Keskkonnaraadio

Keskkonnaraadio 28. Kuidas mõõta heaolu ilma SKP-ta?

Sun, 03 Nov 2024 18:32:01 GMT

EHK ON SKP-ta HOOPIS PAREM?

Keskkonnaraadio saates räägib Teele Pehk tasaarengust, heaolumõõdikutest ja kutsub Arvamusfestivalile.

Saatesse on lisatud seegi kord visuaale – ikka selleks, et oleks selgem ja arusaadavam, millest täpselt jutt on.

Kujundus: Piret Räni

Video pani kokku: Meelis Eller

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 29. Toiduvalikute olulisus ürituste korralduses

Sun, 03 Nov 2024 14:12:36 GMT

Eliis Salm on jätkusuutliku toitumise ekspert ning andis sel aastal nõu festivalile I Land Sound - mida ja kuidas muuta, et toit festivalialal oleks loodus- ja keskkonnasõbralikum.

Kas ja kuidas see õnnestus, kuuleb saatest.

"Kui lähed keskkonnateemalisele üritusele ja seal pakutakse veiseliha, või üldse liha, tundub see informeeritud inimesele kummaline."

TalTechil on kliimaeesmärgid - kas nendeni jõudmise teekonnal ka toiduvalikuid ümber mõtestatakse, kuuleb samuti saatest lähemalt.

Jagame ekraanil erinevaid temaatilisi fotosid illustreerimaks kõnealuseid teemasid.

Matsalu Loodusfilmide Festival / Matsalu Nature Film Festivali võidufilm seostus saate teemaga, seetõttu räägime veidi ka sellest.

Kus saab näha sigaretikonidest vaala ja kes ning miks selle tegi, räägib Eliis saates.

Saatejuht on Faristamo Eller. Head kuulamist!

Aitäh kujunduse eest Piret Räni

Aitäh tehnilise abi eest Meelis Eller

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 30. Nursipalu

Sun, 03 Nov 2024 13:51:30 GMT

Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜst näitas septembri lõpus erinevaid Nursipalu laiendatavale alale jäävaid paiku ja selgitas, milliste kohtadega tegu on ja millised liigid seal elavad.

Jutuks tulid põlistalu ja sadu aastaid kestnud elu samas kohas, kukeseened, puutumatud metsad, nahkhiirte lennukoridor, loodusväärtuste uurimisvajadus, selleks hetkeks müüdud kinnistu, planeeritavad sihtmärgialad, laskeharjutused, Matu oja, metsise püsielupaik, mahavõetud mustikamets, auklikuks lõigatud laiendatav ala, üle 400 metsateatise selles piirkonnas, Jumalläte - iidne pühapaik, laskekoridor, rohevõrgustiku tuumala, hall kaart ja erinevate kihtidega kaart, muinasjutumets, põhjavesi...

Oli põnev retk. Head kuulamist!

* Matk oli pikem, ka külastatud kohti oli palju enam. Siinne on vaid väike valik.

Aitäh tehnilise abi eest: Meelis Eller

Aitäh kujunduse eest: Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 31. Metsa-Sassi lood

Sat, 02 Nov 2024 16:41:55 GMT

Vana metsamees Metsa-Sass (Aleksander Sinimäe) räägib oma tähelepanekuid Eesti metsa poliitikast ja metsa majandamise põhimõtteid läbi Eesti ajaloo, jagab oma teadmisi metsast ja metsakasvatusest, sekka ka eluloolisi seiku.

Metsa-Sassi lood on salvestatud 15. septembril 2023. aastal Ida-Virumaal.

Saade algab küsimustega mis siis Eesti metsanduses toimub ja miks on vana mets oluline.
Seejärel (ca 3 min) jutustab Metsa-Sass oma elust põimides sisse ajaloolisi seiku Sondast, raudtee ehitamisest, Uljaste mäe läbikaevamisest, enda kooliteest.
Metsa majandamisele läheb jutt ca 26ndal minutil, mil vana metsamees kirjeldab, kuidas metsavahi töö tsaari ajal välja nägi, kuidas metsavaht pidi suutma iga päev oma vahtkonna läbi käima, kuidas ta ise Uljaste metskonnas 25 aastat töötas...
Vestlus jätkub puudutades metsavargusi (ca 30:30) ja raieliike (ca 34min). Kõlab mõte, et ilma lageraieta sai ja saab küll (ca 39 min).
Metsa-Sass räägib metsaseaduse muudatustest aastal 2017 (ca 41 min), "kirvega metsade uuendamisest" (ca 43 min), raiete planeerimisel tuule suunaga arvestamise olulisusest (ca 44 min), üraskitõrjest (ca 45 min), SMI-st (ca 53 min), metsavalve ära kaotamisest (ca 56 min), RMK-st (ca 61 min) ja Eesti metsade kõige targemast teadjast Toomas Freyst (ca 65 min).
Metsa-Sass küsib imestunult kuidas on olnud võimalik, et meie metsatagavara lihtsalt blufiti üles, selgitab kuidas hinnata metsa vanust ja iseloomu ja kuidas tuleks metsi nõnda majandada, et metsad oleksid terved, tugevad ja liigirikkad.

Suur tänu: Aleksander Sinimäe, Leo Filippov, Jaak Rand, Meelis Eller, Piret Räni.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 34. Nahkhiired III

Mon, 28 Oct 2024 17:11:07 GMT

Kuidas (ja miks) üldse nahkhiirte uurimine käib? Nahkhiirte uurimise aparaate näitab ja tööpõhimõtteid selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing.

Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu.

Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja nad on siin kaitse all alates 1958. aastast.

Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 33. Nahkhiired II

Mon, 28 Oct 2024 16:41:07 GMT

Miks on nahkhiirte elupaikade kaitse oluline? Selgitab nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing.

Kõikide liikide kaitse toimub elupaikade kaudu. Matti Masing selgitab, mismoodi hoida nahkhiirte elupaiku - metsi. "Iga maharaiutud mets on elupaik - metsad on kodud, metsloomade ja ka inimeste kodud."

Eestis on 14 liiki nahkhiiri ja igal liigil on veidi erinevad elutingimuste vajadused. Nahkhiired on Eestis kaitse all alates 1958. aastast.

* Kolmandas nahkhiirte saates selgitab Matti Masing kuidas nahkhiirte uurimine käib.

Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee) Meelis Eller Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 32. Nahkhiired I

Sun, 27 Oct 2024 13:20:45 GMT

Nahkhiirtest räägib kolmes järjestikuses Keskkonnaraadio saates nahkhiirte uurija ja loodusteadlane Matti Masing.

