutil Lauralt kuuldud lause, et "Politeias" toimub kogu see protsess otsekui vääramatu jõuga. See viis omakorda mõtte nendele ikka ja jälle kordamist väärivatele ridadele Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagist": "Ma arvasin enda olevat omakasupüüdmatu ja ennastsalgava. Ometi olin ma täiesti valmis timukaks saama. Ja kui ma oleksin Ježovi ajal NKVD kooli sattunud, võib-olla oleksin ma Beria ajal täiesti omal kohal olnud.

Siinkohal võib raamatu kinni lüüa see lugejad, kes usub, et see kujutab endast poliitilist paljastust.

Kui kõik oleks nii lihtne! Kui tõesti oleksid ainult õelad inimesed, kes teevad kusagil õelaid musti tegusid, ning oleks vaja nad meist, ülejäänutest, lahutada ja hävitada. Aga piir, mis lahutab head kurjast, läheb läbi igaühe südamest. Ja kes on valmis hävitama osakest omaenda südamest."

Kuigi Platon kirjutab südame asemel hingest, kattub tema arusaam suuresti kaks ja pool tuhat aastat hiljem elanud Stalini orja omaga: languse põhjuseid tuleb otsida inimese sisekosmosest. Lauta viib meid lõpuks tagasi ihaldava hingeosa võit kahe ülejäänu – mõistusliku ja söaka – üle. Siinkohal on kasulik meeles pidada Toomalt 71. minutil kuuldud hoiatavat mõtet, et ihadele järele andmine muudab nad üksnes tugevamaks.

Üks on nüüd selge: "Politeia" juurde tuleb meil veel kolmandatki korda tagasi pöörduda, sest mõned ongi seda pidanud mitte niivõrd poliitiliseks traktaadiks kuivõrd uurimuseks inimhingest. Mis seal siis ikka, parafraseerides A. F. Holmesi: seni kuni me ei ole "Politeiat" korralikult läbi töötanud, ei sa me end pidada harituks.

Jaksu!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#52 Mihhail Lotman ja Aleksandra Murre, "Comte ja Kristus"]]> Wed, 10 Jul 2019 10:05:34 GMT 1:48:32 5d25b86fa01ce96079bb97d1 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-52-mihhail-lotman-ja-aleksandra-murre-com 5d25b86fa01ce96079bb97d1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-52-mihhail-lotman-ja-aleksandra-murre-com full Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis".

"Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on abstraktne ja spekulatiivne, mingisugused arutlused, metafüüsika, aga loodusteadused annavad meile positiivseid [selles kontekstis siis pigem kindlaid, H. P.] teadmisi."

Mihhail oli koos Piret Kuusega külas "Tähenduse teejuhtide" avasaates "Füüsikud ja margikogujad"*, mis on meil siiani üks populaarsemaid. 30. aprillil oli ta EBS-i stuudios koos Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega, et rääkida peredvižnikutest, peaasjalikult 19. sajandi viimase kolmandiku Venemaal tegutsenud kunstnike rühmitusest.

Vahetu ajendi selleks saateks andsid mulle kaks maali: Ivan Kramskoi "Kristus kõrbes"** (1872) ja Vassili Perovi "Kristus Ketsemani aias" (1878)***. Mõlemad tööd olid omas ajas revolutsioonilised. "Mõnede arvates kujutas Kramskoi sel maalil üht oma kaasaegsete seas levinud tüüpi –"täielikku ateisti", nihilistlikku revolutsionääri, ja nad mõistsid tema töö "haige ihu", "liigkauge abstraktsiooni" ja "mõttehieroglüüfina hukka," kirjutab Vene kunstiteadlane Tatjana Judenkova näituse "Vene tee: Dionisiusest Malevitšini"**** kataloogis. Teise asjatundja sõnul on ka Perovi maal "äärmiselt ebatavaline". Teema ise seevastu mitte, "Ketsemanist sai ohverduse, üksinduse ja kõikehõlmava kurbuse sümbolina Vene intelligentsi paljude esindajate jaoks (Tolstoi ja Dostojevski kaasaegsete jaoks) ühine painav probleem ja keerulisi spirituaalseid konflikte kujutavate kunstiteoste ammendamatu allikas," kirjutab Svetlana Kapõrina samas kataloogis. Need kaks tööd tekitasid lähema huvi eelnimetatud kunstirühmituse ja kogu perioodi vastu laiemalt.

Oleme "Tähenduse teejuhtides" varemgi rääkinud sellest, et suuri ühiskondlik-poliitilisi kataklüsme, eelkõige sõdu ja revolutsioone, ette aimata laskvad ended ilmnevad kõigepealt luules, kunstis ja muusikas (vt nt # 4 "Muusika mõistatus"*****). Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.

Seetõttu vestlesimegi kõigepealt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung traditsioonilisse, õigeusklikku, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Nii oli Vene loodusuurijate eesmärgiks – kelle üheks koondkujuks peab Mihhail Jevgeni Bazarovit Turgenevi "Isadest ja poegadest" – uute teadmiste hankimise kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. "Kui Euroopas oli positivism kodanluse ideoloogia, siis Vene positivism on nihilism, see on revolutsionääride filosoofia," ütleb Mihhail (26. minut).

Peredvižnikute rühmituse poliitiliseks, psühholoogiliseks, sotsioloogiliseks ja emotsionaalseks taustaks on narodniklus – poliitiline liikumine, mida hingestas arusaam, et "meie, haritud, rikkad, targad ja ilusad, oleme lihtrahva ees süüdi" (10. minut). Teisteks olulisemateks laiemat konteksti määravateks teguriteks on pärisorjuse kaotamine ja Aleksander II reformid. Peredvižnikute liider Ivan Kramskoi oli varasest noorusest tuttav narodnikluse ühe silmapaistvama esindaja Nikolai Tšernõševski kunstikriitiliste vaadetega, mille järgi kunsti eesmärgiks peab olema elu muutmine (paremuse suunas). Just elu parandamise eesmärgil pöörasid peredvižnikud oma kunsti rahva poole, kujutasid tihtipeale võrdlemisi trööstituid argielustseene ja püüdsid näitustele meelitada lihtsamat publikut.

Ometi kujutab Kramskoi enda eelmainitud kuulsaim töö mitte igapäevaõudust, vaid konflikti ajatu ja ajaliku vahel. Positivistlik loodusteadus annab meile määratu koguse tõsiasju, kuid mitte ühtegi tähendust. On tähelepanuväärne, et teaduskreedost alustanud kunstnik jõuab viimaks jälle teemani, millest Comte'i õpetus meid kõiki vabastada lubas.

Sama kehtib kummatigi ka Comte'i enda kohta. "Viimastel eluaastatel nägi ta vaeva inimsuse religiooni rajamisega, mille pühakutekalendrisse kuulusid nt Adam Smith ja Friedrich Suur; temast endast pidi saama selle paavst," kirjutab Simon Blackburn.

Head kuulamist-vaatamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Auguste Comte (1798–1857) oli Prantsuse ja filosoof ja ühiskonnateoreetik, "kes uskus, et inimühiskond teeb ajaloos läbi teoloogilis-sõjalise ja teaduslik-tööstusliku staadiumi ning nendevahelise metafüüsilise üleminekustaadiumi, milles ta arvas asuvat oma kaasaegse Euroopa," kirjutab Simon Blackburn oma "Oxfordi filosoofialeksikonis".

"Auguste Comte, suur Prantsuse filosoof, tahtis filosoofia lõpetada," sekundeerib talle "Tähenduse teejuhtide" 52. vestlusringis Mihhail Lotman, "filosoofia on abstraktne ja spekulatiivne, mingisugused arutlused, metafüüsika, aga loodusteadused annavad meile positiivseid [selles kontekstis siis pigem kindlaid, H. P.] teadmisi."

Mihhail oli koos Piret Kuusega külas "Tähenduse teejuhtide" avasaates "Füüsikud ja margikogujad"*, mis on meil siiani üks populaarsemaid. 30. aprillil oli ta EBS-i stuudios koos Kadrioru kunstimuuseumi direktori Aleksandra Murrega, et rääkida peredvižnikutest, peaasjalikult 19. sajandi viimase kolmandiku Venemaal tegutsenud kunstnike rühmitusest.

Vahetu ajendi selleks saateks andsid mulle kaks maali: Ivan Kramskoi "Kristus kõrbes"** (1872) ja Vassili Perovi "Kristus Ketsemani aias" (1878)***. Mõlemad tööd olid omas ajas revolutsioonilised. "Mõnede arvates kujutas Kramskoi sel maalil üht oma kaasaegsete seas levinud tüüpi –"täielikku ateisti", nihilistlikku revolutsionääri, ja nad mõistsid tema töö "haige ihu", "liigkauge abstraktsiooni" ja "mõttehieroglüüfina hukka," kirjutab Vene kunstiteadlane Tatjana Judenkova näituse "Vene tee: Dionisiusest Malevitšini"**** kataloogis. Teise asjatundja sõnul on ka Perovi maal "äärmiselt ebatavaline". Teema ise seevastu mitte, "Ketsemanist sai ohverduse, üksinduse ja kõikehõlmava kurbuse sümbolina Vene intelligentsi paljude esindajate jaoks (Tolstoi ja Dostojevski kaasaegsete jaoks) ühine painav probleem ja keerulisi spirituaalseid konflikte kujutavate kunstiteoste ammendamatu allikas," kirjutab Svetlana Kapõrina samas kataloogis. Need kaks tööd tekitasid lähema huvi eelnimetatud kunstirühmituse ja kogu perioodi vastu laiemalt.

Oleme "Tähenduse teejuhtides" varemgi rääkinud sellest, et suuri ühiskondlik-poliitilisi kataklüsme, eelkõige sõdu ja revolutsioone, ette aimata laskvad ended ilmnevad kõigepealt luules, kunstis ja muusikas (vt nt # 4 "Muusika mõistatus"*****). Ka seekord pakkus mulle muuhulgas huvi küsimus, kas ja mil määral ennustasid peredvižnikud ette Vene revolutsiooni või aitasid sellele kaasa.

Seetõttu vestlesimegi kõigepealt tollasest ajaloolisest taustast, mida iseloomustab eelkõige lääne materialistlike ja positivistlike ideede sissetung traditsioonilisse, õigeusklikku, äärmiselt hierarhilisse ühiskonda. Nii oli Vene loodusuurijate eesmärgiks – kelle üheks koondkujuks peab Mihhail Jevgeni Bazarovit Turgenevi "Isadest ja poegadest" – uute teadmiste hankimise kõrval (või pigem isegi selle ees) vanade ideaalide õõnestamine. "Kui Euroopas oli positivism kodanluse ideoloogia, siis Vene positivism on nihilism, see on revolutsionääride filosoofia," ütleb Mihhail (26. minut).

Peredvižnikute rühmituse poliitiliseks, psühholoogiliseks, sotsioloogiliseks ja emotsionaalseks taustaks on narodniklus – poliitiline liikumine, mida hingestas arusaam, et "meie, haritud, rikkad, targad ja ilusad, oleme lihtrahva ees süüdi" (10. minut). Teisteks olulisemateks laiemat konteksti määravateks teguriteks on pärisorjuse kaotamine ja Aleksander II reformid. Peredvižnikute liider Ivan Kramskoi oli varasest noorusest tuttav narodnikluse ühe silmapaistvama esindaja Nikolai Tšernõševski kunstikriitiliste vaadetega, mille järgi kunsti eesmärgiks peab olema elu muutmine (paremuse suunas). Just elu parandamise eesmärgil pöörasid peredvižnikud oma kunsti rahva poole, kujutasid tihtipeale võrdlemisi trööstituid argielustseene ja püüdsid näitustele meelitada lihtsamat publikut.

Ometi kujutab Kramskoi enda eelmainitud kuulsaim töö mitte igapäevaõudust, vaid konflikti ajatu ja ajaliku vahel. Positivistlik loodusteadus annab meile määratu koguse tõsiasju, kuid mitte ühtegi tähendust. On tähelepanuväärne, et teaduskreedost alustanud kunstnik jõuab viimaks jälle teemani, millest Comte'i õpetus meid kõiki vabastada lubas.

Sama kehtib kummatigi ka Comte'i enda kohta. "Viimastel eluaastatel nägi ta vaeva inimsuse religiooni rajamisega, mille pühakutekalendrisse kuulusid nt Adam Smith ja Friedrich Suur; temast endast pidi saama selle paavst," kirjutab Simon Blackburn.

Head kuulamist-vaatamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#51 Kristiina Kivil ja Ivar Tröner, "Kust kuri tuleb?"]]> Thu, 20 Jun 2019 17:26:30 GMT 1:51:25 5d0b936f82d1b6bc51c23b5d false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/51-kristiina-kivil-ja-ivar-troner-kust-kuri-tuleb 5d0b936f82d1b6bc51c23b5d 5c18d98b3641d7c91d617ce5 51-kristiina-kivil-ja-ivar-troner-kust-kuri-tuleb full Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.

Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?

Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"

Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:

1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.

2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".

3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.

Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.

Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")

Head vabanemist!

Hardo

P.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.



------------------------

* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...

** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...

*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...

**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...

***** https://www.amazon.com/Experience-God...

****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Sel kevadel jõudis kauplustesse Edmund Burke'i Seltsi raamatusarja seitsmes teos: Carl Jungi "Vastus Iiiobile"*. Aprilli lõpus kutsusin ma EBS-i stuudiosse kõnealuse raamatu tõlkija Kristiina Kivili ja Ivar Tröneri. Ivar oli mul külas juba kolmandat korda. Esimesel hooajal vestlesin ma tema ja Alar Tamminguga samuti Jungist (vt #15 "Inimese lootus"**), sel kevadel oli ta saates koos Jelena Skulskajaga ning me rääkisime Anton Tšehhovist (vt #46 "Argielu ja unistused")***.

Ütlen igaks juhuks kohe ära, et saate pealkirjas esitatud küsimus jäi üles ka pärast meie pea kahetunnist vestlust. Nii ütles Ivar kohe üsna kolmekõne alguses (6. minut): "See raamat ei lahenda ära probleemi, mis on "Iiobi raamatu" uurijaid paelunud aastasadu, see on nn teodiike küsimus: kust tuleb kuri? kas kuri on õiglane? kuidas mõtestada kurja monoteismi kontekstis?

Teodiike probleemini jõudsime vestluse 45. minutil; taas Ivari sõnadega jätkates: "Teodiike probleemi üle võib arutada lõpmatult..., aga üks vähki surev süüta laps esitab Jumala ja tema õigluse kohta rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku: miks ta peab kannatama? miks peab inimene kannatama?"

Kuigi vastus eeltoodud küsimustele jäi õhku, noppisin mina endale sellest vestlusest üles vähemalt kolm ideed:

1. Süü ei ole mõiste, millega saab suhteid parandada (84. minut). Teiste sõnadega, me ei saa suhteid parandada üksteise süü väljaselgitamise abil. Me ei leia "Iiobi raamatust" vastust küsimusele, mida nii koledat siis Iiob õieti tegi, et Jumal teda sedavõrd hirmsasti karistama pidi. "Iiobi raamatu" üheks kõige painavamaks teemaks ongi ilmselt just süü ja karistuse ebaproportsionaalsus.

2. Eelöeldust tuleneb järgmine mõte: inimese ja Jumala suhe on äärmiselt ebavõrdne. Inimesel on raske aru saada Jumala tegudest, sest need on sootuks teises mõõtkavas. "Lambad võivad küll hundi joogivee segaseks tampida, aga suuremat kahju hundile sellest ei tõuse," tsiteeris Kristiina 28. minutil Jungi, kui jutuks tulid inimese võimalused Jumalat "solvata".