Kõigepealt jutustab Matti, kuidas temast üldse sai nahkhiirte uurija, kuidas ema teda nahkhiiri uurima kaasa võttis, kuidas praam sõitis 24 kilomeetrit 24 tundi, kuidas ta kõik mõisakeldrid ja koopad läbi uuris ning põnevaid avastusi tegi.

Edasi selgitab Matti Masing, milliseid tingimusi nahkhiired talvitumiseks vajavad, kuidas nahkhiirte häirimine tähelepanematusest neile surmavalt võib mõjuda ja mida inimesed ise saavad teha selleks, et nahkhiired enne kevadet ei ärkaks ja oma väärtuslikku energiat ei raiskaks.

Saate lõpuosas räägib Matti Masing nahkhiirte elust suvel ja lageraiete hukutavast mõjust elupaikadele, sest looduslikes metsades on nahkhiirtele eluliselt vajalikud puuõõnsused.

Suur tänu: Matti Masing, Leo Filippov, Arne Ader (loodusemees.ee), Meelis Eller, Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 40. Eetika ja moraal metsanduses II

Sun, 27 Oct 2024 12:03:14 GMT

Sellest, kuidas varem tehti ja mis on metsade kasvatamisel ja majandamisel viimaste aastakümnete jooksul ära rikutud: teises osas räägivad metsakasvatusinsener LEO FILIPPOV, säästliku metsanduse ekspert VELLO KEPPART ja endine legendaarne metsaülem Aleksander Sinimäe ehk METSASASS.

Metsade majandamise HEA TAVA!

Vandest, mille metsatöötajad andsid.

"Ei nähta enam tervikut, vaid lähtutakse vaid hetkekasust."

"Metsadel olid varasemalt kasutusviisid!"

"Varem oli esmatähtis metsakasvatus. Nüüd on hoopis teine lähenemine - varumine! Varuda saab aga ju vaid seda, mida on kasvatatud. Selle peale aga ei taheta enam mõelda."

"Taime kasvatuse aluseks on muld!"

"Meil ongi lõpuks ju madalmets ja võsamets järgi. Siis ei ole enam kvaliteetmetsa alles."

"Kes vastutab? Kus on õiguskaitse organid, et ei täideta põhiseadust? Mida on veel vaja, et asjasse hakataks süvenema?"

"Riigikogu ees on kaks korda räägitud - Asko Lõhmus ja Toomas Frey - metsade majandamine peab muutuma. Dokumentide järgi on kõik kestlik ja ilus, aga metsa minnes näeb, et tegelikult ei ole nii."

Küsis Farištamo Eller. Tehniline tiim: Meelis Eller ja Ahto Nuut.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 35. 1,5 kraadi ühiskond

Sat, 26 Oct 2024 11:55:37 GMT

Saates on külas Münsteri ülikooli teadur Halliki Kreinin (PhD) rääkimas 1.5 kraadi elustiilist, tasaarengust ja jätkusuutlikkust tööst.

Mis üldse on vabadus? Kas vabadus tarbida on vabadus?

Töö tegemise ja tarbimise seosest.

Mis on tasaareng?

Töö ja tarbimise seostest...

Kes vastutab?

...

Suur tänu: Halliki Kreinin, Meelis Eller, Piret Räni, Tasaarengu Eesti MTÜ

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 36. Tuumaenergiast

Sun, 20 Oct 2024 19:49:11 GMT

Saade on inglisekeelne, salvestatud Tartu Ülikoolis 27. märtsil 2024. aastal.

Per Högselius rõhutab, et igasuguse teema arutamiseks on vaja arutada nö heal viisil, on vaja kuulata, on vaja uurida, on vaja mõista.

Aitäh: Per Högselius (PhD), Kaia Konsap ja Fridays For Future Eesti, Meelis Eller, Piret Räni

Lisainfot saate külalise kohta: https://perhogselius.com/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 37. Ilma rahvuspargita Hiiumaa

Sun, 20 Oct 2024 19:43:29 GMT

- Kuidas jätta alles Hiiumaa metsade väärtused?

- Kuidas tagada Hiiumaal riigimetsade loodussõbralik majandamine RMK poolt?

- Miks tuleb suuremahulisi kuivendamisi kindlasti vältida?

- Püsimetsandusest

- Kaitsemetsade kategooriast metsaseaduses

- Ehk ei peaks metsade lagedaks raiumisel põhinevat majandamist üldse majandamiseks nimetamagi?

Eestimaa Looduse Fond (ELF) tegi 8. juunil 2022 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku luua Hiiumaale rahvuspark, mis hõlmaks eelkõige saare põhja-, lääne- ja keskosasse jäävaid RIIGImaadel asuvaid põliseid laasi.

Kliimaministeerium otsustas rahvuspargi ettepanekuga siiski mitte edasi minna. Otsus sisaldab ca 7000 ha metsa kaitse alla võtmist ja seda aladel, kus loodusväärtused on kaardile kantud.

Tervel rahvuspargi ettepaneku alal ei ole metsade väärtused siiani ülepinnaliselt kaardistatud. Hiiumaa vägevates (riigi)metsades, mis ei ole selle ca 7000 ha hulgas, ei ole täit inventuuri jõutud teha ja loodusväärtuste andmed pole seetõttu kaardile kantud!

Hiiumaa mets on eriline - selle asemel, et need tavapärasesse (Eestis lagedaks raiumisel põhinev) majandamisse RMK-le tagasi anda, tuleks seal inventuur teha ja kindlasti mitte harvesteridega peale lennata ja lagedaks lõigata.

Kuidas Hiiumaa metsad nii erilisteks on kujunenud? Nimelt juba ca 200 aastat tagasi öeldi seal, et metsi lagedaks ei tohi raiuda - esimene püsimetsanduse kontseptsioon sündis seal väga ammu. Nõukogude ajal oli Hiiumaa piiritsoon ja majandustegevus oli seal väiksem ja piiratum, mistõttu täna on Hiiumaa metsad huvitavaid väärtusi täis, on ainulaadsed, liigirikkad ja sajandeid vanad.

Hiiumaa turismipotensiaal võiks tõusta kui Hiiumaale loodaks rahvuspark, nii säiliksid Hiiumaa elanikele ja suvitajatele kallid puhke- ja marjametsad. Hiiumaa looduses peegeldub ka saare rikas kultuurilugu.

Kokku on ettepanekusse jäävate alade suurus 18 680 ha ehk 186,8 km2. Ettepanek sisaldab 80% piiranduvööndi metsa, mida ei raiutakski lagedaks ja seal oleks lubatud metsi majandada loodussõbralikult püsimetsanduse põhimõtteid järgides.

Aitäh: Liis Kuresoo, Meelis Eller, Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 38. Tasaareng? Mis see on?

Sun, 20 Oct 2024 13:36:08 GMT

Kursus: "Jätkusuutlikkus ja tasaareng ringtehnoloogias"

Ringtehnoloogia erialal

Pärandtehnoloogia õppekaval

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias

Saates on lektor Madis Vasser

Mis on siis tänapäeva mõistes jätkusuutlikkus ja mida ta ei ole?

Kuidas see on mingites liikumistes näiline?

Mis on tasaarengu põhimõtted ja kuidas ta erineb peavoolu rohekasvu narratiivist?

Akudega näosügajast, metallist kirjaavajast ja maaslohistamisest.

"Tasaareng seab kahtluse alla majanduskasvu narratiivi ja ütleb, et me peaksime vaatama hoopis tootmise ja tarbimise vähendamise poole, tegema seda juhitult ja planeeritult, mitte kogemata, et saavutada parem elu, võib-olla isegi hea elu võrreldes tänasega, õiglasem ühiskond, keskkondlik jätkusuutlikkus. Tänane narratiiv on, et peab olema rohekasv, aga see pole võimalik, sest kui tõuseb skp, siis tõuseb energia kasutus ja tõuseb selle jalajälg."

Kui huvi, tasub uurida ja erialale kandideerida!

https://ut.ee/et/oppekavad/parandtehnoloogia

https://ois2.ut.ee/...

Aitäh: Madis Vasser, Meelis Eller, Piret Räni

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio 39. Eetika ja moraal metsanduses

Sat, 19 Oct 2024 09:15:18 GMT

Omavahel arutavad metsakasvatusinsener Leo Filippov, säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart ja endine legendaarne metsaülem MetsaSass. Küsis Farištamo Eller. Tehniline tiim: Meelis Eller ja Ahto Nuut.

Praegusest metsade majandamisest - mullaelustiku lõhkumisest, elurikkuse hävitamisest, lageraielankidest kui eutrofeerijatest. Kaitsemetsadest, säästliku metsanduse sertifikaatidest, röövkapitalismist ja röövraietest. Heast tavast metsanduses.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Nursipalu. Usaldused ja pettumused

Wed, 15 Mar 2023 13:45:17 GMT

Keskkonnaraadios käis Farištamo Elleriga vestlemas Nursi kohalik elanik Maarika Niidumaa Meie Nursipalu MTÜst.

Mõned olulised teemad, mis vestluses avanesid:

💬 Mida lubas kaitseministeerium kohalikele Nursipalu polügooni rajamise eel ja kui palju neist lubadustest on praeguseks täidetud?

💬 Kui palju ja millist infot on kaitseministeerium ja ministrid kohalikega ja avalikkusega jaganud?

💬 Kas rahvusringhääling kohalike seisukohti ja infot samaväärselt ministri seisukohtadega eetrisse laseb?

💬 Avalikkuse ja kohalike mõjutamise taktikatest.

💬 Polügooni laienduse mõjualast.

💬 Loodusväärtuste (mitte)hoidmisest ja nelja kasti viina lugu.

💬 ...

* Saadet saab lisaks vaadata siin: https://youtu.be/5NYQog00c8c ja siin: https://www.facebook.com/100076305969805/videos/754891955992931/

Aitäh, Piret Räni – Illustrator kujunduse eest.

Aitäh, Meelis Eller, tehnilise abi eest.

Kuulamine on põnev!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Nestingcast with Lina Burnelius from Sweden and Liina Steinberg from Estonia

Tue, 27 Jul 2021 09:04:25 GMT

Should Swedish forestry be an example to us in Estonia?

What is the situation there and what are the environmentalists doing?

The podcast features Lina Burnelius, Project leader & International coordinator from Protect the Forest Sweden and Liina Steinberg, a forest protector from NGO Save Estonia's Forests.

The moderator is Farištamo Eller from web radio "Let's have fun saving the planet".

#nestingcast

#nestingpeace

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Sheila Suluve from Kenia. Vertical farming.

Wed, 26 May 2021 14:46:48 GMT

Thank you, so much Sheila for doing what you do! Vertical farming is an incredible possibility to help people to grow their own healthy fresh food.

And thank you for having this amazing talk with me.

Sheila is an aspiring change-maker who is passionate about social change. She co-founded Ukulima Tech, a startup company committed to revolutionizing food production and consumption in a more sustainable manner. She has knowledge

and skills in vertical farming and has undertaken projects including the design and installation of vertical farming systems. She further co-designs sustainable livelihoods for vulnerable populations including refugee camps and marginalized communities to improve their nutrition through healthier diets.

After listening for those of you who want to know more about what Sheila does with her team, check out the link www.ukulimatech.co.ke

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Kaspar Põdraga ettevõttest Single.Earth ja Mattias Luhaga Püsimetsaühistust

Tue, 11 May 2021 18:56:14 GMT

Täna on Keskkonnaraadio saates külas Kaspar Põder ja Mattias Luha.

Kaspar Põder on üks ettevõtte Single.Earth asutajaid, kelle eesmärk on aidata metsadel jääda kasvama. Sama oluline kui on saavutada süsinikuneutraalsus, on kas kogu maailmas käimas oleva tohutult kiire elurikkuse kao peatamine. Kasvavad metsad, eriti liigirikkad metsad on elurikkuse oaasid ja oma väärtuses hoidmist väärt.

Püsimetsaühistu sündis nelja algataja ja paljude rohkemate soovist muuta senist metsi laastavat metsamajandamissüsteemi jätkusuutlikumaks. Üks algatajatest on Mattias Luha, kes seletab selgelt ja arusaadavalt püsimetsandusvõtetest eesmärgiga hoida elurikkaid metsakooslusi.

Tänases saates uurin muuhulgas, kas metsaomanikul on üldse võimalik tulu lageraiet tegemata saada. Fookuses on Single.Earth ärimudel ja missioon.

Veel tahan teada, et kui mul oleks oma mets, siis mida ma sellega peale võiksin hakata ja kas Single.Earth ja Püsimetsaühistu on minu jaoks. Ja küsin ära ka selle, et kas puude istutamine siis on rohepesu või ei ole.