3. Kahest eelnevast punktist saab vististi järeldada ainult seda, et "Jumala suhted inimesega ongi mõistetamatud," nagu Ivar seda vestluse lõpus (87. minut) ka teeb. Seetõttu tekib mõiste pühadusest, mis Leszek Kołakowski sõnul nüüd meile kättemaksu haub****. "Jung üritab Iiobi ja Jumala suhet psühhoanalüütiliste vahenditega ratsionaliseerida, aga ta jääb hätta ja hakkab kasutama ilmutuslikke pilte... aga selle ülesandega jääksime me kõik hätta," võtab Ivar sealsamas kokku Jungi raamatu taotluse ja sisu.

Lõppkokkuvõtteks võiks mainida, et kuigi "Vastus Iiobile" ei ole vast kõige sobivam raamat Jungiga tutvuse sobitamiseks, võib lugeja, kellele siin jutuks tulnud teemad huvi pakuvad, sealt palju väärtuslikku leida. Kindlasti ei tohiks sealt oodata sidusat lugu, tegemist on ikkagi – nagu eelpool sai Ivari sõnadega öeldud – nägemusliku materjaliga. See on ilmselt ka möödapääsmatu, sest raamatu aines ise on nägemuslik kui sedagi.

Lõpetuseks soovitan kõigil kuulata Ivari vastust (110. minut) minu küsimusele, miks me üldse lugema peaksime ("Et saada sisemiselt vabaks.")

Head vabanemist!

Hardo

P.S. Vestluse 25. minutil tuli jutuks David Bentley Harti raamat "Jumala kogemus", mis on meil plaanis samuti oma sarjas ära tõlkida ja millele ma tahaksin siinkohal eraldi tähelepanu juhtida. Raamatu endaga võib tutvuda sellel lingil*****, siin****** räägib sellest teosest Rupert Sheldrake, kellele on meie kanalil pühendatud eraldi pleilist. David Bentley Harti raamatust on juttu nimetatud video vahemikus 46:05–48:30.



------------------------

* http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageI...

** https://www.youtube.com/watch?v=M2diB...

*** https://www.youtube.com/watch?v=nQ1jw...

**** https://www.youtube.com/watch?v=oZtJP...

***** https://www.amazon.com/Experience-God...

****** https://www.youtube.com/watch?v=oxsNp...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#50 Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid, "Põhjenduste ahela ots"]]> Thu, 06 Jun 2019 20:01:32 GMT 1:59:09 5cf9711dbd62d58e296f2045 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-50-pohjenduste-ahela-ots 5cf9711dbd62d58e296f2045 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-50-pohjenduste-ahela-ots full Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid olid "Tähenduse teejuhtide" seni kõige vaadatuma vestluse külalised. Järjekorras 40. saade kandis pealkirja "Hüperliberalismi apokalüptiline tupik"* ning me arutasime seal selle üle, mida sõna "liberaal" tänapäeval üldse tähendada võiks.

Kui kevade keskel ühtäkki selgus, et sõnavabadus Eestist päris kadunud on (sellist muljet üritati meile kohati jätta), tundus mulle, et just Ahto ja Varro on õiged inimesed, kelle jutuajamine selles osas mingit selgust võiks tuua.

13. mail võõrustasingi ma kahte eelnimetatut EBS-i stuudios. Ettearvatult oli Varro, kes on omal nahal Facebookist eemaldamist tunda saanud, meie sõnavabaduse seisundi osas mõnevõrra külmaverelisem kui Ahto (4. minut), kuid ka Ahto möönis, et sõnavabadusega meil tegelikult suuremat probleemi ei ole (6. minut).

Tegeliku probleemi otsingul jõudsime õige pea sõnavabaduse vaikse vundamendini – meie käitumist suunavate sageli sootuks sõnatult omaksvõetud kommete, reeglite ja tavadeni. Me olime kolmekesi nõus, et taoline hääletu alusmüür on tõesti olemas ja et me räägime – või peaksime rääkima – selle laadist ja olemusest. Ei ole eriti üllatav, et siin sai meie üksmeel ka kohe varsti otsa. Kuigi me jagasime seisukohta, et kõrgemal abstraktsioonitasemel käib jutt just nimelt säärastest ühiselu võimaldavatest kommetest – peenemas kõnepruugis siis "institutsioonidest" – , läksid meie arvamused kohe lahku, kui kõne alla tulid nende kehtestamise mehhanismid.

Vestluse kõige tuumakam osa algas minu arvates 85. minutil. "Mina näen tänapäevast liberaalset demokraatiat kahepooluselisena. Enamus ei otsusta midagi, otsustab printsiip, see on liberaalne ning puudutab õigusriiki kui sellist," kõneles Ahto, "... mina elaksin põhimõtteliselt väga hästi liberaalses õigusriigis, mis kujutaks endast mingit imperiaalset korraldust, kus puudub igasugune rahvusriik, kus puudub igasugune valimistsükkel, seni kuni need põhiseaduslikud printsiibid on jõustatud... mul ei ole mingit vajadust valida inimesi iga nelja aasta tagant Riigikokku ja vaadata, mis siis juhtub ja kuidas see tsirkus käib... õigusriigi printsiibid peavad olema garanteeritud – minu pärast kohtuvõimu kaudu –, aga see ei pea olema demokraatlik võim."

"Ma saan sinust aru," vastas talle sellepeale Varro, "aga ma näen, et sinu põhjenduste ahel jääb õhku rippuma... me ei suuda ju kokku leppida, kuidas neid printsiipe, mida oluliseks pidada, määratleda. See ongi probleem. Me kõik leiame, et demokraatia on oluline printsiip, aga kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Me kõik leiame, et vabadus on oluline printsiip, aga mida see tähendab ja kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Ja lõppude lõpuks, ega see demokraatia ei olegi ju midagi muud kui vaidluste lahendamise mehhanism. Me peame ju kuidagi jõudma mingisuguse kokkuleppeni, kuidas me elame."

Need kaks seisukohta võtavadki vestluse tuuma enam-vähem kokku. Ahto seisab selle eest, et heitlik enamus ei ohustaks õigusriigi printsiipe, kuid ei suuda – vähemalt minu arvates mitte – veenvalt selgitada, kust need printsiibid tulevad. Hämaravõitu vihjed sajanditevanusele õiguspraktikale ja "institutsioonidele" on küll täiesti asjakohased, kuid miks piirduda sajanditega? Religiooni võib pidada ju ka aastatuhandete pikkuseks praktikaks ja Varro tahab oma põhjenduste ahela otsa just selle vaia külge siduda.

Selle vestluse suurim saavutus oligi vast erimeelsuste tausta ja põhjuste selgitamine. Põhilistes küsimustes me üksmeelele eriti lähemale ei jõudnud. Kuidas siis sellises olukorras hakkama saada, kus me nendes ühiselu võimaldavates printsiipides kuidagi kokku ei suuda leppida?

Minu meelest andis sellele keerulisele küsimusele parima vastuse Varro (35. minut): "Lähenemine, mis võiks kanda positiivset vilja selles olukorras, kus me oleme, võiks lähtuda ennekõike subsidiaarsuse printsiibi tõsiselt võtmisest. Ehk siis sellest, et riigivõim ei ürita erinevatele kogukondadele ette kirjutada seda, millistest ideaalidest lähtudes nad peavad oma elu korraldama. Võtame needsamad sooneutraalsed lasteaiad. Mina sellest samast subsidiaarsuse printsiibist lähtudes ei näe, et riigivõimul oleks põhimõtteliselt õigus keelata vanematel kasvatada oma lapsi ka selles vaimus, kui nad seda soovivad. Jama tekib siis, kui mingi seltskond arvab, et neil on õigus teistele ette kirjutada, et nad peavad aktsepteerima oma laste allutamist sellisele kasvatusele riiklikus haridussüsteemis. Suur probleem tekibki seoses sellega, et riigivõimu mõju ühiskonnaelu korraldamisele on kasvanud üle igasuguste piiride kõikides valdkondades, kuhu sa vähegi ei vaata."

See mõttekäik haakus hästi ühe mu enda varasema artikliga "Leviaatani läbikukkumine" ja nii ma lõpetangi selle saatesõna viitega** oma seitse aastat tagasi ilmunud leheloole.

Head kuulamist ja lugemist!

Hardo

--------------

* https://www.youtube.com/watch?v=He2Zy...

** https://arvamus.postimees.ee/735416/h...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid olid "Tähenduse teejuhtide" seni kõige vaadatuma vestluse külalised. Järjekorras 40. saade kandis pealkirja "Hüperliberalismi apokalüptiline tupik"* ning me arutasime seal selle üle, mida sõna "liberaal" tänapäeval üldse tähendada võiks.

Kui kevade keskel ühtäkki selgus, et sõnavabadus Eestist päris kadunud on (sellist muljet üritati meile kohati jätta), tundus mulle, et just Ahto ja Varro on õiged inimesed, kelle jutuajamine selles osas mingit selgust võiks tuua.

13. mail võõrustasingi ma kahte eelnimetatut EBS-i stuudios. Ettearvatult oli Varro, kes on omal nahal Facebookist eemaldamist tunda saanud, meie sõnavabaduse seisundi osas mõnevõrra külmaverelisem kui Ahto (4. minut), kuid ka Ahto möönis, et sõnavabadusega meil tegelikult suuremat probleemi ei ole (6. minut).

Tegeliku probleemi otsingul jõudsime õige pea sõnavabaduse vaikse vundamendini – meie käitumist suunavate sageli sootuks sõnatult omaksvõetud kommete, reeglite ja tavadeni. Me olime kolmekesi nõus, et taoline hääletu alusmüür on tõesti olemas ja et me räägime – või peaksime rääkima – selle laadist ja olemusest. Ei ole eriti üllatav, et siin sai meie üksmeel ka kohe varsti otsa. Kuigi me jagasime seisukohta, et kõrgemal abstraktsioonitasemel käib jutt just nimelt säärastest ühiselu võimaldavatest kommetest – peenemas kõnepruugis siis "institutsioonidest" – , läksid meie arvamused kohe lahku, kui kõne alla tulid nende kehtestamise mehhanismid.

Vestluse kõige tuumakam osa algas minu arvates 85. minutil. "Mina näen tänapäevast liberaalset demokraatiat kahepooluselisena. Enamus ei otsusta midagi, otsustab printsiip, see on liberaalne ning puudutab õigusriiki kui sellist," kõneles Ahto, "... mina elaksin põhimõtteliselt väga hästi liberaalses õigusriigis, mis kujutaks endast mingit imperiaalset korraldust, kus puudub igasugune rahvusriik, kus puudub igasugune valimistsükkel, seni kuni need põhiseaduslikud printsiibid on jõustatud... mul ei ole mingit vajadust valida inimesi iga nelja aasta tagant Riigikokku ja vaadata, mis siis juhtub ja kuidas see tsirkus käib... õigusriigi printsiibid peavad olema garanteeritud – minu pärast kohtuvõimu kaudu –, aga see ei pea olema demokraatlik võim."

"Ma saan sinust aru," vastas talle sellepeale Varro, "aga ma näen, et sinu põhjenduste ahel jääb õhku rippuma... me ei suuda ju kokku leppida, kuidas neid printsiipe, mida oluliseks pidada, määratleda. See ongi probleem. Me kõik leiame, et demokraatia on oluline printsiip, aga kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Me kõik leiame, et vabadus on oluline printsiip, aga mida see tähendab ja kuidas see peaks teostuma, selle üle me vaidleme. Ja lõppude lõpuks, ega see demokraatia ei olegi ju midagi muud kui vaidluste lahendamise mehhanism. Me peame ju kuidagi jõudma mingisuguse kokkuleppeni, kuidas me elame."

Need kaks seisukohta võtavadki vestluse tuuma enam-vähem kokku. Ahto seisab selle eest, et heitlik enamus ei ohustaks õigusriigi printsiipe, kuid ei suuda – vähemalt minu arvates mitte – veenvalt selgitada, kust need printsiibid tulevad. Hämaravõitu vihjed sajanditevanusele õiguspraktikale ja "institutsioonidele" on küll täiesti asjakohased, kuid miks piirduda sajanditega? Religiooni võib pidada ju ka aastatuhandete pikkuseks praktikaks ja Varro tahab oma põhjenduste ahela otsa just selle vaia külge siduda.

Selle vestluse suurim saavutus oligi vast erimeelsuste tausta ja põhjuste selgitamine. Põhilistes küsimustes me üksmeelele eriti lähemale ei jõudnud. Kuidas siis sellises olukorras hakkama saada, kus me nendes ühiselu võimaldavates printsiipides kuidagi kokku ei suuda leppida?

Minu meelest andis sellele keerulisele küsimusele parima vastuse Varro (35. minut): "Lähenemine, mis võiks kanda positiivset vilja selles olukorras, kus me oleme, võiks lähtuda ennekõike subsidiaarsuse printsiibi tõsiselt võtmisest. Ehk siis sellest, et riigivõim ei ürita erinevatele kogukondadele ette kirjutada seda, millistest ideaalidest lähtudes nad peavad oma elu korraldama. Võtame needsamad sooneutraalsed lasteaiad. Mina sellest samast subsidiaarsuse printsiibist lähtudes ei näe, et riigivõimul oleks põhimõtteliselt õigus keelata vanematel kasvatada oma lapsi ka selles vaimus, kui nad seda soovivad. Jama tekib siis, kui mingi seltskond arvab, et neil on õigus teistele ette kirjutada, et nad peavad aktsepteerima oma laste allutamist sellisele kasvatusele riiklikus haridussüsteemis. Suur probleem tekibki seoses sellega, et riigivõimu mõju ühiskonnaelu korraldamisele on kasvanud üle igasuguste piiride kõikides valdkondades, kuhu sa vähegi ei vaata."

See mõttekäik haakus hästi ühe mu enda varasema artikliga "Leviaatani läbikukkumine" ja nii ma lõpetangi selle saatesõna viitega** oma seitse aastat tagasi ilmunud leheloole.

Head kuulamist ja lugemist!

Hardo

--------------

* https://www.youtube.com/watch?v=He2Zy...

** https://arvamus.postimees.ee/735416/h...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#49 Ülle Madise ja Jüri Saar, "Vägivalla monopol"]]> Tue, 28 May 2019 15:32:12 GMT 1:47:10 5ced547c87c42ec37dedba0c false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-49-vagivalla-monopol 5ced547c87c42ec37dedba0c 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-49-vagivalla-monopol full Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks mulle saadetud meil, mille saatja reageeris omakorda Janice Fiamengo küsimusele ("Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus?")*. Nimetatud kirjas olid muude kõigiti konstruktiivsete seisukohtade kõrval – saatjaks oli noor ja arukas inimene – ka sellised kõhedust tekitavad read: "... tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas lihtsalt status quo'ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. Dave Rubini saates esinenud proua ei toonud ju sisuliselt ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb.."

25. aprillil kutsusin ma EBS-i stuudiosse õiguskantsler Ülle Madise ja Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saare, et neilt uurida, miks on süütuse presumptsioonist** loobumine väga halb mõte.

Lühikese vastuse andis Ülle kohe vestluse alguses (8. minut): "Kui sa siin alguses küsisid, miks süütuse eeldamisest loobumine oleks halb, siis lihtne inimlik vastus on see, et sellest saab igaüks aru siis, kui tema ise on jäänud hammasrataste vahele."

Sealt kulges arutelu edasi laiematele õiguskorda puudutavatele küsimustele. Keskustelu 46. minutil tuletas Jüri meile väga tänuväärselt meelde riigi definitsiooni: "Me oleme täna küllaltki palju rääkinud inimesest ja tema vabadusest ning inimelu väärtusest, aga teiseks pooleks on selles kõiges ju riik, ja riigi definitsioon on väga lihtne. See on klassikaline Max Weberi antud definitsioon: riik on mingil territooriumil vägivalla monopoliseerinud institutsioon."