Aitäh kuulamast ja kaasa mõtlemast.

Aitäh, Mattias ja Kaspar tegemast seda, mida teete. Elurikkuse hoidmisel on meil kõigil oluline roll täita.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külas on loomakaitsja Kadri Taperson

Sun, 25 Apr 2021 11:42:54 GMT

Kadri ütleb enda kohta Loomuse lehel nõnda: "Olen loomakaitsja. Ehkki olen õppinud erinevaid asju ja teinud igasuguseid töid, kirjutanud, korraldanud, õpetanud, juhtinud, pean tänast tegevust neist kõige olulisemaks ja ka kõige suuremaks väljakutseks. Asutasin 2006-l aastal MTÜ Kuulikodu, millest kasvas välja loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Elan Hiiumaal metsatukas igivanas majas koos loomadega, kellel kusagil mujal elada ei ole. Pean lugu loomulikust elulaadist, mis teeb nii loomadele kui loodusele võimalikult vähe liiga."

Saate peateema on loomaõiguste konverents "Animal Futures. Animal Rights in Academia and Activism." 8.-9. mail, mille peakorraldaja Kadri ise on. Konverents toimub veebis ja selle keskmes on tulevikuvisioonid inimeste ja loomade vahelistest suhetest muutuvas maailmas. Kui küsisin Kadrilt, kellele see tulevikku vaatav konverents on. Sain vastuseks, et mõtlevale inimesele, kes tahab teemast rohkem teada ning soovib omale põnevat intellektuaalset nädalavahetust.

Mõiste, millel rohkem peatusime, on "kriitilised loomauuringud". Selle kohta soovitas Kadri lugeda Kadri Aaviku artiklit Sirbist.

Rääkisime ka inimeseks olemise keerukusest, olukorrast Eestis, sallivusest, rõõmust ja veel paljust seal vahepeal.

Aitäh, Kadri, et tulid saatesse oma mõtteid jagama, et korraldad juba kuuendat aastat sellist huvitavat ja vajalikku konverentsi.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Plantaatori ühe asutaja Rico Veskiväliga

Wed, 21 Apr 2021 04:44:40 GMT

Kanepi kohta levib palju halba. Ja tegelikult räägitakse sellest taimest ka tohutult palju head. Aga mis see õige on?

Rico heitis valgust oma teekonnale ettevõtte ja taimsevalgu projekti Plantaatorini, mille üks asutajatest ta tänasel päeval on.

Oma teekonnal on ta palju õppinud tööstusliku kanepi kohta, mis teadmisi ta lahkelt saates kuulajagagi jagab.

Plantaatori teine toode linaseemnejahu ja lina tõi jutuks veel palju põnevat. Näiteks oskas Rico lina kasvatuse hääbumist Eestis valgustada.

Aitäh, Rico Veskiväli, saatesse tulemast ja oma mõtteid jagamast.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio erisaade Pesitsusraadio 3. saade

Sun, 18 Apr 2021 13:09:41 GMT

Pesitsusraadio jätkab uurimist-puurimist, et mida on metsas hea teha, mida mitte. Eesmärgiks on pikaajaline vaade metsandusele, seda läbi ökosüsteemide hoidmise ja kaitsmise, seejuures unustamata ka metsadest saadavat majanduslikku kasu ning metsade terviklikku majandamist.

Külas on metsamees Mati Sepp, kellelt uurin, milliseid majandamisvõtteid Mati soovitab metsas kasutada, ning veel olulisem – mida mitte kasutada.

Liina Steinberg Päästame Eesti Metsad MTÜst tutvustab kampaaniat “Hääletu kevad” ning jagab oma kogemusi linnusõbraliku metsa vallas.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio erisaade Pesitsusrahu 2. saade. Üraskitest.

Sun, 18 Apr 2021 12:47:07 GMT

“Metsadel on väga palju keskkonnaseisundi hoidmise rolle ja osalt saavad ka majandusmetsad loomulikult neid rolle katta. Aga seda tingimusel, et majandusmets on ka ökoloogiliselt vastupidav, et ta ei ole monokultuurseks ja järjest noorenevaks puupõlluks kujundatud,” selgitas Tartes. “Kas me oleme jõudnud kõiki oma metsaomanikke selliselt harida, et nad oskaksid enda metsi majandada põlise metsamehe tarkusega ja mõistavad, et näiteks kevadsuvine toimetamine on metsa tervise arvelt toimuv asi?”

Saatest on kokku kirjutatud ka artikkel, mis ilmus kõigepealt Postimehes.

Loe täisversiooni siit: https://savetheforest.ee/urmas-tartes-kevadsuvised-raied-kaivad-ainult-metsa-tervise-arvelt/

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnaraadio erisaade Pesitsusraadio esimene saade

Mon, 22 Mar 2021 14:58:16 GMT

15. märtsil kell 20.00 toimus esimene PESITSUSRAADIO otsesaade.

Pesitsusraadio on Keskkonnaraadio Keskkonnahoid on äge! erisaade.

Pesitsusrahukampaaniat “Hääletu kevad” tutvustab Päästame Eesti Metsad MTÜ esindaja Piret Räni, ökoloog Mihkel Kangur räägib pesitsusrahu vajalikkusest ning Eestimaa Rohelised juhatuse liige kunstnik Helina Tilk kirjeldab veidi pesakastidega seonduvat. Saatejuht on Farištamo Eller veebiraadiost “Keskkonnahoid on äge!”

Mihkel Kangur: "Mitte keegi ei tule selle peale, et oleks normaalne minna kudevaid kalu tapma, see toiming on püha, mida jälgivad hoolsalt vabatahtlikud kalakaitsjad, keskkonnainspektsioon. Keegi ei tule selle peale, justkui oleks tal õigustatud ootus tappa kudevaid kalu, aga metsade puhul tundub see olevat õigustatud, nii justkui on hea, aga see ei ole üldse hea."

Piret Räni: "Kui võtad linnult pesitsuskoha ära, siis jääb see võlg tasumata, sest linnul jääbki pesitsemata."

Helina Tilk: "Mina usun tulevastesse põlvedesse, ma näen, et uue generatsiooni suured tegijad väärtustavad tugevalt Eesti puhast loodust."

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas 15. märtsil neli kuud kestva kampaania “Hääletu kevad”, mis keskendub pesitsusrahu seadustamisele, sest inimene on oma majandustegevuse käigus jätnud liiga vähe ruumi teistele liikidele.