Minu arvates tuleks suurt osa tänastest poliitlahingutest vaadatagi selles valguses. Eriti silmatorkav on see just hoogu juurde koguvas identiteedihõimude omavahelises kemplemises. Iga suguharu püüab vägivalla monopoliga kurameerides kaikamehe enda poolele võita, et sellega siis plats puhtaks teha. Lõpupoole (85. minutil) tekkis kõneluses asjakohane paralleel meie oma lähiminevikuga, kui Jüri meenutas taas väga asjakohaselt sotsialistliku õigussüsteemi iseärasusi: "Nõukogude kriminaalõigusest süütuse presumptsioon puudus. Nõukogude kriminaalõigus tegeles klassivõitlusega, õigus oli võitlusvahend ekspluataatorite klassi hävitamiseks... ka seda nimetati õiguseks." Siit haaras jutujärje üle Ülle, kes võttis 89. minutil kenasti kokku suure osa saatest (ja ühtlasi ka praegu õues toimuvast): "Niipea, kui vähemus üritab enamusele midagi peale suruda või siis, kui üks seltskond on enda kätte haaranud võimu ja üritab kõiki teisi riigi sunnijõuga sellest eemal hoida, ja hoida ära isegi igasuguse kriitika, siis see pälvib kas varem või hiljem õiglase vastulöögi."

Mulle tundub, et vestlus Jüri ja Üllega haakus väga hästi ühe teise meie kanalil leiduva klipiga***, kus Jordan Peterson ütleb nii: "Idee üksikisiku transtsendentsest tuumast on meie õigussüsteemi keskne idee, mis tähendab seda, et isegi siis, kui teid süüdistatakse mõrvas, isegi siis, kui teie vastu on ümberlükkamatud tõendid, isegi siis olete te veel väärtuslik ning riik ei tohi teist lihtsalt üle sõita. See on uskumatu, sest barbaarsetes ühiskondades – sellistes, kuhu me just praegu tagasi minna üritame – lähenetakse asjale pigem nii, et kui teid juba milleski süüdistatakse, siis võib teid ka igaks juhuks maha lasta. Selle põhimõtte järgi on palju lihtsam käituda ja see rahuldab ka rahvajõugu verejanu palju paremini."

Head kuulamist!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=azBsM...

** https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC...

*** https://www.youtube.com/watch?v=-Y3uh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks mulle saadetud meil, mille saatja reageeris omakorda Janice Fiamengo küsimusele ("Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus?")*. Nimetatud kirjas olid muude kõigiti konstruktiivsete seisukohtade kõrval – saatjaks oli noor ja arukas inimene – ka sellised kõhedust tekitavad read: "... tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas lihtsalt status quo'ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. Dave Rubini saates esinenud proua ei toonud ju sisuliselt ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb.."

25. aprillil kutsusin ma EBS-i stuudiosse õiguskantsler Ülle Madise ja Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saare, et neilt uurida, miks on süütuse presumptsioonist** loobumine väga halb mõte.

Lühikese vastuse andis Ülle kohe vestluse alguses (8. minut): "Kui sa siin alguses küsisid, miks süütuse eeldamisest loobumine oleks halb, siis lihtne inimlik vastus on see, et sellest saab igaüks aru siis, kui tema ise on jäänud hammasrataste vahele."

Sealt kulges arutelu edasi laiematele õiguskorda puudutavatele küsimustele. Keskustelu 46. minutil tuletas Jüri meile väga tänuväärselt meelde riigi definitsiooni: "Me oleme täna küllaltki palju rääkinud inimesest ja tema vabadusest ning inimelu väärtusest, aga teiseks pooleks on selles kõiges ju riik, ja riigi definitsioon on väga lihtne. See on klassikaline Max Weberi antud definitsioon: riik on mingil territooriumil vägivalla monopoliseerinud institutsioon."

Minu arvates tuleks suurt osa tänastest poliitlahingutest vaadatagi selles valguses. Eriti silmatorkav on see just hoogu juurde koguvas identiteedihõimude omavahelises kemplemises. Iga suguharu püüab vägivalla monopoliga kurameerides kaikamehe enda poolele võita, et sellega siis plats puhtaks teha. Lõpupoole (85. minutil) tekkis kõneluses asjakohane paralleel meie oma lähiminevikuga, kui Jüri meenutas taas väga asjakohaselt sotsialistliku õigussüsteemi iseärasusi: "Nõukogude kriminaalõigusest süütuse presumptsioon puudus. Nõukogude kriminaalõigus tegeles klassivõitlusega, õigus oli võitlusvahend ekspluataatorite klassi hävitamiseks... ka seda nimetati õiguseks." Siit haaras jutujärje üle Ülle, kes võttis 89. minutil kenasti kokku suure osa saatest (ja ühtlasi ka praegu õues toimuvast): "Niipea, kui vähemus üritab enamusele midagi peale suruda või siis, kui üks seltskond on enda kätte haaranud võimu ja üritab kõiki teisi riigi sunnijõuga sellest eemal hoida, ja hoida ära isegi igasuguse kriitika, siis see pälvib kas varem või hiljem õiglase vastulöögi."

Mulle tundub, et vestlus Jüri ja Üllega haakus väga hästi ühe teise meie kanalil leiduva klipiga***, kus Jordan Peterson ütleb nii: "Idee üksikisiku transtsendentsest tuumast on meie õigussüsteemi keskne idee, mis tähendab seda, et isegi siis, kui teid süüdistatakse mõrvas, isegi siis, kui teie vastu on ümberlükkamatud tõendid, isegi siis olete te veel väärtuslik ning riik ei tohi teist lihtsalt üle sõita. See on uskumatu, sest barbaarsetes ühiskondades – sellistes, kuhu me just praegu tagasi minna üritame – lähenetakse asjale pigem nii, et kui teid juba milleski süüdistatakse, siis võib teid ka igaks juhuks maha lasta. Selle põhimõtte järgi on palju lihtsam käituda ja see rahuldab ka rahvajõugu verejanu palju paremini."

Head kuulamist!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=azBsM...

** https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC...

*** https://www.youtube.com/watch?v=-Y3uh...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#48 Ahto Lobjakas ja Eduard Parhomenko, "Laul kadunud kodust"]]> Wed, 22 May 2019 17:13:49 GMT 1:46:38 5ce58351cc009855718b687a false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-48-laul-kadunud-kodust 5ce58351cc009855718b687a 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-48-laul-kadunud-kodust full "Analüütilise filosoofia jüngrid või mingi ratsionalistliku usu tunnistajad peavad Heideggeri teoseid arusaamatuks sõnapuntraks, mida ei tasugi lugeda; ja kui selles tihnikus välgatab midagi arusaadavat, siis osutub see nende arvates ilmselgeks banaalsuseks, mis on keeratud paatosliku kaunistuse sisse. Aga kui see oleks tõesti nõnda, siis kuidas see sõnavaht on nii jõuliselt üle maailma levinud, inspireerinud ja pannud huvi tundma tuhandeid päid, saavutanud Euroopa kultuuris nii kõrge positsiooni," kirjutab Poola filosoof Leszek Kołakowski oma suurepärases laastukogumikus "Mida küsivad meilt suured filosoofid"*.

Martin Heideggeri (1889–1976) peetakse tõepoolest hämaraks mõtlejaks, kes on läbi aastate ometi teatud temperamenditüübile jätkuvalt ligitõmbav. Mul oligi selle vestlusega seoses peamiselt kaks eesmärki. Esiteks on jäänud siit ja sealt kõlama mõte, et Heideggeri arvates on lääne mõtlejad unustanud Sokratese-eelse filosoofia peamise probleemi: suurtähega kirjutatud Olemise. Ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Teiseks pakkus mulle sama suurt huvi just Heideggeri sihtpubliku küsimus; millised on need inimesed, kellele Heideggeri "arusaamatud sõnapuntrad" lohutust pakuvad.

Nii kutsusin ma jüripäeval Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks meest, kelle huvi Heideggeri vastu on olnud pikaajaline ja põhjalik: Ahto Lobjaka ja Eduard Parhomenko. Me alustasime küsimusest Olemise järele. Briti filosoofi Roger Scrutoni sõnul võib seda Heideggeri käigus hoidnud küsimust sõnastada mitmeti; "kuid oma olemuses kõlab see järgmiselt: Miks ma olen siin? Et see ei kõlaks liiga lihtsalt, selleks jätab Heidegger kõrvale sõna "ma" ning asendab selle sõnaga "Dasein", millele ta vastandab "Sein"-i, lihtsalt Olemise." Nagu arvata võib, saime sellel pinnal kolmekesi pikalt lobiseda. Jutt liikus muuhulgas ontoloogilisele diferentsile, olemisunustusele, seadestule, intentsionaalsusele, teadvusele, Platonile, Parmenidesele, Herakleitosele, Hölderlinile... ja jumalale.

Siin hakkas lõpuks aimuma ka vastus mu teisele küsimusele. Selle on oma "Moodsas filosoofias"** sõnastanud taas hästi Roger Scruton: "Nende ideede taga ei ole raske märgata religioosset problemaatikat...: kaotusekibedust ja kogukonnast ilmajäänud inimese üksindustunnet; võltside seltskonna tagasilükkamist, vajadust oma lindprii üksindusega kuidagi hakkama saada; sattumusliku olemisviisiga kaasnevat ängi; katseid sellest kõigest oma surmaga leppimisega siiski üle olla. Kõik need ideed kuuluvad religiooni ajalukku. Probleem, nii nagu Heidegger seda esitab, sarnaneb väga selle probleemiga, millele pakub vastuse religioon."

Head kuulamist!

Hardo

--------------------

* https://www.rahvaraamat.ee/p/mida-k%C3%BCsivad-meilt-suured-filosoofid/42119/en?isbn=9789949933303

** https://www.amazon.com/Modern-Philosophy-Introduction-Roger-Scruton/dp/0140249079/ref=sr_1_1?crid=3D1JTY7KDA6X6&keywords=scruton+modern+philosophy&qid=1558366420&s=gateway&sprefix=Scruton+Modern+%2Caps%2C260&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Analüütilise filosoofia jüngrid või mingi ratsionalistliku usu tunnistajad peavad Heideggeri teoseid arusaamatuks sõnapuntraks, mida ei tasugi lugeda; ja kui selles tihnikus välgatab midagi arusaadavat, siis osutub see nende arvates ilmselgeks banaalsuseks, mis on keeratud paatosliku kaunistuse sisse. Aga kui see oleks tõesti nõnda, siis kuidas see sõnavaht on nii jõuliselt üle maailma levinud, inspireerinud ja pannud huvi tundma tuhandeid päid, saavutanud Euroopa kultuuris nii kõrge positsiooni," kirjutab Poola filosoof Leszek Kołakowski oma suurepärases laastukogumikus "Mida küsivad meilt suured filosoofid"*.

Martin Heideggeri (1889–1976) peetakse tõepoolest hämaraks mõtlejaks, kes on läbi aastate ometi teatud temperamenditüübile jätkuvalt ligitõmbav. Mul oligi selle vestlusega seoses peamiselt kaks eesmärki. Esiteks on jäänud siit ja sealt kõlama mõte, et Heideggeri arvates on lääne mõtlejad unustanud Sokratese-eelse filosoofia peamise probleemi: suurtähega kirjutatud Olemise. Ma tahtsin selle kohta rohkem teada saada. Teiseks pakkus mulle sama suurt huvi just Heideggeri sihtpubliku küsimus; millised on need inimesed, kellele Heideggeri "arusaamatud sõnapuntrad" lohutust pakuvad.

Nii kutsusin ma jüripäeval Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks meest, kelle huvi Heideggeri vastu on olnud pikaajaline ja põhjalik: Ahto Lobjaka ja Eduard Parhomenko. Me alustasime küsimusest Olemise järele. Briti filosoofi Roger Scrutoni sõnul võib seda Heideggeri käigus hoidnud küsimust sõnastada mitmeti; "kuid oma olemuses kõlab see järgmiselt: Miks ma olen siin? Et see ei kõlaks liiga lihtsalt, selleks jätab Heidegger kõrvale sõna "ma" ning asendab selle sõnaga "Dasein", millele ta vastandab "Sein"-i, lihtsalt Olemise." Nagu arvata võib, saime sellel pinnal kolmekesi pikalt lobiseda. Jutt liikus muuhulgas ontoloogilisele diferentsile, olemisunustusele, seadestule, intentsionaalsusele, teadvusele, Platonile, Parmenidesele, Herakleitosele, Hölderlinile... ja jumalale.

Siin hakkas lõpuks aimuma ka vastus mu teisele küsimusele. Selle on oma "Moodsas filosoofias"** sõnastanud taas hästi Roger Scruton: "Nende ideede taga ei ole raske märgata religioosset problemaatikat...: kaotusekibedust ja kogukonnast ilmajäänud inimese üksindustunnet; võltside seltskonna tagasilükkamist, vajadust oma lindprii üksindusega kuidagi hakkama saada; sattumusliku olemisviisiga kaasnevat ängi; katseid sellest kõigest oma surmaga leppimisega siiski üle olla. Kõik need ideed kuuluvad religiooni ajalukku. Probleem, nii nagu Heidegger seda esitab, sarnaneb väga selle probleemiga, millele pakub vastuse religioon."

Head kuulamist!

Hardo

--------------------

* https://www.rahvaraamat.ee/p/mida-k%C3%BCsivad-meilt-suured-filosoofid/42119/en?isbn=9789949933303

** https://www.amazon.com/Modern-Philosophy-Introduction-Roger-Scruton/dp/0140249079/ref=sr_1_1?crid=3D1JTY7KDA6X6&keywords=scruton+modern+philosophy&qid=1558366420&s=gateway&sprefix=Scruton+Modern+%2Caps%2C260&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#47 Tõnu Õnnepalu ja Jaan Tammsalu, "Akvedukti kalle"]]> Wed, 22 May 2019 14:23:33 GMT 1:38:58 5ce55b666785bbda3377a6eb false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-47-akvedukti-kalle 5ce55b666785bbda3377a6eb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-47-akvedukti-kalle full "Rooma kultuur on seega olemuslikult üleminek, ülepääs: maantee või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks," kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague, kelle raamatut "Euroopa, rooma tee" EBS eelmisel sügisel avalikkusele esitles*.

Ligi pool aastat hiljem kutsusin ma stuudiosse kõnealuse teose tõlkija Tõnu Õnnepalu ja kirikuõpetaja Jaan Tammsalu. Ma võtsin meie arutelu aluseks Christopher Caldwelli 2017. aastal "Weekly Standardis" ilmunud arvustuse, mis kandis pealkirja "Eurocentrism"**. Otsus Rémy Brague'i raamat umbes sel ajal asutatud EBS-i sarja võtta sündis just Caldwelli retsensiooni põhjal.

Minu pilku püüdis Caldwelli arvustuses esmajoones vast see koht, kus oli juttu 2. sajandi teoloogist Markionist ning tema ketserlikust õpetusest. Markion soovitas nimelt kirikul hüljata Vana Testamendi raamatud ning asendada see Uue Testamendi puhastatud versiooniga, mis näitavat kristlust armastuse religioonina. Ometi suudeti sellele seisukohale vastu seista, "võib öelda, et kangelaslikult, sest eks Vana Testamendi tõlgendamine võis kiriku jaoks tihtigi olla delikaatne, koguni piinlik ülesanne," kirjutab Brague. Prantsuse ajaloolane kirjeldab seejärel kultuurilist markionismi kui püüdu end minevikust täielikult lahti rebida, arvates, et sellel ei ole meile enam midagi õpetada ning küsib siis: "Kuid kas modernsust nimelt ei ähvardagi just sedasorti hereesia?"