Kampaania “Hääletu kevad” pealkiri pärineb Rachel Carsoni 1962. aastal ilmunud raamatult “Silent Spring”. Kampaania kestab 15. juulini. Kaasa aitamiseks on mitmeid võimalusi. Enda panustamissoovist saab teatada aadressil pesitsusrahu@googlegroups.com.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külas on vegankokk ja loomaõiguslane Grete Millner

Wed, 17 Mar 2021 09:00:09 GMT

Saate külaline imeline vegankokk Grete Millner on pikaaegne loomaõiguslane loomakaitseorganisatsioonist Loomus. Grete inspireerib oma otsekohese loomuga ja lisaks loomakaitsele meeldib talle mõtiskleda ka inimõigustest ning säästlikust eluviisist. Vabatahtlike koordinaatorina töötab ta ka Taimetoidumessi korraldustiimis ja Loomuse töörühma loomasõbralik ilu - LILU liige, kus tegeleb intervjuude ja live'dega julgustamaks inimesi valima loomasõbralikke ilutooteid.

Mõned teemad, millest rääkisime: Mainoris restoraniettevõtluse õpingud, 6 imelist aastat veganrestoranis V restoranis, tegevus Loomuses ja loomulikult ilutoodetest, dekoratiivkosmeetikast, loomkatsetest ja väga paljust muust põnevast ja mõtlemapanevast. Aitäh, Sulle, Grete, saatesse tulemas ja oma mõtteid jagamast. Suur aitäh kõige selle eest, mida Sa teed, et muuta maailma hoolivamaks ja ilusamaks kohaks meile kõigile.

"Tampoone ja hügieenisidemeid katsetatakse loomade peal..." Grete Millner

Foto: Manfred Drobot.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Annetamisest räägime Helen Talalaevaga

Mon, 30 Nov 2020 07:57:54 GMT

"Heateod teevad inimese õnnelikuks," ütleb Helen Talalaev.Aitäh, Helen, aega võtmast ja oma mõtteid jagamast. Meie vestlus keerles ümber vabaühenduste, annetamise ja muutuste toimumise. Ja loomulikult - töö ei saa kunagi otsa neil, kes tahavad maailma paremaks muuta...Helen tegeleb Vabaühenduste Liidus liikmete ja võrgustikega, et liikmed räägiks veelgi enam kodanikuühiskonna arengus kaasa ja võrgustike tegevus oleks nähtavam ja mõjusam. Kesk-Euroopa Ülikooli soouuringute magistrikraad andis hea tausta, et tegeleda inimõiguste ja võrdõiguslikkuse teemadega nii Eesti LGBT Ühingus kui ka võrdõigusvoliniku kantseleis. Helenile on kodanikuühiskonna areng väga tähtis, aktiivsetes kodanikes näeb ta suurt ühiskonna mootorit.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Pilatese õpetaja Pille Trollaga vestleme iseendale aja võtmisest

Wed, 25 Nov 2020 18:10:18 GMT

Küsimused miks enda jaoks üldse aega võtta ja kuidas endale aega võtta, on minu jaoks igapäevased. Ja mulle näib, et nii on see ka väga paljude teiste jaoks. Pille Trollat olen tema pilatese tundides, videotes ja sõnavõttudes kõikjal kuulnud rõhutamas vajadust iseenda eest hoolitseda ja iseennast märgata. Eesmärk on nõnda saada paremaks sõbraks iseendale ja leida õnnetunne iseenda sees. Pille teeb juba teist aastat ka virtuaalset jõulukalendrit ning olles ise parajalt lapsemeelne (ja jõulukalendrite fänn), nautisin juba eelmisel aastal tema loodud jõulueelseid üllatusi. Minul endal kujunes sel ajal ka hommikuvõimlemise harjumus, sest igal hommikul sain juurde ühe harjutuse, millest jõuluõhtuks kujunes terve pilatese kava. Sellest mõnusast hommikuse võimlemise harjumusest olen siiamaani saanud rõõmu tunda ja seda nautida. Seetõttu tahangi sel aastal vahetult enne esimest adventi ja musta nädalavahetust jagada hoopis Pille üleskutset leida igas päevas hetked, mil peatuda ja pöörata tähelepanu sellele, mis päriselt rõõmustab. Aitäh Sulle, Pille, aega võtmast ja meiega oma ilusaid inspireerivaid ja edasiviivaid mõtteid jagamast.Olen põhitegevuselt üle 10 aastase kogemusega Pilatese õpetaja.Lisaks õpingutele on elu andnud mulle paraja portsu õppetunde ja see on mind juhatanud selleni, et keha ja meel on tihedalt omavahel seotud. Läbi keha liikumise saame muuta emotsioone ja enesetunnet ning hoolitsedes oma meele eest loome aluse muutusteks ka kehas. Läbi kõige selle saame olla paremad sõbrad iseendale ja teistele, empaatilisemad ühiskonna liikmena ning suhtume hoolivusega ka keskkonda.Virtuaalne Jõulukalenderhttps://www.pillepilates.com/virtuaalne-jotildeulukalender-2020.html

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külas on psühholoog Emily Rosenberg

Thu, 12 Nov 2020 20:23:44 GMT

"Inimesed lihtsalt ei oska piisavalt hästi suhelda," ütleb Emily konkreetselt, kui küsin temalt miks koostöö tihtipeale inimeste vahel nurjub."Meil oleks vaja paremaid suhtlemisoskuseid ja valmisolekut teisi kuulata. Ja iseenesestmõistetavalt võiksime olla osavamad oma soovide ja vajaduste väljendamises ja teiste omadega arvestamises." Tundub täiesti loogiline, kas pole? Tegelikult alustasin küsimist sellest, et kuidas end hoida, kuidas enda eest hoolitseda, kuidas mitte läbi põleda. Ja mida Emily vastas? Kuula, ja saa teada.Emily Rosenberg on psühholoog, keda huvitavad keskkonnakaitse ja loomaõigusluse ning psühholoogia ühisosad. Kui ta parasjagu inimestega ei tegele, siis ripub ta maa ja taeva vahel õhuakrobaatika trennis, loeb raamatuid või meisterdab vegan torte.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külas on Anny Drobet - spordirõivaste disainer ja veganaktivist