Nende küsimuste arutamise käigus jõudsime omakorda saatesõna alguses mainitud akvedukti kujundini. 32. minutil ütles Tõnu: "Ta [Brague, H. P.] toobki akvedukti roomluse ja euroopluse sümboliks... Akvedukti juures on oluline kalle, ta tuleb ülevalt allapoole. Pärand jääb meist ülespoole ja meie kanname seda edasi allapoole – me peame olema piisavalt kaldu, et see liiguks."

Kuidas meiesugused barbarid seda siis tegema peaksid? Selle kohta tuli hea vastus jutuajamise lõpus (93. minutil): "Tänapäeval ja siin selles maailmas tasub rõhutada sedagi, et ka lihtsalt raamatuid lugeda on siiski rohkem kui päevauudiseid vaadata. Seda tasub ka aeg-ajalt meelde tuletada, sealt on midagi saada, midagi, mis aitab meil elada. Päriselt."

Head kuulamist! Seda vestlust saabki paraku ainult kuulata, sest pildiga läks asi seekord pisut nihu.

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=vQPLlp5KiCI&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=3

** https://www.weeklystandard.com/christopher-caldwell/eurocentrism

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Rooma kultuur on seega olemuslikult üleminek, ülepääs: maantee või ehk koguni akvedukt – veel üks Rooma kohaloleku käegakatsutav märk maastikul. Akveduktil on kujundina maantee ees muide see eelis, et ta kätkeb endas tasemevahe vajalikkust. Sellal kui maantee on seda parem, mida ühetasasem, pole akvedukt ilma languseta mõeldav. Täpselt samamoodi on rooma kultuuril oma läte ja oma suue, oma ülem- ja alamjooks," kirjutab prantsuse ajaloolane Rémy Brague, kelle raamatut "Euroopa, rooma tee" EBS eelmisel sügisel avalikkusele esitles*.

Ligi pool aastat hiljem kutsusin ma stuudiosse kõnealuse teose tõlkija Tõnu Õnnepalu ja kirikuõpetaja Jaan Tammsalu. Ma võtsin meie arutelu aluseks Christopher Caldwelli 2017. aastal "Weekly Standardis" ilmunud arvustuse, mis kandis pealkirja "Eurocentrism"**. Otsus Rémy Brague'i raamat umbes sel ajal asutatud EBS-i sarja võtta sündis just Caldwelli retsensiooni põhjal.

Minu pilku püüdis Caldwelli arvustuses esmajoones vast see koht, kus oli juttu 2. sajandi teoloogist Markionist ning tema ketserlikust õpetusest. Markion soovitas nimelt kirikul hüljata Vana Testamendi raamatud ning asendada see Uue Testamendi puhastatud versiooniga, mis näitavat kristlust armastuse religioonina. Ometi suudeti sellele seisukohale vastu seista, "võib öelda, et kangelaslikult, sest eks Vana Testamendi tõlgendamine võis kiriku jaoks tihtigi olla delikaatne, koguni piinlik ülesanne," kirjutab Brague. Prantsuse ajaloolane kirjeldab seejärel kultuurilist markionismi kui püüdu end minevikust täielikult lahti rebida, arvates, et sellel ei ole meile enam midagi õpetada ning küsib siis: "Kuid kas modernsust nimelt ei ähvardagi just sedasorti hereesia?"

Nende küsimuste arutamise käigus jõudsime omakorda saatesõna alguses mainitud akvedukti kujundini. 32. minutil ütles Tõnu: "Ta [Brague, H. P.] toobki akvedukti roomluse ja euroopluse sümboliks... Akvedukti juures on oluline kalle, ta tuleb ülevalt allapoole. Pärand jääb meist ülespoole ja meie kanname seda edasi allapoole – me peame olema piisavalt kaldu, et see liiguks."

Kuidas meiesugused barbarid seda siis tegema peaksid? Selle kohta tuli hea vastus jutuajamise lõpus (93. minutil): "Tänapäeval ja siin selles maailmas tasub rõhutada sedagi, et ka lihtsalt raamatuid lugeda on siiski rohkem kui päevauudiseid vaadata. Seda tasub ka aeg-ajalt meelde tuletada, sealt on midagi saada, midagi, mis aitab meil elada. Päriselt."

Head kuulamist! Seda vestlust saabki paraku ainult kuulata, sest pildiga läks asi seekord pisut nihu.

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=vQPLlp5KiCI&list=PLhpEK-_b7mfF6-mzGuUZusQdG2ZHk59_0&index=3

** https://www.weeklystandard.com/christopher-caldwell/eurocentrism

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#46 Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner, "Argielu ja unistused"]]> Wed, 22 May 2019 13:00:18 GMT 1:46:49 5ce53dac877fa6720d8f5fec false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-46-argielu-ja-unistused 5ce53dac877fa6720d8f5fec 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-46-argielu-ja-unistused full 28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). 

Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka rõhutab seda –, aga kas me selleks ka tegelikult [valmis oleme, H. P.]? Tšehhovi teoste probleem on ju seesama, mida Stanislavski kunagi väga hästi sõnastas: "Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil." See [motiiv, H. P.] läbib kõiki tema näidendeid."

Seesama küsimus kerkis meie vestluses hiljem mitu korda üles (vt nt 64. minut): "Mida teha siis, kui argielu faktid on vastu minu unistustele ja soovidele. Kuidas ma kohanen? Kuidas ma toime tulen?" Huvitav ja asjakohane oli ka Ivari mõte, et Tšehhovi reisikiri Sahhalinile on vene gulagikirjanduse üks esimesi teoseid. "Me näeme, kuidas Tšehhov jätkab seda [Dostojevskist alguse saanud, H. P.] suurt liini, mida hiljem Solženitsõn edasi liigutab... See raamat lööb niivõrd kaineks, et mina soovitan Sahhalini reisikirja lugeda ja mõelda sellele, kui tänulikud*** me peame olema, et me elame täna siin selles ajas, nendes mugavustes, et me ei iriseks iga asja üle."

Mis ma siin ikka enam oskan lisada? Annan parem viite**** ühele jutuks tulnud Tšehhovi biograafiale.

Head kuulamist!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7&index=15

** https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4

*** https://www.youtube.com/watch?v=_yqkdUqKDIM

**** https://www.amazon.com/Anton-Chekhov-Life-Donald-Rayfield/dp/0805057471/ref=sr_1_1?keywords=Donald+Rayfield&qid=1556446829&s=gateway&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 28. märtsil kutsusin ma endale EBS-i stuudiosse külla Jelena Skulskaja ja Ivar Tröneri. Mõlemad osalesid "Tähenduse teejuhtides" teist korda: Ivar vestles Alar Tamminguga meie seni kõige vaadatumas saates "Inimese lootus"* (#15) ja Jelena Juku-Kalle Raidiga sarja 21. keskustelus ("Teine tulemine"**). 

Seekord kõnelesime mõlema asjaosalise soovil Anton Tšehhovist. Saate pealkiri lähtub Ivari 16. minutil väljaöeldud sõnadest: "See on ajatu küsimus: me võime kogu aeg rääkida armastusest – Piibel ka rõhutab seda –, aga kas me selleks ka tegelikult [valmis oleme, H. P.]? Tšehhovi teoste probleem on ju seesama, mida Stanislavski kunagi väga hästi sõnastas: "Tšehhovi teoste tõlgendusskeem põhineb argielu ja unistuste konfliktil." See [motiiv, H. P.] läbib kõiki tema näidendeid."

Seesama küsimus kerkis meie vestluses hiljem mitu korda üles (vt nt 64. minut): "Mida teha siis, kui argielu faktid on vastu minu unistustele ja soovidele. Kuidas ma kohanen? Kuidas ma toime tulen?" Huvitav ja asjakohane oli ka Ivari mõte, et Tšehhovi reisikiri Sahhalinile on vene gulagikirjanduse üks esimesi teoseid. "Me näeme, kuidas Tšehhov jätkab seda [Dostojevskist alguse saanud, H. P.] suurt liini, mida hiljem Solženitsõn edasi liigutab... See raamat lööb niivõrd kaineks, et mina soovitan Sahhalini reisikirja lugeda ja mõelda sellele, kui tänulikud*** me peame olema, et me elame täna siin selles ajas, nendes mugavustes, et me ei iriseks iga asja üle."

Mis ma siin ikka enam oskan lisada? Annan parem viite**** ühele jutuks tulnud Tšehhovi biograafiale.

Head kuulamist!

Hardo

---------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=M2diBK8ZHWk&list=PLhpEK-_b7mfHVlF__jMb_H28js3JLwGC7&index=15

** https://www.youtube.com/watch?v=j7OEF83fLoM&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN&index=4

*** https://www.youtube.com/watch?v=_yqkdUqKDIM

**** https://www.amazon.com/Anton-Chekhov-Life-Donald-Rayfield/dp/0805057471/ref=sr_1_1?keywords=Donald+Rayfield&qid=1556446829&s=gateway&sr=8-1

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#45 Martin Ehala ja Peeter Helme, "Tüli taju pärast"]]> Wed, 22 May 2019 11:18:32 GMT 1:25:11 5ce530084aba1c6156dbe57e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-45-tuli-taju-parast 5ce530084aba1c6156dbe57e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-45-tuli-taju-parast full Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase tähelepanekuga vestlusesse Peeter, kes ütles: "Ma ei ole kindel, kas küsimus on tegelikult võrdsuses. Ma arvan, et kui minna veel kaugemale, siis see, millest me siin praegu räägime, on keele politiseerimine. Võrdsus on lõppude lõpuks ka ainult osa sellest suuremast konfliktist, mille kohta inglise keeles öeldakse "[the battle for, H. P.] hearts and minds" ehk siis lahing inimeste mõtteruumi, nende keelekasutuse ja üleüldse nende tajuilma pärast."

Sellega olid jutuajamise rööpad maha pandud ja nendel me siis järgmised 75 minutit ka sõitsime. Olulisemad peatused olid "Böckenförde teoreem*" (22. minutil), "Sümbolanalüütikute uus rahvas" (46. minutil)**, "Ühe ostu ehk seaduse kaugusel veiklev õnn"*** (59. minutil) ja "Mida teha?" (81. minutil)****.

Minu arvates oli tegemist sisuka vestlusega, mille kokkuvõtteks sobivad hästi ühele karismaatilisele juudi rändjutlustajale omistatavad sõnad: "Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest."

Kena kevadet!

Hardo

--------------------

* https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%B6ckenf%C3%B6rde_dilemma

** https://www.city-journal.org/html/french-coming-apart-15125.html

*** https://leht.postimees.ee/1046416/hardo-pajula-sisemajanduse-koguonn

**** http://www.sirp.ee/archive/2002/04.01.02/Sots/sots1-5.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Märtsi lõpus kutsusin ma stuudiosse Martin Ehala ja Peeter Helme, et vestelda nendega multikultuursuse kahest tähendusest. Ent juba keskustelu alguses veeres jutt veel avaramatele radadele. Jõudsime Martiniga üsna kohe järeldusele, et mitmekultuurilisus, kui seda peetakse eesmärgiks iseeneses, kujutab endast veel üht variatsiooni võrdsuse igihaljal teemal. Kümnendal minutil sekkus väga asjakohase tähelepanekuga vestlusesse Peeter, kes ütles: "Ma ei ole kindel, kas küsimus on tegelikult võrdsuses. Ma arvan, et kui minna veel kaugemale, siis see, millest me siin praegu räägime, on keele politiseerimine. Võrdsus on lõppude lõpuks ka ainult osa sellest suuremast konfliktist, mille kohta inglise keeles öeldakse "[the battle for, H. P.] hearts and minds" ehk siis lahing inimeste mõtteruumi, nende keelekasutuse ja üleüldse nende tajuilma pärast."

Sellega olid jutuajamise rööpad maha pandud ja nendel me siis järgmised 75 minutit ka sõitsime. Olulisemad peatused olid "Böckenförde teoreem*" (22. minutil), "Sümbolanalüütikute uus rahvas" (46. minutil)**, "Ühe ostu ehk seaduse kaugusel veiklev õnn"*** (59. minutil) ja "Mida teha?" (81. minutil)****.

Minu arvates oli tegemist sisuka vestlusega, mille kokkuvõtteks sobivad hästi ühele karismaatilisele juudi rändjutlustajale omistatavad sõnad: "Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest."

Kena kevadet!

Hardo

--------------------

* https://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%B6ckenf%C3%B6rde_dilemma

** https://www.city-journal.org/html/french-coming-apart-15125.html

*** https://leht.postimees.ee/1046416/hardo-pajula-sisemajanduse-koguonn

**** http://www.sirp.ee/archive/2002/04.01.02/Sots/sots1-5.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#44 Toomas Lott ja Mats Volberg, "Palavikus linn"]]> Sun, 14 Apr 2019 09:25:34 GMT 2:09:48 5cb2fc8eec49b2cf47102515 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-44-palavikus-linn 5cb2fc8eec49b2cf47102515 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-44-palavikus-linn full Platon oli esimene feminist, kommunist, fašist, environmentalist... mis -istid meil veel on? See väide ei olegi nii ülepakutud, kui esmapilgul võib ehk tunduda. Kuivõrd platonistliku filosoofi Alfred North Whiteheadi (1861–1947) sõnul kujutab terve lääne filosoofia endast ääremärkusi Platonile, siis on kõik meie ismid ühel või teisel viisil sellest tüvest välja kasvanud.

25. märtsil kutsusin ma Kuku Raadio stuudiosse kaks Tartu Ülikooli filosoofia fakulteedi teadurit: Toomas Loti ja Mats Volbergi. Tulemuseks oli "Tähenduse teejuhtide" seni kõige pikem saade. Ma ei tea tõtt-ütelda siiani, kas Toomas üldse jõudis rongi peale. Kindel on aga see, et eesriide langemise ajal jäi "Politeia" lõpuni veel tubli sadakond lehekülge.

Järeldus saab olla ainult üks: Platoni juurde tuleb juba õige pea tagasi pöörduda. Enamgi veel, me peame ühe saate kindlasti veel ka "Politeiast" tegema, sest nagu ütleb ületamatu Arthur F. Holmes, on "Politeia" Piibli kõrval lääne tsivilisatsiooni kõige mõjuvõimsam raamat*.

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Platon oli esimene feminist, kommunist, fašist, environmentalist... mis -istid meil veel on? See väide ei olegi nii ülepakutud, kui esmapilgul võib ehk tunduda. Kuivõrd platonistliku filosoofi Alfred North Whiteheadi (1861–1947) sõnul kujutab terve lääne filosoofia endast ääremärkusi Platonile, siis on kõik meie ismid ühel või teisel viisil sellest tüvest välja kasvanud.

25. märtsil kutsusin ma Kuku Raadio stuudiosse kaks Tartu Ülikooli filosoofia fakulteedi teadurit: Toomas Loti ja Mats Volbergi. Tulemuseks oli "Tähenduse teejuhtide" seni kõige pikem saade. Ma ei tea tõtt-ütelda siiani, kas Toomas üldse jõudis rongi peale. Kindel on aga see, et eesriide langemise ajal jäi "Politeia" lõpuni veel tubli sadakond lehekülge.

Järeldus saab olla ainult üks: Platoni juurde tuleb juba õige pea tagasi pöörduda. Enamgi veel, me peame ühe saate kindlasti veel ka "Politeiast" tegema, sest nagu ütleb ületamatu Arthur F. Holmes, on "Politeia" Piibli kõrval lääne tsivilisatsiooni kõige mõjuvõimsam raamat*.