Sun, 11 Oct 2020 12:43:29 GMT

"Ma ei leia, et inimene on see, kes ütleb, kes elab ja kes mitte," Anny Drobet. Hariduselt on Anny sisearhitekt, aga töötab spordirõivaste disainerina. Omandab ka uut eriala Räpina aianduskoolis – keskkonnakaitse. Ta on pikalt olnud veganaktivist, sealsamas huvitavad teda ka kõigi vähemustega seotud probleemid ja murekohad. Aitäh, Anny, sisuline vestlus olulistel teemadel on alati väärtuslik. Aitäh aega võtmast ja valgust heitmast paljule, mida meil tuleb ühiskonnana läbi mõelda ja loodetavasti ka muuta. Ja aitäh julgemast, sest palju lihtsam on ju mitte rääkida neist asjust, mis tekitavad ühiskonnas vastuseisu ja on seega päriselt olulised. On suur rõõm, et Sind motiveerib usk paremasse tulevikku ja et aktivism annab elule mõtte. Aktiviste pole minu meelest kunagi liiga palju.Peatusime vähemuste olukorral Eestis, eetilisel veganlusel, traditsioonide tugevusel ja muutuste raskusel, väärtuspõhisusel, ajupesul, motivatsioonil ja koostöö olulisusel.Mõned mõtted Annylt:Kas meil on õigust kellegi teise elus dikteerida?Maailm on nii arenenud, aga inimesed ja nende väärtused ei taha kaasa tulla. Julgegem seista oma mõtete ja arvamuste eest mitte ainult arvuti ees, vaid julgegem ka välja tulla, kui selleks on vajadus ja võimalus.Need, kes on kõige vastu, on ehk natuke kitsa silmaringiga ja ei oska end panna teiste kingadesse.Millest jäävad heteropaarid ilma kui geipaarid saavad õigused? Kas ehk kardetakse muutuseid?Toiduainetööstuses toimub julm ajupesu, mille tulemusel ei ole meil enam seost loomadega kui elusolenditega, vaid loomad muutuvad selles maailmas asjadeks.Meie igapäevases keeles on väga palju loomi solvavaid väljendeid ja suur töö on neid enda keelekasutusest välja saada.Kui tahame näha siin maailmas seda, et meie lastel oleks ka võimalik kaua elada, peamegi seda kõike tegema.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Discussing Community Forestry Program in Nepal with Biplabi Bhattarai

Sat, 05 Sep 2020 18:20:29 GMT

I met Biplabi last week on ELF “talgud”. “Talgud” this time were about bog restoration and there was even one journalist from Reuters with us, the article is available here: https://www.reuters.com/article/us-estonia-environment-bogs/bring-back-the-bogs-estonian-volunteers-get-hands-dirty-in-climate-fight-idUSKBN25S5KQ. We started to talk about forests and the things she told us about how it is done in Nepal was fascinating for us. In Nepal local people are controlling quite some of the forests and the area under community control is increasing. And in the podcast Biplabi explained the system a little bit more: what the community forestry program is and what has been the results of that program. It is great to meet people from all over the world and learn from each other. Have an inspiring listening!I also made a google search about the community forestry program and I invite everyone to learn more about it. As Biplabi said: "If you want your money to be safe, give it to the thief so that the whole village sees it."More information for example here: https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0199526Photo by Laura Oro

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme eluhulguse Helge Lilleoruga

Sun, 30 Aug 2020 17:33:10 GMT

Helgega tutvusime Eestimaa Looduse Fondi talgutel Manijal ja vestlus läks nii põnevaks, et tahtsin seda ka teiega jagada. Saates arutleme väärtustest, üksikisiku võimalustest, välismaal elamisest ja paljust muust. Aitäh, Helge, aega võtmast ja oma inspireerivaid mõtteid jagamast.Kes on Helge?Pärast 10 aastat välismaal tuli Helge tagasi koju ja alustab uuesti. Viimase dekaadi sisse jäävad ajalooõpingud Saksamaa ökolinnas Freiburgis, majandusõpingud Münchenis ja värbajatöö start-upidele ning suurele korporatsioonile. Eestis naudib Helge looduslähedust, perega ajaveetmist, maalolekut ja saarte külastamist - kõike mida ta võõrsil olles igatses.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme fotograafi ja looduskaitsja Sandra Urvakuga

Sun, 23 Aug 2020 19:00:56 GMT

Suur suur aitäh, Sandra, aega võtmast ja oma mõtteid ja energiat jagamast! Inspiratsiooni ja mõtteid on nüüd mitmeks ajaks jälle!Sandra Urvak elab Viljandimaal, on kahe lapse ema, fotograaf ja keskkonnaaktivist ja õpetaja. Lisaks tegeleb Soomaa kultuuripärandiga, armastab käsitööd ja loodust muidugi, huumorit ja taevasse vaadata. Üsna introvertne, parandamatu optimist. Keskkonnakaitsega ühel või teisel moel (aktiivsemalt ja passiivsemalt, sõltuvalt perioodist) tegelenud terve teadliku elu. 2020. aasta märtsis asutanud koos lähimate mõttekaaslastega Viljandimaal tegutseva keskkonnakaitseorganisatsiooni MTÜ Niilusoo. Meie vestlusest: Kuidas jõudis Sandra sinna, kus ta praegu on ja kuidas ta end defineerib. Maailma saab muuta vaid alustades iseendast. Taimetoitlus. Loomakaitse. Looduse armastus. Teel olemisest. 4:05 Kuidas on keskkond ja kultuur omavahel seotud? Eestlase kultuur, looduse mõjutused.6:00 Kas miski saab ka ilma looduseta olemas olla? Kuhu me teel oleme?9.35 MTÜ Niilusoo 12:14 Kas on lootust?14:30 Miks on vaja kodanikuühiskonda, väikesi ühendusi, kes kohalikul elul silma peal hoiavad.16:00 Mida üleriigiline metsameeleavaldus andis ja mida see tähendab?19.03 Kuidas meeleavaldus läks? Sest tegu polnud ju klassikalises mõttes meeleavaldusega? 26:00 Loodus aitab. Praktilised soovitused mida tavaline inimene saab teha igapäevaelus soode ja rabade kaitsteks. Empaatiast ja headusest ja mõistmisest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kirgliku keskkonnasäästja Angela Holmiga vestleme Pärnu eelarvamusfestivalist