Peatse kuulmiseni!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#43 Johanna Ross ja Mihkel Kunnus, "Feminismi õied"]]> Sun, 14 Apr 2019 09:20:11 GMT 1:52:49 5cb2fb4b410d6414382b8040 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-43-feminismi-oied 5cb2fb4b410d6414382b8040 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-43-feminismi-oied full Möödunud aastal Portlandi Ülikoolis korraldatud vestlusringis "Kas intersektsionalism on religioon?"* kritiseeris Helen Pluckrose parempoolseid selle eest, et nad kipuvad tihti ühte patta panema postmodernismi, marksismi ja intersektsionalismi. Vimmauuringute afääri käigus kuulsaks saanud Pluckrose'i sõnul vaatavad parempoolsed sel kombel mööda sellest, mis on tõeliselt oluline, nimelt kogu probleemistiku epistemoloogilisest vundamendist.

Ma olen sellele uuele võõrsõnale – nimelt intersektsionalismile – meie avalikkuse tähelepanu varemgi pööranud. Kolmel reedel (8.3, 15.3 ja 22.3) tutvustasid Kuku Raadio nädalakommentaarides** seda mõistet lisaks mulle ka (:)kivisildnik ja Indrek Lepik.

25. märtsil kutsusin ma samal põhjusel Kuku Tartu stuudiosse Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Rossi ning kultuurikriitik Mihkel Kunnuse. Kuivõrd vestluse vältel sai kinnitust tõsiasi, et intersektsionalism on välja kasvanud feminismist – "diskursusesisesest peenhäälestamisest", nagu Johanna väga plastiliselt kirjeldas –, siis tulid uue termini kõrval jutuks veel ka naisterahva-liikumine, sotsiaalne õiglus, tõde, epistemoloogia, teadus ja mitmed muud teemad. Keskustelu kaugemaks eesmärgiks oli paremini aru saada, mida Pluckrose eelviidatud lausega meile tahtis ütelda. Ma jätan kuulajatele otsustada, kui lähedale meil sellele sihile õnnestus jõuda.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Möödunud aastal Portlandi Ülikoolis korraldatud vestlusringis "Kas intersektsionalism on religioon?"* kritiseeris Helen Pluckrose parempoolseid selle eest, et nad kipuvad tihti ühte patta panema postmodernismi, marksismi ja intersektsionalismi. Vimmauuringute afääri käigus kuulsaks saanud Pluckrose'i sõnul vaatavad parempoolsed sel kombel mööda sellest, mis on tõeliselt oluline, nimelt kogu probleemistiku epistemoloogilisest vundamendist.

Ma olen sellele uuele võõrsõnale – nimelt intersektsionalismile – meie avalikkuse tähelepanu varemgi pööranud. Kolmel reedel (8.3, 15.3 ja 22.3) tutvustasid Kuku Raadio nädalakommentaarides** seda mõistet lisaks mulle ka (:)kivisildnik ja Indrek Lepik.

25. märtsil kutsusin ma samal põhjusel Kuku Tartu stuudiosse Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Rossi ning kultuurikriitik Mihkel Kunnuse. Kuivõrd vestluse vältel sai kinnitust tõsiasi, et intersektsionalism on välja kasvanud feminismist – "diskursusesisesest peenhäälestamisest", nagu Johanna väga plastiliselt kirjeldas –, siis tulid uue termini kõrval jutuks veel ka naisterahva-liikumine, sotsiaalne õiglus, tõde, epistemoloogia, teadus ja mitmed muud teemad. Keskustelu kaugemaks eesmärgiks oli paremini aru saada, mida Pluckrose eelviidatud lausega meile tahtis ütelda. Ma jätan kuulajatele otsustada, kui lähedale meil sellele sihile õnnestus jõuda.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#42 Toivo Pill ja Joosep Tammo, "Kristluse eshatoloogiline sütik"]]> Tue, 02 Apr 2019 12:56:15 GMT 1:54:12 5ca35bf0325dcdff1a5536dc false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-42-kristluse-eshatoloogiline-sutik 5ca35bf0325dcdff1a5536dc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-42-kristluse-eshatoloogiline-sutik full "Täna defineerib "Lääs" ennast liberaalse demokraatia ja inimõiguste kategooriates. Sellega tahetakse anda mõista, et eelmise sajandi totalitaarsed liikumised olid Läänele võõrad, kummatigi puhusid need liikumised elu sisse just mõnedele kõige olulisematele läänelikele traditsioonidele. Kui "Läänt" midagi defineerib, siis on selleks püüdlus lunastuse poole veel selles maailmas. Lääne tsivilisatsiooni eristab teistest selle ajalooline teleoloogia – usk sellesse, et ajalool on oma seesmine sihtpunkt või eesmärk," kirjutas Briti poliitikafilosoof John Gray oma "Mustas missas", millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 14. saade*.

Et Gray eelnimetatud raamatu alapealkiri oli "Apokalüptiline religioon ja utoopia surm", siis kutsusin ma 22. märtsil EBS-i stuudiosse kaks teoloogi – Toivo Pilli ja Joosep Tammo – ning vestlesin nendega ligi kaks tundi "viimsetest asjadest": apokalüpsisest, selle ootusest ning viimasega kaasas käivatest poliitilistest hoiakutest ja suundumustest.

Sealt kandus vestlus veel üsna mitmesse kõrvaltänavasse, protsessiteoloogiast ja paastust Teilhard de Chardini. Kõige ajakohasemana jäid kõrva vast Toivo Pilli sõnad: "Kriisiolukordades on üheks kriitiliseks momendiks ilmselt ikkagi alandlikkus kuulata erinevaid hääli ja mitte kapseldada vastuseid ainult ühte kohta" (vestluse 86. minut).

Lõpetuseks tahaks kuulajate tähelepanu pöörata veel ühele raamatule, mis vestluse ühes kaalukamas kohas esile kerkis, selleks on Arnold Toynbee "Uurimus ajaloost"**.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Täna defineerib "Lääs" ennast liberaalse demokraatia ja inimõiguste kategooriates. Sellega tahetakse anda mõista, et eelmise sajandi totalitaarsed liikumised olid Läänele võõrad, kummatigi puhusid need liikumised elu sisse just mõnedele kõige olulisematele läänelikele traditsioonidele. Kui "Läänt" midagi defineerib, siis on selleks püüdlus lunastuse poole veel selles maailmas. Lääne tsivilisatsiooni eristab teistest selle ajalooline teleoloogia – usk sellesse, et ajalool on oma seesmine sihtpunkt või eesmärk," kirjutas Briti poliitikafilosoof John Gray oma "Mustas missas", millele oli pühendatud "Tähenduse teejuhtide" 14. saade*.

Et Gray eelnimetatud raamatu alapealkiri oli "Apokalüptiline religioon ja utoopia surm", siis kutsusin ma 22. märtsil EBS-i stuudiosse kaks teoloogi – Toivo Pilli ja Joosep Tammo – ning vestlesin nendega ligi kaks tundi "viimsetest asjadest": apokalüpsisest, selle ootusest ning viimasega kaasas käivatest poliitilistest hoiakutest ja suundumustest.

Sealt kandus vestlus veel üsna mitmesse kõrvaltänavasse, protsessiteoloogiast ja paastust Teilhard de Chardini. Kõige ajakohasemana jäid kõrva vast Toivo Pilli sõnad: "Kriisiolukordades on üheks kriitiliseks momendiks ilmselt ikkagi alandlikkus kuulata erinevaid hääli ja mitte kapseldada vastuseid ainult ühte kohta" (vestluse 86. minut).

Lõpetuseks tahaks kuulajate tähelepanu pöörata veel ühele raamatule, mis vestluse ühes kaalukamas kohas esile kerkis, selleks on Arnold Toynbee "Uurimus ajaloost"**.

Head kuulamist!

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#41 Mihkel Kunnus ja Raul Sööt, "Verhovenski lapsed"]]> Tue, 02 Apr 2019 12:48:41 GMT 2:09:26 5ca35a2b325dcdff1a5536db false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-41-verhovenski-lapsed 5ca35a2b325dcdff1a5536db 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-41-verhovenski-lapsed full Stepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani "Kurjad vaimud" kesksetest tegelastest. "Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele," kirjutatakse ühes romaanile pühendatud loendamatutest arvustustest.

"Ma just mõtlesin selle sõnapaari [Verhovenski lapsed, H.] teisest aspektist," ütleb Raul Sööt meie vestluse 72. minutil, "võib-olla õnnestuks seda mõistet laiendada kogu romaani tegevustikule. Verhovenski lapsed ei ole üksnes need mõned inimesed, kes seal vastavat moodi käituvad. Mingis mõttes võid sa vaadata Verhovenskit kui teatud mõtteviisi. Ta on ju sümbol, selline pinnapealne, liberaalne, pillav, reaalsusest irdunud, võõrsõnadega edvistav, uuenduslikke ideid fetišeeriv... Tema lasteks ongi ju tegelikult seesama revolutsioon, see häving."

Dostojevski 1872. aastal valminud romaani peetakse mitte üksnes Vene revolutsiooni prohvetlikuks ettekuulutuseks, vaid ka selle eestvedajate psüühiliste tõukejõudude nõtkeks kirjelduseks. Nagu ütleb Jordan Peterson ühes siinsamas varem avaldatud klipis*: "On õõvastav lugeda "Kurje vaime" (või "Sortse", nagu selle pealkirja on samuti tõlgitud) ja seejärel Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi", sest esimese puhul on tegemist ilukirjanduse ja ettekuulutusega ja teise puhul sedastusega: näete siis, asjad läksid täpselt nii, nagu Dostojevski ütles, et nad lähevad, ja läksid nii just nendel samadel põhjustel."*

Ühesõnaga, "Kurjad vaimud" on jätkuvalt aktuaalsed ja seetõttu saidki Raul ja Mihkel saatesse kutsutud.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Stepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani "Kurjad vaimud" kesksetest tegelastest. "Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele," kirjutatakse ühes romaanile pühendatud loendamatutest arvustustest.

"Ma just mõtlesin selle sõnapaari [Verhovenski lapsed, H.] teisest aspektist," ütleb Raul Sööt meie vestluse 72. minutil, "võib-olla õnnestuks seda mõistet laiendada kogu romaani tegevustikule. Verhovenski lapsed ei ole üksnes need mõned inimesed, kes seal vastavat moodi käituvad. Mingis mõttes võid sa vaadata Verhovenskit kui teatud mõtteviisi. Ta on ju sümbol, selline pinnapealne, liberaalne, pillav, reaalsusest irdunud, võõrsõnadega edvistav, uuenduslikke ideid fetišeeriv... Tema lasteks ongi ju tegelikult seesama revolutsioon, see häving."

Dostojevski 1872. aastal valminud romaani peetakse mitte üksnes Vene revolutsiooni prohvetlikuks ettekuulutuseks, vaid ka selle eestvedajate psüühiliste tõukejõudude nõtkeks kirjelduseks. Nagu ütleb Jordan Peterson ühes siinsamas varem avaldatud klipis*: "On õõvastav lugeda "Kurje vaime" (või "Sortse", nagu selle pealkirja on samuti tõlgitud) ja seejärel Aleksandr Solženitsõni "Gulagi arhipelaagi", sest esimese puhul on tegemist ilukirjanduse ja ettekuulutusega ja teise puhul sedastusega: näete siis, asjad läksid täpselt nii, nagu Dostojevski ütles, et nad lähevad, ja läksid nii just nendel samadel põhjustel."*

Ühesõnaga, "Kurjad vaimud" on jätkuvalt aktuaalsed ja seetõttu saidki Raul ja Mihkel saatesse kutsutud.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#40 Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid, "Hüperliberalismi apokalüptiline tupik"]]> Tue, 12 Mar 2019 14:25:19 GMT 2:01:08 5c87c14fce25ce4c45a52939 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-40-huperliberalismi-apokaluptiline-tupik 5c87c14fce25ce4c45a52939 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-40-huperliberalismi-apokaluptiline-tupik full 7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses.

Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro Vooglaiu, kes oli käinud paar nädalat varem omakorda Ahto saates. Sedapuhku jõudsime minu arvates tükk maad kaugemale. Vestluse teise pooltunni alguses ütleb Ahto mulle: "Ma vabandan, kui see peaks sind solvama, aga minu jaoks on sinusugused inimesed teelt eksinud liberaalid, Varro kohta ma seda öelda ei julgeks."

Need Ahto sõnad viisid mu mõtted umbes aasta tagasi TLS-is ilmunud John Gray artiklile "Hüperliberalismi probleem"** (mida ma kõigile muuseas väga soojalt soovitan). Ma olen varemalt – osalt kindlasti Jordan Petersoni mõjul – pidanud meie vasaksõpru pigem postmodernistideks ja neomarksistideks. Ahto peab ennast ise aga klassikaliseks liberaaliks, ja ma arvan, et ta on selles enesemääratluses tegelikult üsna siiras.

"Oleks kerge väita, et liberalismist on lahti öeldud," kirjutab John Gray. "Sallivusel rajanev elukorraldus, mida varem peeti vabaduse nurgakiviks, lammutatakse nüüd rõhumisstruktuurina maha ja heidetakse kõrvale ning kõik ideed, mis seda protsessi takistavad, tõrjutakse avalikust arutelust välja. Vanamoodsa liberalismi mõõdupuu järgi on see vastupidine sellele, mille eest liberaalid on seisnud. Aga me eksime, kui me arvame, et meie ülikoolides on liberalism mõne teise juhtiva filosoofia vastu välja vahetatud. Selle asemel näeme hüperliberaalset ideoloogiat, mis püüab igasuguse teised maailmavaated elust välja rookida. Kui ülikoolides valitseb tsensuur, siis seetõttu, et neist on saanud nimetatud projekti eestvedajad."

Gray sõnul on liberalism juba alates John Sturart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon, millel on alati olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. "Nad [Mill ja Auguste Comte, H.P.] püüdlesid selle poole veel jõulisemalt ja veel radikaalsemas vormis," kirjutab Gray, kes näeb hüperliberalismi eoseid juba Milli "Vabaduses" (peatükis "Isikupärasusest kui ühest heaolu komponendist"). Siin ei tähenda vabadus enam mitte üksnes – ega mitte isegi peamiselt – kaitset riigi või kaaskodanike vägivalla eest (nii mõisteti sallivust nendel kaugetel aegadel), vaid võimet luua endale oma identiteet ja elustiil. "Sedalaadi individuaalsust edendav ühiskond," kirjutab Gray, "tasalülitab kõik traditsioonist ja ajaloost päritud erinevused; et aga suurem osa inimelu mitmekesisusest tuleb just nendest allikatest, on tagajärjeks massiline ühetaolisus. Niisiis, ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. Aga kui vastuvõetavaks peetakse ainult üht maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest?"

Mida peaks minusugune "teelt eksinud liberaal" siis nüüd eelöeldu taustal tegema? Et hüperliberalismi apokalüptiline lõppjaam on niivõrd eemaletõukav, siis tuleb mul Milli inimsuse religiooni asemele otsida uut baasuskumust. Lõppude lõpuks ei ole "inimkond" ja "inimsus" sugugi käegakatsutavamad mõisted kui näiteks "hing" ja "teadvus". Kui need mõisted juba siin mängu tulid, siis lubatagu mul viimase järelduse tuules tähelepanu pöörata Cambrigde'i ülikooli biokeemiku Rupert Sheldrake'i tunniajasele loengule "Taasavastades Jumalat ühes Rupert Sheldrake'iga"***.

Tegusat päeva!

H.

P.S. Ahjaa, saate lõpuks jõudsime vähemalt ühes küsimuses täielikule üksmeelele: pensionit ei saa meist keegi. See nukker tõdemus paneb suusatajatele muidugi veel suurema vastutuse. Jutt käib siin siis mingist ühtekuuluvustundest, päris ilma milleta me vist siiski hakkama ei saa. Või mis teie arvate?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 7. veebruaril kutsusin ma Ahto vestlema Vabriku seminari*. Olen üritanud pikalt mõista, kus on õigupoolest meie erimeelsuste juured ja sel eesmärgil sai see veebruarikuine jutuajamine ka suuresti ette võetud. Pean tunnistama, et pärast ligi kahetunnist keskustelu jäi vastus pea sama kaugele, kui see oli olnud dialoogi alguses.

Täpselt kuu aega hiljem tegin uue katse. Nüüd kutsusin juurde ka Varro Vooglaiu, kes oli käinud paar nädalat varem omakorda Ahto saates. Sedapuhku jõudsime minu arvates tükk maad kaugemale. Vestluse teise pooltunni alguses ütleb Ahto mulle: "Ma vabandan, kui see peaks sind solvama, aga minu jaoks on sinusugused inimesed teelt eksinud liberaalid, Varro kohta ma seda öelda ei julgeks."

Need Ahto sõnad viisid mu mõtted umbes aasta tagasi TLS-is ilmunud John Gray artiklile "Hüperliberalismi probleem"** (mida ma kõigile muuseas väga soojalt soovitan). Ma olen varemalt – osalt kindlasti Jordan Petersoni mõjul – pidanud meie vasaksõpru pigem postmodernistideks ja neomarksistideks. Ahto peab ennast ise aga klassikaliseks liberaaliks, ja ma arvan, et ta on selles enesemääratluses tegelikult üsna siiras.

"Oleks kerge väita, et liberalismist on lahti öeldud," kirjutab John Gray. "Sallivusel rajanev elukorraldus, mida varem peeti vabaduse nurgakiviks, lammutatakse nüüd rõhumisstruktuurina maha ja heidetakse kõrvale ning kõik ideed, mis seda protsessi takistavad, tõrjutakse avalikust arutelust välja. Vanamoodsa liberalismi mõõdupuu järgi on see vastupidine sellele, mille eest liberaalid on seisnud. Aga me eksime, kui me arvame, et meie ülikoolides on liberalism mõne teise juhtiva filosoofia vastu välja vahetatud. Selle asemel näeme hüperliberaalset ideoloogiat, mis püüab igasuguse teised maailmavaated elust välja rookida. Kui ülikoolides valitseb tsensuur, siis seetõttu, et neist on saanud nimetatud projekti eestvedajad."

Gray sõnul on liberalism juba alates John Sturart Millist olnud sekulaarne inimsuse religioon, millel on alati olnud samasugused universalistlikud taotlused nagu kristluselgi, mille see 18.–19. sajandil varju jättis. "Nad [Mill ja Auguste Comte, H.P.] püüdlesid selle poole veel jõulisemalt ja veel radikaalsemas vormis," kirjutab Gray, kes näeb hüperliberalismi eoseid juba Milli "Vabaduses" (peatükis "Isikupärasusest kui ühest heaolu komponendist"). Siin ei tähenda vabadus enam mitte üksnes – ega mitte isegi peamiselt – kaitset riigi või kaaskodanike vägivalla eest (nii mõisteti sallivust nendel kaugetel aegadel), vaid võimet luua endale oma identiteet ja elustiil. "Sedalaadi individuaalsust edendav ühiskond," kirjutab Gray, "tasalülitab kõik traditsioonist ja ajaloost päritud erinevused; et aga suurem osa inimelu mitmekesisusest tuleb just nendest allikatest, on tagajärjeks massiline ühetaolisus. Niisiis, ühiskonnas, mida Mill endale ette kujutas, pidi liberalism ajapikku kõik teised religioonid ja filosoofiad elimineerima. Aga kui vastuvõetavaks peetakse ainult üht maailmavaadet, siis mis saab intellektuaalsest mitmekesisusest?"

Mida peaks minusugune "teelt eksinud liberaal" siis nüüd eelöeldu taustal tegema? Et hüperliberalismi apokalüptiline lõppjaam on niivõrd eemaletõukav, siis tuleb mul Milli inimsuse religiooni asemele otsida uut baasuskumust. Lõppude lõpuks ei ole "inimkond" ja "inimsus" sugugi käegakatsutavamad mõisted kui näiteks "hing" ja "teadvus". Kui need mõisted juba siin mängu tulid, siis lubatagu mul viimase järelduse tuules tähelepanu pöörata Cambrigde'i ülikooli biokeemiku Rupert Sheldrake'i tunniajasele loengule "Taasavastades Jumalat ühes Rupert Sheldrake'iga"***.

Tegusat päeva!

H.

P.S. Ahjaa, saate lõpuks jõudsime vähemalt ühes küsimuses täielikule üksmeelele: pensionit ei saa meist keegi. See nukker tõdemus paneb suusatajatele muidugi veel suurema vastutuse. Jutt käib siin siis mingist ühtekuuluvustundest, päris ilma milleta me vist siiski hakkama ei saa. Või mis teie arvate?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#39 Mihkel Kunnus ja Mikael Raihhelgauz, "Matteuse printsiip"]]> Sat, 09 Mar 2019 09:31:22 GMT 1:51:37 5c8387eaf244945d6b982572 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-39-matteuse-printsiip 5c8387eaf244945d6b982572 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-39-matteuse-printsiip full lmar Vene kirjutab kohe oma raamatu "Pahustumine ehk Uusaja olemus" alguses nii: "Keskaja lõpupoole jõuti lõpetatud, püramiidliku maailmapildini: tipus trooniv jumalus läbib määrajana kuni mullani, alumisima ja raskeima elemendini välja, kõike hierarhilises korraldatuses allapoole jäävat. Uusaeg algab äratundmisest, et terviklus, mille loomisel alustatakse kõikemääravast ülimsusest, on kõigest sõnalise konstruktsiooni väärtusega; pole tõepoolest raske jõuda lõpetatuseni, kui iga hetk saab viidata kõike seletavale ülemjõule, olgu see pealegi inimmõistusele lähenematu. Iseseisvunud inimene arvab põhjendatult, et tõelise maailmapildi kujundamisel peab alustama alt; ja saavutatuks võib sihi lugeda siis, kui inimmõistus on sunnitud lõpuks, olles tõusnud aste-astmelt kõrgemale, kõike korraldavat ülimsust tunnistama. Seni tagajärjetu püüdlus, mida võiks piltlikult võrrelda Paabeli torni ehitamisega, on suunanud kogu uusaega."

Küünlakuu viimasel päeval kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse külla oma sõbra Mihkel Kunnuse ja möödunud aastal Sirbi laureaadiks valitud Mikael Raihhelgauzi. Meie vestlus tõukuski ülaltoodud Ilmar Vene tsitaadist. Sealt jõudsime edasi ilmaliku kristluse kõikvõimalike sektideni, jõudsime rääkida hierarhiatest, võrdsusest, Paretost, Iiobist ja paljust muust. Verbaalne paljude käänakutega uitamine lõppes Ketsemani aias, kus mujal?

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> lmar Vene kirjutab kohe oma raamatu "Pahustumine ehk Uusaja olemus" alguses nii: "Keskaja lõpupoole jõuti lõpetatud, püramiidliku maailmapildini: tipus trooniv jumalus läbib määrajana kuni mullani, alumisima ja raskeima elemendini välja, kõike hierarhilises korraldatuses allapoole jäävat. Uusaeg algab äratundmisest, et terviklus, mille loomisel alustatakse kõikemääravast ülimsusest, on kõigest sõnalise konstruktsiooni väärtusega; pole tõepoolest raske jõuda lõpetatuseni, kui iga hetk saab viidata kõike seletavale ülemjõule, olgu see pealegi inimmõistusele lähenematu. Iseseisvunud inimene arvab põhjendatult, et tõelise maailmapildi kujundamisel peab alustama alt; ja saavutatuks võib sihi lugeda siis, kui inimmõistus on sunnitud lõpuks, olles tõusnud aste-astmelt kõrgemale, kõike korraldavat ülimsust tunnistama. Seni tagajärjetu püüdlus, mida võiks piltlikult võrrelda Paabeli torni ehitamisega, on suunanud kogu uusaega."

Küünlakuu viimasel päeval kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse külla oma sõbra Mihkel Kunnuse ja möödunud aastal Sirbi laureaadiks valitud Mikael Raihhelgauzi. Meie vestlus tõukuski ülaltoodud Ilmar Vene tsitaadist. Sealt jõudsime edasi ilmaliku kristluse kõikvõimalike sektideni, jõudsime rääkida hierarhiatest, võrdsusest, Paretost, Iiobist ja paljust muust. Verbaalne paljude käänakutega uitamine lõppes Ketsemani aias, kus mujal?

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#38 Kristjan Järvan ja Heido Vitsur, "Legend sambast"]]> Wed, 27 Feb 2019 11:47:14 GMT 1:54:40 5c7678c26e6a5a210830ae87 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-38-legend-sambast 5c7678c26e6a5a210830ae87 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-38-legend-sambast full Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga vaatame pensioni kui eufemistlikku koondnimetust vaesusele, haigustele ja surmale, siis on pensionidebatil väga oluline, isegi ainulaadne roll. Mulle tundub, et pension on pea ainus aines, mille kaudu lõbuühiskond ääri-veeri üldse surmast rääkida suudab. Seetõttu lubatagugi mul lõpetada omapoolse panusega sellesse arutellu: kindlaim pension on hea tervis ja parim sammas on vähestele antud anne õigel ajal surra."

Viimasel ajal on sambaviisid jälle õhus, eriti palju tantsitakse teise samba ümber. 15. veebruaril kogunesid EBS-i stuudiosse pensionidebatti pidama kolme põlvkonna esindajad. Vanuse järjekorras olid nendeks presidendi majandusnõunik Heido Vitsur (sünniaasta 1944), saatejuht ise (sünniaasta 1966) ja viimasel ajal teise samba terava kriitikaga tuntust kogunud Kristjan Järvan (sünniaasta 1990).

Minu jaoks sai vestlus õige hoo sisse kusagil saate viimases kolmandikus, kui Heido tõdes, et me seisame selles probleemistikus vastamisi Pareto endaga (saate ühe võimaliku pealkirjana mõlkuski mul päris pikalt meeles "Vilfredo varjus"). Olgu siinkohal mainitud, et Pareto jaotusest oli pikemalt juttu "Tähenduse teejuhtide" kaheksandas saates ("Juhuslikud suurused")**, kus mu saatekülalisteks olid professorid Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin.

Kui siin juba enesetsiteerimiseks läks – eks seniilsus hiili mullegi vaikselt ligi – siis toon ära veel ühe asjassepuutuva artikli lõpusõnad***: "Seetõttu ei ole sugugi üllatav, et Brüsselist ja selle kohalikest harukontoritest kostub murelikke toone populismi võidukäigu pärast. See mure on õigustatud. Populism on ohtlik, demokraatia on ohtlik, elu ise on ohtlik. Meie tõelised probleemid algavad sellest, et valgustatud tänavad, õigeaegselt saabuvad bussid ja usaldusväärselt voolav joogivesi on meil lubanud selle vääramatu tõsiasja hetkeks unustada. Sagenevad pensionipaanikad on eelkõige märk sellest, et see teadmine tuleb tagasi."

Head kuulamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Minu käest on ikka ja jälle küsitud arvamust pensionite kohta. Ega ma ei oska sellistel juhtudel midagi paremat teha kui viidata oma viis ja pool aastat tagasi Postimehes ilmunud artiklile "Legend sambast", mis lõppes sõnadega: "Kui keegi üritab tõestada, et kuskil on olemas sammas, mis võimaldab keskmisel eestlasel viimased 25 eluaastat sambat tantsida, siis on see ühemõtteliselt halb. Kui me aga vaatame pensioni kui eufemistlikku koondnimetust vaesusele, haigustele ja surmale, siis on pensionidebatil väga oluline, isegi ainulaadne roll. Mulle tundub, et pension on pea ainus aines, mille kaudu lõbuühiskond ääri-veeri üldse surmast rääkida suudab. Seetõttu lubatagugi mul lõpetada omapoolse panusega sellesse arutellu: kindlaim pension on hea tervis ja parim sammas on vähestele antud anne õigel ajal surra."

Viimasel ajal on sambaviisid jälle õhus, eriti palju tantsitakse teise samba ümber. 15. veebruaril kogunesid EBS-i stuudiosse pensionidebatti pidama kolme põlvkonna esindajad. Vanuse järjekorras olid nendeks presidendi majandusnõunik Heido Vitsur (sünniaasta 1944), saatejuht ise (sünniaasta 1966) ja viimasel ajal teise samba terava kriitikaga tuntust kogunud Kristjan Järvan (sünniaasta 1990).

Minu jaoks sai vestlus õige hoo sisse kusagil saate viimases kolmandikus, kui Heido tõdes, et me seisame selles probleemistikus vastamisi Pareto endaga (saate ühe võimaliku pealkirjana mõlkuski mul päris pikalt meeles "Vilfredo varjus"). Olgu siinkohal mainitud, et Pareto jaotusest oli pikemalt juttu "Tähenduse teejuhtide" kaheksandas saates ("Juhuslikud suurused")**, kus mu saatekülalisteks olid professorid Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin.

Kui siin juba enesetsiteerimiseks läks – eks seniilsus hiili mullegi vaikselt ligi – siis toon ära veel ühe asjassepuutuva artikli lõpusõnad***: "Seetõttu ei ole sugugi üllatav, et Brüsselist ja selle kohalikest harukontoritest kostub murelikke toone populismi võidukäigu pärast. See mure on õigustatud. Populism on ohtlik, demokraatia on ohtlik, elu ise on ohtlik. Meie tõelised probleemid algavad sellest, et valgustatud tänavad, õigeaegselt saabuvad bussid ja usaldusväärselt voolav joogivesi on meil lubanud selle vääramatu tõsiasja hetkeks unustada. Sagenevad pensionipaanikad on eelkõige märk sellest, et see teadmine tuleb tagasi."

Head kuulamist!

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#37 Peeter Espak ja (:)kivisildnik, "Surnud käsi"]]> Wed, 27 Feb 2019 11:44:46 GMT 1:52:10 5c76782e288d00036d764c08 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-37-surnud-kasi 5c76782e288d00036d764c08 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-37-surnud-kasi full "Mistahes maa aluste õõnestamisel on neli staadiumi: demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerimine", teab rääkida 1970. aastal läände põgenenud KGB agent Juri Bezmenov*. "Demoraliseerimine võtab aega 15–20 aastat. Miks just nii kaua? See on minimaalne ajavahemik, mille kestel kasvatatakse üles uus tudengipõlvkond."

Selle aasta 13. veebruaril vestlesime EBS-i uues stuudios (:)kivisildniku ja Peeter Espakiga läänes jõudu koguvatest millenaristlikest sektidest, mille tugipunktideks on esmapilgul paradoksaalsel moel USA ida- ja läänekalda nooblimad ülikoolid (kui kuulata Bezmenovi, siis asi enam nii väga vastuoksuslik ei tundugi, pigem päris loogiline).

(:)kivisildnik võttis vestluse lõpus asja päris kenasti kokku: "Venelastel oli selline tuumasüsteem "Surnud käsi", et kui Nõukogude Liit tuumasõjas maa pealt hävitatakse, siis on neil kuskil mägede all ikka veel mingid aatomrelvad, mis annavad ülejäänud maailmale ikkagi lõpliku löögi, hävitavad kõik. Lääne ülikoolid on täpselt samamoodi selle hävinud Nõukogude Liidu surnud käsi, mis hävitab nüüd kõike."