Sun, 16 Aug 2020 20:31:48 GMT

Angela Holm on saates külas teist korda, esimene vestlus on kuulatav siit: https://soundcloud.com/lethavefunsavingtheplanet/angelaholm. Täna vestleme Pärnus toimunud eelarvamusfestivalist (2. augustil). Iseend ja teisi inspireerida keskkonnast hoolima on tänases maailmas tohutult oluline, sest on nii palju, mis meie tähelepanu endale tahab ja mis julgustab pigem tarbima enam kui vähem, kulutama rohkem kui vaja, kasutama enam ressursse, kui Maa vastu peab.Angela on ennast mitmes erinevas elu valdkonnas iseseisvalt täiendanud. Näiteks on ta osalenud kevadel koolitusprogrammis, kus tutvustati mikroettevõtjatele rohelist ettevõtlust. Keskkond on jätkuvalt tema südameteema ning kirg. Lisaks on ta läbinud hiljuti jumestuskuntsniku baaskursuse. Mida rohkem ta on keskendunud keskkonnateemadele, seda enam märkab ta valdkondi, kus peaks rohkem propageerima keskkonnasõbralikke tooteid ja teenuseid nii inimeste enda tervise kui ka emake looduse heaks."Ma armastan lilli ja rohelust ning loodan, et ühel päeval suudame kõik suurlinnad teha taas nii roheliseks kui võimalik, et looduskeskkonna hoidmine igas mõttes on meie jaoks iseenesest mõistetav ning peamine vajadus."Millest me siis rääkisime?Eelarvamusfestivalist. Angela keskkonda puudutavast arutelust (külalised: Sandra Särav. Peep Tobreluts. Rufus Trepp ja Farištamo Eller ja teemadeks: puhas vesi, elurikkus, transport ja isiklik vastutus. Pärnust. Väljakutsetest. Usust keskkonnahoidliku teo heasse tagajärge.Aitäh, Angela, kutsumast, hoolimast ja inspireerimast!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme tõlgi ja loodusgiidi Liina Steinbergiga

Sun, 09 Aug 2020 15:13:36 GMT

Liina Steinberg on energiline noor naine, ta on abielus ja kahe lapse ema, talumetsa omanik, ravim- ja maitsetaimede kasvataja, erialalt on ta tõlk ja loodusgiid, hobi on loodusfotograafia ja hetkel on ta kõige aktiivsem vist keskkonnaalal aktivistina töötades Päästame Eesti Metsad MTÜ asutajana ja üle-eestilise metsameeleavalduse ühe peakorraldajana. Olen siiralt tänulik Liinale, kes võttis aega seletada olukorda looduses ja metsades ja meie kõigi elukeskkonnas. Küsisin palju miks ja kas ja sain ka vastused. Aitäh!Väike kokkuvõte meie vestlusest: 1:00 Tõlk ja giid Liina Steinberg praegusest olukorrast.1:50 Päästame Eesti Metsad MTÜ - mis see on?2:20 Meeleavaldamisest Eesti inimeste seas. Kas üldse peab meelt avaldama?4:10 Mis see probleem siis on nende metsadega?5:20 Mis see üleraie siis on? Teadlaste soovitustest.6:10 Puit kui taastuv ressurss? Vanast metsast. Juurdekasvunumbrist. Lindudest.7:50 Kas mets on ainult puit? Või oleks vaja metsa ikka säilitada ka, mitte ainult puid istutada? Kellele on vaja teaduslikku tõestust?9:30 Üle-eestilisest kobarmeeleavaldusest. Punktid üle Eesti koos teadlaste, teemade, ekspertide ja muusikutega.11:20 Millised on need teemad, millele vaja tähelepanu elurikkuses, looduskaitses ja metsanduses juhtida?12:50 Kaevandamisest. Veerežiimist.13:20 Kuidas meeleavaldusest osa võtta?meeleavaldus.savetheforest.ee - asukohad, punktid, teemad. Leia omale omale meelepärane koht, kuhu minna, mis kõnetab.16:00 Kui keeruline on üle-eestilist meeleavaldust kokku panna?18:00 Kasumihuvi vs inimeste huvi elada eluterves looduskeskkonnas. 19:50 Tuleb ise jälgida, mis toimub ja anda märku, kui pole nõus sellega, mis toimub. 20:30 Kuidas olla teadlik sellest, et meie väärtused "võetakse meilt ära"? Kuidas viia teaduslikud tõed massidesse?24:50 Rahast ka veidi - kuidas töötavad vabatahtlikud organisatsioonid?26:20 "Eesti ei tohiks oma looduskeskkonna poolest muutuda halvas mõttes tüüpiliseks Lääne-Euroopa riigiks, kus metsikut loodust enam peaaegu pole. Me elame endiselt oma mõtetes siin mullis mõeldes, et meil on kõik ikka väga hästi, et meil on nii äge loodus. Ja et kõik muud probleemid on mujal kaugel. Aga inimestel tuleks end sellest mullist välja raputada enne, kui on liiga hilja." Liina Steinberg

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Jiří Krejčíga Paranduskeldrist

Sat, 01 Aug 2020 19:43:15 GMT

Täna on külas Jiří Krejčí Paranduskeldrist(https://www.paranda.ee/)! Paranduskelder ütleb enda kohta: "... on Aparaaditehases asuv avatud töökoda, kus korraldame parandamisele ja taaskasutamisele suunatud töötube ning taaskasutame vana plastikut!"Jiří Krejčí tegeleb seal koostööprojektide, turunduse ja youtube’iga ning võttis aega, et jagada oma vaateid elule, asjade parandamisele ja inimeseks olemisele. Aitäh! Väike sisukord ka:Kes on Tšehhist pärit ja Tartus kaheksandat aastat elav Jiří Krejčí? 2:15 Paranduskohvikutest. Repair café. Parandamisest.4:40 Paranduskelder Tartu kogukonnas ja kogukonnakesksus. Jätkusuutlik eluviis.6:20 Kuidas rahastada selliseid ägedaid algatusi? Laienemisest.8:45 Kuidas Jiří jõudis parandamiseni? Ja ikka parandamisest.13:25 Kas parandades saaks asju veel tugevamaks teha kui need enne olid?14:00 Right to repair. https://repair.eu/16:25 Suhtlemisest.17:25 Paranduskeldri nädalane videote väljakutse! (Rangelt soovituslik!) https://youtu.be/wQbihM1dWCE20:30 Kas keskkonnateemalised videod peavad olema igavad?23:20 Kui lihtne on elada keskkonnateadlikult? Mõistlikkusest.26:35 Võib-olla tegeleda hoopis enda sisemise maailmaga?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme kirgliku keskkonnasäästja ja enesearengule pühendunud Angela Holmiga