Nii hull vast asi siiski veel ei ole, kaugeltki kõik USA ülikoolid ei ole usuhullusesse nakatunud ja isegi infektsioonipesades on suhteliselt terveid teaduskondi, aga ajastu vaimu peegeldava kujundina on surnud käsi tõesti võrdlemisi kõnekas.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Mistahes maa aluste õõnestamisel on neli staadiumi: demoraliseerimine, destabiliseerimine, kriis ja normaliseerimine", teab rääkida 1970. aastal läände põgenenud KGB agent Juri Bezmenov*. "Demoraliseerimine võtab aega 15–20 aastat. Miks just nii kaua? See on minimaalne ajavahemik, mille kestel kasvatatakse üles uus tudengipõlvkond."

Selle aasta 13. veebruaril vestlesime EBS-i uues stuudios (:)kivisildniku ja Peeter Espakiga läänes jõudu koguvatest millenaristlikest sektidest, mille tugipunktideks on esmapilgul paradoksaalsel moel USA ida- ja läänekalda nooblimad ülikoolid (kui kuulata Bezmenovi, siis asi enam nii väga vastuoksuslik ei tundugi, pigem päris loogiline).

(:)kivisildnik võttis vestluse lõpus asja päris kenasti kokku: "Venelastel oli selline tuumasüsteem "Surnud käsi", et kui Nõukogude Liit tuumasõjas maa pealt hävitatakse, siis on neil kuskil mägede all ikka veel mingid aatomrelvad, mis annavad ülejäänud maailmale ikkagi lõpliku löögi, hävitavad kõik. Lääne ülikoolid on täpselt samamoodi selle hävinud Nõukogude Liidu surnud käsi, mis hävitab nüüd kõike."

Nii hull vast asi siiski veel ei ole, kaugeltki kõik USA ülikoolid ei ole usuhullusesse nakatunud ja isegi infektsioonipesades on suhteliselt terveid teaduskondi, aga ajastu vaimu peegeldava kujundina on surnud käsi tõesti võrdlemisi kõnekas.

H.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#36 Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, "Stalinism kui tsivilisatsioon"]]> Wed, 27 Feb 2019 11:37:44 GMT 1:58:05 5c7675182762b5587a3eef12 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-36-stalinism-kui-tsivilisatsioon 5c7675182762b5587a3eef12 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-36-stalinism-kui-tsivilisatsioon full 1936. aastal laulsid uuele põhiseadusele pühendatud pidulikule koosolekule saabunud Magnitogorski metallurgiakombinaadi bossid ja nende kutsutud külalised ürituse alustuseks üheskoos "Internatsionaali". "Kui nimetati koosoleku presiidiumisse auliikmetena valitud riigi tippjuhtide nimesid, tõusid kõik püsti ning lasksid valla tormilised ovatsioonid," kirjutab Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin oma suurepärases raamatus "Magnetmägi"*, "üks kõneleja teise järel tervitas uut konstitutsiooni ja uue ajastu algust. Lõpetuseks koostas pleenum pöördumise Stalini poole, milles koosviibimisest osalejad kinnitasid tunderõhuliselt, et "nad ei suuda sõnades väljendada kogu oma armastust suure juhi vastu" ja väljendasid oma valmisolekut "vaenlasele vastu astuda". Taolise absoluutse lojaalsuse tõotuse andnud ametiisikud ei teadnud siis veel, et tegelikult osutusid vaenlasteks nemad ise."

Möödunud aasta lõpus kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" stuudiosse oma sõbra Andreas Veispaki ja kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi. Rääkisime kaks tundi Stalinist ja tema teokraatiast. Lähtekohaks oli Kotkini eelnimetatud teos. Minu arvates on tegemist sarja ühe kõige huvitavama vestlusega.

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 1936. aastal laulsid uuele põhiseadusele pühendatud pidulikule koosolekule saabunud Magnitogorski metallurgiakombinaadi bossid ja nende kutsutud külalised ürituse alustuseks üheskoos "Internatsionaali". "Kui nimetati koosoleku presiidiumisse auliikmetena valitud riigi tippjuhtide nimesid, tõusid kõik püsti ning lasksid valla tormilised ovatsioonid," kirjutab Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin oma suurepärases raamatus "Magnetmägi"*, "üks kõneleja teise järel tervitas uut konstitutsiooni ja uue ajastu algust. Lõpetuseks koostas pleenum pöördumise Stalini poole, milles koosviibimisest osalejad kinnitasid tunderõhuliselt, et "nad ei suuda sõnades väljendada kogu oma armastust suure juhi vastu" ja väljendasid oma valmisolekut "vaenlasele vastu astuda". Taolise absoluutse lojaalsuse tõotuse andnud ametiisikud ei teadnud siis veel, et tegelikult osutusid vaenlasteks nemad ise."

Möödunud aasta lõpus kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" stuudiosse oma sõbra Andreas Veispaki ja kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi. Rääkisime kaks tundi Stalinist ja tema teokraatiast. Lähtekohaks oli Kotkini eelnimetatud teos. Minu arvates on tegemist sarja ühe kõige huvitavama vestlusega.

Hardo

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#35 Peeter Espak ja Märt Läänemets, "Mägede ja merede raamat"]]> Thu, 21 Feb 2019 15:53:04 GMT 1:54:37 5c6ec96352c2771a5a3174b1 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-35-magede-ja-merede-raamat 5c6ec96352c2771a5a3174b1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-35-magede-ja-merede-raamat full Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: "Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?"*

Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.

Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia "Mägede ja merede raamat", kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.

Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.

See oli taas üks huvitav pärastlõuna.

H.

-------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&t=2514s (vt 41:00–42:00).

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Kaasahaaravas vestluses reaalsuse olemusest, milles osalesid ühelt poolt Tiibeti budismile spetsialiseerunud religiooniloolane Allan Wallace ja peamiselt kvantmehhaanikale ning kosmoloogiale pühendunud füüsik Sean Carroll, ütles esimene: "Tihti kuuleme küsitavat: kas mujal universumis leidub intelligentseid eluvorme? Vastus sellele kõlab nii: jah, Aasias leidub?"*

Wallace viitas oma küsimusega asjaolule, et viimastel sajanditel on kogu maailmas peetud ülimuslikuks üht kindlat elule ja reaalsusele vaatamise viisi – õhtumaadest alguse saanud empiirilist teadust.

Möödunud aasta detsembris kutsusin ma silmaringi avardamise eesmärgil Kuku Raadio Tartu stuudiosse kaks orientalisti: Märt Läänemetsa ja Peeter Espaki. Kõigepealt üritasime idamaid pisut kaardistada. Selle tegevuse käigus selgus näiteks kõnekas tõsiasi, et Hiinas anti juba paar tuhat aastat tagasi välja väga põhjalik kultuuri- ja etnogeograafiline entsüklopeedia "Mägede ja merede raamat", kus olevat ära märgitud ka Balti meri ja selle rannikuriba.

Seejärel rääkisime idamaade viie peamise regiooni – Lähis-Ida, India, Hiina, Indo-Hiina ja Sise-Aasia – usundiloost ja loomismüütidest.

See oli taas üks huvitav pärastlõuna.

H.

-------------------

* https://www.youtube.com/watch?v=pLbSlC0Pucw&t=2514s (vt 41:00–42:00).

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#34 Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiepuu hing"]]> Thu, 21 Feb 2019 15:46:18 GMT 1:51:07 5c6ec72566ead4234e2f6c68 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-34-hiiepuu-hing 5c6ec72566ead4234e2f6c68 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-34-hiiepuu-hing full 21. septembril Tallinnas toimunud konverentsil "Psycherence 2018" ütles Colombiast pärit antropoloog Luis Eduardo Luna oma avakõnes: "Ma julgen väita, et animism on meie [st inimsoo, H. P.] ainus väljapääsutee."*

See mõte jäi mulle pähe tiirlema ja detsembri alul kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse animismist ja psühhedeelikumidest rääkima Helle Kaasiku ja Anna Luige. Esimene neist alustas teoreetilise füüsikuna ning on tänaseks jõudnud psühholoogiaõpingute kaudu Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorandiks, kus ta uurib Eesti ayahuasca tarvitajate psüühikat. Anna Luik töötab perearstina Soomes. "Lääne meditsiin on keskendunud haigustele, mina keskenduksin sellele, kuidas terve olla. Siin on suur vahe. Ma pean psühhedeelseid taimi esmajoones tervendajateks," ütles Anne ühes vestluse meeldejäävamas kohas (1:42:00). 

See oli huvitav keskustelu seni avalikkuse suurema tähelepanu eest pisut kõrvalejäänud teemal.

H.

------------------

* https://www.psycherence.org/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> 21. septembril Tallinnas toimunud konverentsil "Psycherence 2018" ütles Colombiast pärit antropoloog Luis Eduardo Luna oma avakõnes: "Ma julgen väita, et animism on meie [st inimsoo, H. P.] ainus väljapääsutee."*

See mõte jäi mulle pähe tiirlema ja detsembri alul kutsusin ma Kuku Raadio Tartu stuudiosse animismist ja psühhedeelikumidest rääkima Helle Kaasiku ja Anna Luige. Esimene neist alustas teoreetilise füüsikuna ning on tänaseks jõudnud psühholoogiaõpingute kaudu Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorandiks, kus ta uurib Eesti ayahuasca tarvitajate psüühikat. Anna Luik töötab perearstina Soomes. "Lääne meditsiin on keskendunud haigustele, mina keskenduksin sellele, kuidas terve olla. Siin on suur vahe. Ma pean psühhedeelseid taimi esmajoones tervendajateks," ütles Anne ühes vestluse meeldejäävamas kohas (1:42:00). 

See oli huvitav keskustelu seni avalikkuse suurema tähelepanu eest pisut kõrvalejäänud teemal.

H.

------------------

* https://www.psycherence.org/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#33 Andrus Kivirähk ja Marju Kõivupuu, "Elekter ja inimene"]]> Thu, 21 Feb 2019 15:39:04 GMT 1:46:00 5c6ec61ae9ff2eee4d8eba2e false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-33-elekter-ja-inimene 5c6ec61ae9ff2eee4d8eba2e 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-33-elekter-ja-inimene full "Aga mis oleks, kui inimese tegevust vaatleks selline võimas ja igavene olend nagu elekter, kes põhjavalgusel ratsutades tunneb mitte ainult inimese saamist ja sündi, vaid ka kogu maakera kihte ja koopaid, ilma et tal tarvitseks uurimusteks visata ainustki labidatäit mulda? Sellise olendi silmas oleks inimene arutum kui rohutirts või kui tuul, tuli ja vesi. Sest võib aru saada, kui purustatakse, aina purustatakse või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja homme purustab ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab. See, kes nõnda toimib, on arutu nagu looduski tema ümber, või kuigi tal oleks aru, siis peaks olema midagi vahelduva elektrivoolu taolist."

Nii kirjutas Tammsaare oma viimaseks jäänud romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan". Sedapuhku olid "Tähenduse teejuhtide" stuudios kirjanik Andrus Kivirähk ja folklorist Marju Kõivupuu. Juttu oligi peaasjalikult inimese ja elektri ning inimese ja inimese tihtipeale mitte kõige pilvitumatest suhetest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Aga mis oleks, kui inimese tegevust vaatleks selline võimas ja igavene olend nagu elekter, kes põhjavalgusel ratsutades tunneb mitte ainult inimese saamist ja sündi, vaid ka kogu maakera kihte ja koopaid, ilma et tal tarvitseks uurimusteks visata ainustki labidatäit mulda? Sellise olendi silmas oleks inimene arutum kui rohutirts või kui tuul, tuli ja vesi. Sest võib aru saada, kui purustatakse, aina purustatakse või kui ehitatakse, aina ehitatakse, aga on võimatu mõista olendit, kes täna ehitab ja homme purustab ning tunahomme jällegi uuesti sedasama ehitab. See, kes nõnda toimib, on arutu nagu looduski tema ümber, või kuigi tal oleks aru, siis peaks olema midagi vahelduva elektrivoolu taolist."

Nii kirjutas Tammsaare oma viimaseks jäänud romaanis "Põrgupõhja uus Vanapagan". Sedapuhku olid "Tähenduse teejuhtide" stuudios kirjanik Andrus Kivirähk ja folklorist Marju Kõivupuu. Juttu oligi peaasjalikult inimese ja elektri ning inimese ja inimese tihtipeale mitte kõige pilvitumatest suhetest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#32 Vallo Kirs ja Urmas Lennuk, "Eestlase evangeelium"]]> Thu, 14 Feb 2019 09:27:45 GMT 1:42:41 5c653491468a4aae79d44ed4 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-32-eestlase-evangeelium 5c653491468a4aae79d44ed4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-32-eestlase-evangeelium full "Tammsaare ei taha mulle, eestlasele, pakkuda ei päriseestlust ega õiget isamaad. Ta ei taha, et ma läheksin ja Jägala jõe Tammsaarel... alla laseksin ja sood ära kuivendaksin... Ta tahab pakkuda, ma olen selles täitsa veendunud, ei vähem ega rohkem kui evangeeliumi, lunastust. Tema, vana vindunud skeptik," kirjutab Tõnu Õnnepalu oma suurepärases essees "Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase pealistekk".

Sarja 32. saates tulime eestlase evangeeliumi juurde jälle tagasi. Kui kevadel rääkisime ühes Tõnu ja Kaie Mihkelsoniga ("Vannutatud neitsi" (#16)* Tammsaare romaanist "Kõrboja peremees", siis 13. jaanuaril Kuku Raadio eetris kõlanud saates tuli jutuks Urmas Lennuki ja Vallo Kirsi suvelavastus "Kõrboja perenaine". Mõlemad viimatinimetatud olid sedapuhku ka stuudiokülalised.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> "Tammsaare ei taha mulle, eestlasele, pakkuda ei päriseestlust ega õiget isamaad. Ta ei taha, et ma läheksin ja Jägala jõe Tammsaarel... alla laseksin ja sood ära kuivendaksin... Ta tahab pakkuda, ma olen selles täitsa veendunud, ei vähem ega rohkem kui evangeeliumi, lunastust. Tema, vana vindunud skeptik," kirjutab Tõnu Õnnepalu oma suurepärases essees "Tammsaare kui eestluse alustekst/eestlase pealistekk".

Sarja 32. saates tulime eestlase evangeeliumi juurde jälle tagasi. Kui kevadel rääkisime ühes Tõnu ja Kaie Mihkelsoniga ("Vannutatud neitsi" (#16)* Tammsaare romaanist "Kõrboja peremees", siis 13. jaanuaril Kuku Raadio eetris kõlanud saates tuli jutuks Urmas Lennuki ja Vallo Kirsi suvelavastus "Kõrboja perenaine". Mõlemad viimatinimetatud olid sedapuhku ka stuudiokülalised.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#31 Leo Kunnas ja Raul Sööt, "Irvakil uks"]]> Thu, 17 Jan 2019 15:03:54 GMT 1:51:28 5c40995a361e33473e49ba2b false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-31-irvakil-uks 5c40995a361e33473e49ba2b 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-31-irvakil-uks full See saade sai salvestatud juba oktoobri keskpaiku, nii et ta oli meil pikalt ootel. Ühest küljest seetõttu, et Leo Kunnas oli koos (:)kivisildnikuga eetris alles 18. novembril*, mistõttu siia tuli teha väike vahe. Ka aastalõpu meeleoluga poleks see vestlus vististi väga riimunud, sest seekord oli jutt tõesti karmil teemal. Me rääkisime nimelt USA ajaloolase Christopher Browningi raamatust "Tavalised mehed"** ning jõudsime jutuajamise käigus viimaks totalitarismi põhjuste ja ahvatlusteni.

Teiseks saatekülaliseks oli sedapuhku džässmuusik Raul Sööt.

H.


-------------

* https://www.youtube.com/watch?v=v5-8Fpq4AWQ&index=7&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN

** https://www.amazon.com/Ordinary-Men-Reserve-Battalion-Solution-ebook/dp/B01G1F0F84/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1547568982&sr=8-1&keywords=ordinary+men

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> See saade sai salvestatud juba oktoobri keskpaiku, nii et ta oli meil pikalt ootel. Ühest küljest seetõttu, et Leo Kunnas oli koos (:)kivisildnikuga eetris alles 18. novembril*, mistõttu siia tuli teha väike vahe. Ka aastalõpu meeleoluga poleks see vestlus vististi väga riimunud, sest seekord oli jutt tõesti karmil teemal. Me rääkisime nimelt USA ajaloolase Christopher Browningi raamatust "Tavalised mehed"** ning jõudsime jutuajamise käigus viimaks totalitarismi põhjuste ja ahvatlusteni.

Teiseks saatekülaliseks oli sedapuhku džässmuusik Raul Sööt.

H.


-------------

* https://www.youtube.com/watch?v=v5-8Fpq4AWQ&index=7&list=PLhpEK-_b7mfEI9S7xzq5iP4AkAs9XPLeN

** https://www.amazon.com/Ordinary-Men-Reserve-Battalion-Solution-ebook/dp/B01G1F0F84/ref=sr_1_1?ie=UTF8&qid=1547568982&sr=8-1&keywords=ordinary+men

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#30 Hendrik Lindepuu ja Peeter Sauter, "Vaikiv valmisolek orjuseks"]]> Thu, 17 Jan 2019 14:17:27 GMT 1:58:41 5c408e778248ecbd3247f3c6 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-30-vaikiv-valmisolek-orjuseks 5c408e778248ecbd3247f3c6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-30-vaikiv-valmisolek-orjuseks full Seekord tuli taas jutuks – nagu kevadhooajal eetris olnud seitsmendaski saates – Poola luuletaja Czesław Miłosz, kelle "Jahimehe aastast"* sai seltsi raamatusarja viies teos. Nagu kevadelgi oli üheks saatekülaliseks tõlkija Hendrik Lindepuu, nagu kevadelgi juhtus äpardus kaameraga, nii et Hendrikust ei ole meil endiselt liikuvat pilti. Erinevalt Jaan Unduskist jäi selles saates aga koos Hendrikuga pealtvaatajate eest varjule kirjanik Peeter Sauter.


-----------------

* https://www.apollo.ee/jahimehe-aasta.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Seekord tuli taas jutuks – nagu kevadhooajal eetris olnud seitsmendaski saates – Poola luuletaja Czesław Miłosz, kelle "Jahimehe aastast"* sai seltsi raamatusarja viies teos. Nagu kevadelgi oli üheks saatekülaliseks tõlkija Hendrik Lindepuu, nagu kevadelgi juhtus äpardus kaameraga, nii et Hendrikust ei ole meil endiselt liikuvat pilti. Erinevalt Jaan Unduskist jäi selles saates aga koos Hendrikuga pealtvaatajate eest varjule kirjanik Peeter Sauter.


-----------------

* https://www.apollo.ee/jahimehe-aasta.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#29 Ingomar Vihmar ja Kleer Vihmar, "Stseenid kolmest abielust"]]> Sun, 30 Dec 2018 13:37:52 GMT 2:02:37 5c28ca30d183044414b4caf5 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-29-stseenid-kolmest-abielust 5c28ca30d183044414b4caf5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-29-stseenid-kolmest-abielust full Ingomar Vihmar on oma lavastatud "Surmatantsu" kavalehel kirjutanud: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“

Jõulueelses vestlusringis üritasimegi koos Ingomari ja tema näitlejast abikaasa Kleeriga rääkida armastustest ja vihkamisest ühiskonna kõige esmasel tasandil. Lisaks "Surmatantsule" tulid jutuks ka Tennessee Williamsi näidend "Tramm nimega iha" ja saatekülaliste enda abielu.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> Ingomar Vihmar on oma lavastatud "Surmatantsu" kavalehel kirjutanud: „Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja üksteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu? See teeb Strindbergi näidendi minu jaoks kaasaegseks.“

Jõulueelses vestlusringis üritasimegi koos Ingomari ja tema näitlejast abikaasa Kleeriga rääkida armastustest ja vihkamisest ühiskonna kõige esmasel tasandil. Lisaks "Surmatantsule" tulid jutuks ka Tennessee Williamsi näidend "Tramm nimega iha" ja saatekülaliste enda abielu.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#27 Meego Remmel, Andreas Soosaar ja Joel Starkopf, "Keha, vaim ja valu"]]> Mon, 17 Dec 2018 19:45:57 GMT 1:51:08 tag:soundcloud,2010:tracks/544855155 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/27-meego-remmel-andreas-soosaar-ja-joel-starkopf-keha-vaim-j 5c18d99a782b09f03a5cebba 5c18d98b3641d7c91d617ce5 27-meego-remmel-andreas-soosaar-ja-joel-starkopf-keha-vaim-j full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#28 Roomet Jakapi ja Toomas Saarepera, "Kuidas kuningas kuu peale kippus"]]> Mon, 17 Dec 2018 19:44:31 GMT 1:45:56 tag:soundcloud,2010:tracks/546364581 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/28-roomet-jakapi-ja-toomas-saarepera-kuidas-kuningas-kuu-pea 5c18d99a782b09f03a5cebbb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 28-roomet-jakapi-ja-toomas-saarepera-kuidas-kuningas-kuu-pea full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#26 Jaak Johanson, Urmas Kalla ja Celia Roose, "Karge võnge"]]> Mon, 03 Dec 2018 15:55:27 GMT 1:26:55 tag:soundcloud,2010:tracks/524546868 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/26-jaak-johanson-urmas-kalla-ja-celia-roose-karge-vonge 5c18d99a782b09f03a5cebbc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 26-jaak-johanson-urmas-kalla-ja-celia-roose-karge-vonge Seekord olid mu saatekülalisteks Jaak Johanson, U… full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#25 Taavi-Mats Utt ja Reinut Tepp, "Sfääride muusika"]]> Tue, 27 Nov 2018 09:17:28 GMT 2:00:39 tag:soundcloud,2010:tracks/535364259 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/25-taavi-mats-utt-ja-reinut-tepp-sfaaride-muusika 5c18d99a782b09f03a5cebbd 5c18d98b3641d7c91d617ce5 25-taavi-mats-utt-ja-reinut-tepp-sfaaride-muusika full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#24 Leo Kunnas ja (:)kivisildnik, "Joseph Conrad, meie kaasaegne"]]> Fri, 23 Nov 2018 12:54:10 GMT 1:46:08 tag:soundcloud,2010:tracks/524545998 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/24-leo-kunnas-ja-kivisildnik-joseph-conrad-meie-kaasaegne 5c18d99a782b09f03a5cebbe 5c18d98b3641d7c91d617ce5 24-leo-kunnas-ja-kivisildnik-joseph-conrad-meie-kaasaegne John Gray, kellele oli pühendatud meie kevadhooaj… full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#23 Tarmo Soomere, Erkki-Sven Tüür ja Aili Vint, "Lained õhus, vees ja lõuendil"]]> Thu, 15 Nov 2018 12:29:50 GMT 1:42:00 tag:soundcloud,2010:tracks/529244889 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/23-tarmo-soomere-erkki-sven-tuur-ja-aili-vint-lained-ohus-ve 5c18d99a782b09f03a5cebbf 5c18d98b3641d7c91d617ce5 23-tarmo-soomere-erkki-sven-tuur-ja-aili-vint-lained-ohus-ve Selles saates oli esmakordselt stuudios kolm küla… full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#22 Martin Ehala ja Tarmo Jüristo, "Mees ja naine"]]> Tue, 06 Nov 2018 12:47:24 GMT 1:32:54 tag:soundcloud,2010:tracks/524547429 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/22-raivo-mand-ja-margus-punab-mees-ja-naine 5c18d99a782b09f03a5cebc0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 22-raivo-mand-ja-margus-punab-mees-ja-naine full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#21 Juku-Kalle Raid ja Jelena Skulskaja, "Teine tulemine"]]> Mon, 29 Oct 2018 11:15:32 GMT 1:53:15 tag:soundcloud,2010:tracks/514510983 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/21-juku-kalle-raid-ja-jelena-skulskaja-teine-tulemine 5c18d99a782b09f03a5cebc1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 21-juku-kalle-raid-ja-jelena-skulskaja-teine-tulemine Tähenduse teejuhtide järjekordses saates olid mu … full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#20 Jürgen Rooste ja (:)kivisildnik, "Varvas suule!"]]> Tue, 23 Oct 2018 13:33:08 GMT 1:58:13 tag:soundcloud,2010:tracks/514511082 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/20-jurgen-rooste-ja-kivisildnik-varvas-suule 5c18d99a782b09f03a5cebc2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 20-jurgen-rooste-ja-kivisildnik-varvas-suule full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#19 Urmas Kõljalg ja Martin Zobel, "Seeneriigi iseseisvusdeklaratsioon"]]> Mon, 15 Oct 2018 08:03:30 GMT 1:36:20 tag:soundcloud,2010:tracks/514510698 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/19-urmas-koljalg-ja-martin-zobel-seeneriigi-iseseisvusdeklar 5c18d99a782b09f03a5cebc3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 19-urmas-koljalg-ja-martin-zobel-seeneriigi-iseseisvusdeklar full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#18 Alar Laats ja Toomas Paul, "Sellest, mis viimsena korda läheb"]]> Sun, 07 Oct 2018 15:37:47 GMT 1:58:18 tag:soundcloud,2010:tracks/507766287 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/18-alar-laats-ja-toomas-paul-koige-tahtsamast 5c18d99a782b09f03a5cebc4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 18-alar-laats-ja-toomas-paul-koige-tahtsamast full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#17 Piret Kuusk ja Andres Metspalu, "Uroborose tagasitulek"]]> Tue, 26 Jun 2018 07:47:52 GMT 1:46:04 tag:soundcloud,2010:tracks/463207647 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-17-uroborose-tagasitulek 5c18d99a782b09f03a5cebc5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-17-uroborose-tagasitulek full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#16 Kaie Mihkelson ja Tõnu Õnnepalu, "Vannutatud neitsi"]]> Mon, 25 Jun 2018 14:20:55 GMT 1:56:21 tag:soundcloud,2010:tracks/460080789 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-16-vannutatud-neitsi 5c18d99a782b09f03a5cebc6 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-16-vannutatud-neitsi full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#15 Ivar Tröner ja Alar Tamming, "Inimese lootus"]]> Tue, 12 Jun 2018 13:40:15 GMT 1:42:16 tag:soundcloud,2010:tracks/456068775 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-15-inimese-lootus 5c18d99a782b09f03a5cebc7 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-15-inimese-lootus full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#14 Ahto Lobjakas ja Tarmo Jüristo, "Must missa"]]> Mon, 04 Jun 2018 19:20:38 GMT 1:42:41 tag:soundcloud,2010:tracks/453726564 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-14-must-missa 5c18d99a782b09f03a5cebc8 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-14-must-missa full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#13 Jaan Ross ja Toomas Siitan, "Muinaslugu muusikas"]]> Mon, 04 Jun 2018 19:09:46 GMT 1:44:44 tag:soundcloud,2010:tracks/453719226 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-13-muinaslugu-muusikas 5c18d99a782b09f03a5cebc9 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-13-muinaslugu-muusikas full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#12 Jüri Allik ja Toomas Paul, "Ratio piirid"]]> Mon, 21 May 2018 13:31:21 GMT 1:54:18 tag:soundcloud,2010:tracks/447076746 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-12-ratio-piirid 5c18d99a782b09f03a5cebca 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-12-ratio-piirid full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#11 Jaan Undusk ja Peeter Sauter, "Ood elaanile"]]> Tue, 15 May 2018 10:39:30 GMT 1:54:09 tag:soundcloud,2010:tracks/443354886 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-11-ood-elaanile 5c18d99a782b09f03a5cebcb 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-11-ood-elaanile full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#10 Mihkel Mutt ja Jaanus Rohumaa, "Kaks kallast"]]> Tue, 15 May 2018 10:35:56 GMT 1:37:44 tag:soundcloud,2010:tracks/441071445 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-10-kaks-kallast 5c18d99a782b09f03a5cebcc 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-10-kaks-kallast full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#9 Raivo Mänd ja Margus Punab, "Ainukesed rahvad"]]> Wed, 02 May 2018 10:47:19 GMT 43:55 tag:soundcloud,2010:tracks/434467263 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-9-ainukesed-rahvad 5c18d99a782b09f03a5cebcd 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-9-ainukesed-rahvad full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#8 Ene-Margit Tiit ja Marju Lauristin, "Juhuslikud suurused"]]> Wed, 02 May 2018 10:45:05 GMT 1:18:19 tag:soundcloud,2010:tracks/434467212 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-8-juhuslikud-suurused 5c18d99a782b09f03a5cebce 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-8-juhuslikud-suurused full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#7 Hendrik Lindepuu ja Jaan Undusk, "Dialektika lõpp-peatus"]]> Wed, 02 May 2018 10:43:31 GMT 1:34:43 tag:soundcloud,2010:tracks/434467842 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-7-dialektika-lopp-peatus 5c18d99a782b09f03a5cebcf 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-7-dialektika-lopp-peatus full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#6 Jüri Allik ja Aave Hannus, "Poliitbüroo jälgedel"]]> Mon, 16 Apr 2018 17:16:47 GMT 1:36:12 tag:soundcloud,2010:tracks/430572996 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-6-poliitburoo-jalgedel 5c18d99a782b09f03a5cebd0 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-6-poliitburoo-jalgedel full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#5 Martin Zobel ja Ülo Niinemets, "Mitmekesisuse mitu mõõdet"]]> Mon, 16 Apr 2018 17:14:29 GMT 1:31:36 tag:soundcloud,2010:tracks/430571964 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-5-mitmekesisuse-mitu-moodet 5c18d99a782b09f03a5cebd1 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-5-mitmekesisuse-mitu-moodet full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#4 Erkki-Sven Tüür ja Kerri Kotta, "Muusika mõistatus"]]> Sun, 08 Apr 2018 09:43:22 GMT 1:52:35 tag:soundcloud,2010:tracks/426519240 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-4-muusika-moistatus 5c18d99a782b09f03a5cebd2 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-4-muusika-moistatus full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#3 Meego Remmel ja Andres Soosaar, "Valu mõte"]]> Mon, 02 Apr 2018 10:09:51 GMT 1:41:59 tag:soundcloud,2010:tracks/423568530 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-3-valu-mote 5c18d99a782b09f03a5cebd3 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-3-valu-mote full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#2 Toomas Jürgenstein ja Toomas Paul, "Kolm õpilast"]]> Mon, 02 Apr 2018 10:09:36 GMT 1:47:49 tag:soundcloud,2010:tracks/423568356 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-2-kolm-opilast 5c18d99a782b09f03a5cebd4 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-2-kolm-opilast full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]> <![CDATA[#1 Piret Kuusk ja Mihhail Lotman, "Füüsikud ja margikogujad"]]> Sun, 04 Mar 2018 00:00:00 GMT 1:29:30 tag:soundcloud,2010:tracks/417746172 false https://shows.acast.com/tahenduse-teejuhid/episodes/tahenduse-teejuhid-1-fuusikud-ja-margikogujad 5c18d99a782b09f03a5cebd5 5c18d98b3641d7c91d617ce5 tahenduse-teejuhid-1-fuusikud-ja-margikogujad full

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

]]>