Sat, 25 Jul 2020 12:48:30 GMT

Angela Holm on särav noor naine, kellega on olnud tohutu rõõm vestelda ja mõtteid vahetada. Aitäh! Angela ütleb enda kohta: "Keskkond on minu kirg ja hingeteema. Kirg keskkonna vastu tekkis mul üle 7 aasta tagasi. Hetkel olen pidevalt ennast nendel teemadel täiendanud ning ei jõua ära oodata, et tulevikus tegeleda igapäevaselt keskkonnateemadega ka tööalaselt! Olen äsja lõpetanud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse ala. Kirjutasin oma lõputöö keskkonnasäästliku spaahotelli arendamisest. 2020 veebruaris oli mul Hollandis võimalus koos oma ülikoolikaaslastega esindada Eestit EMCup (https://www.youtube.com/watch?v=D8Lvlv3Y-RM) üritusel, kus osalevad Euroopa parimad hotellijuhtimise koolid. Kõnelesime rahvusvahelistele hotelliettevõtete esindajatele keskkonnateema olulisusest turismimaastikul, eelkõige arenguvõimalustest ja -vajadustest hotellimajanduses. Meie akadeemilise töö kokkuvõttega on võimalik tutvuda sellel lingil: https://blog.ut.ee/where-is-global-tourism-going. Hiljuti osalesin ka projektis "Roheline ettevõtlus ja heaolu - koolitusprogramm mikroettevõtjale", mille sisuga saab tutvuda http://www.projectnaturebizz.eu/ kodulehel. Praegu valmistan ette keskkonnateemalist arutelu, mis leiab aset 2. augustil Pärnu noorte- ja innovatsioonikeskuses HUUB Pärnu noorte [eel]arvamusfestivalil kell 15.15 - oled väga oodatud!"Väike sisukord ka meie vestlusest:1:00 Kes on Angela Holm?2:08 Kuidas Angela loodusearmastusse jõudis? 3:25 Kas kolimine paneb enda maailmapilti muutma? Kui suur roll on ühiskonnal meie valikutele?4:55 Prügi sorteerimisest. 5:35 Kohanemisest. 6:39 Harjumuste muutumisest eluolustikuga kohanemisel.10:25 Soomes elamisest.11:25 Hotellindusest.15:40 Kas keskkonnahoidlikkus ja loodusearmastus on seotud ühes inimeses?18:20 Pärnu eelarvamusfestivalist. Arvamustest ja eelarvamustest.22:10 Avatusest. Julgusest õppida uusi asju.26:00 Nullkulust29:40 Valikutest.34:00 Oma nõud on täitsa OK kaasa võtta!35:00 Sallivusest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Osa 2_Vestleme keskkonnaaktivisti ja turunduseksperdi Anneli Ohvriliga

Sat, 18 Jul 2020 10:37:43 GMT

„Ma arvan, et elame väga põneval ajal….Keskkonnahoid on tegelikult fun!“ Anneli Ohvril.Anneli on turundusekspert, keskkonna- ja sotsiaalprojektide eestvedaja ning koolitaja. Tuntumad tema osalusel algatatud projektid on "Teeme ära!", "Teeme ära – maailmakoristus", "Minu Eesti" mõttetalgud, "Killerkott tapab", "Lase inimene üle tee", "Prügihunt ja Superjänes", Toidupanga avakampaania, SOS Lasteküla Sõprade Klubi.Anneli Ohvril on Eesti Ettevõtlike Noortekoja ehk JCI Estonia senaator ja JCI Go koja asutaja ning JCI Estonia president 2011. aastal.2012. aastal valiti Anneli Ohvril koos Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgese ja TTÜ Innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektori Alar Kolgiga silmapaistvateks noorteks eestlasteks. 2020. aastal tõi Anneli Ohvril esmakordselt käibele eestikeelse mõiste "ringmood", koondamaks mõisteid ringmajandus, taaskasutus, uuskasutus, fashion tuning ning upcycling tekstiili- ja moeloomingu valdkonnas.Aitäh, Anneli! Aitäh, kuulajad! Keskkonnahoid on äge! Eriti koos.Teise osa sisukord:1:00 Mis saab sotsiaalseks normiks? Kuidas suunata ühiskonda muutuma? Kuidas peatada elurikkuse kadu?3:00 Eestlase enesekuvand – kas oleme keskkonnasõbralikud ja loodussõbralikud oma tarbimisharjumuste järgi.4:30 Mida peaks siis tegema? Kust leida motivatsiooni? Ja kuidas me koroona ajal suutsime end kokku võtta?6:30 Kuidas kurbuse ja läbipõlemisega toime tulla? Kas kõigel sellel, mida teeme, on üldse mõtet?9:30 Koostööst ja inimestest ja ühistest kokkulepetest.11:00 Ringmajandusest, taastavast majandusest, kogukonna põhisusest, loodusega kooskõlas elamisest.15:00 Kompostimine. www.kompostiljon.ee.18:00 Aga mida kompostmullaga teha?20:10 "Prügi ühes kohas on kindlasti parem kui prügi tuhandes kohas laiali." Mida erinevate jäätmetega teha?23:05 Kui on keeruline, siis on kerge loobuda. 24:10 Ehk oleks targem sõnast prügi üldsegi loobuda ja kasutada selle asemel sõna ressurss? 26:20 Mobiilirakendusest, mis aitab prügi sorteerida. 29:00 Noortest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme turunduseksperdi ja keskkonnaaktivisti Anneli Ohvriliga (1. osa)

Wed, 08 Jul 2020 09:42:34 GMT

„Me saame seda, mida mõõdame. Võiksime hoopis mõõta, kui palju tekitab ettevõte sotsiaalset hüve. Või kui palju suudab ettevõte loodust taastoota?“Anneli Ohvril turundusekspert, keskkonna- ja sotsiaalprojektide eestvedaja ning koolitaja. Tuntumad tema osalusel algatatud projektid on "Teeme ära!", "Teeme ära – maailmakoristus", "Minu Eesti" mõttetalgud, "Killerkott tapab", "Lase inimene üle tee", "Prügihunt ja Superjänes", Toidupanga avakampaania, SOS Lasteküla Sõprade Klubi.Anneli Ohvril on Eesti Ettevõtlike Noortekoja ehk JCI Estonia senaator ja JCI Go koja asutaja ning JCI Estonia president 2011. aastal.2012. aastal valiti Anneli Ohvril koos Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgese ja TTÜ Innovatsiooni ja rahvusvahelistumise prorektori Alar Kolgiga silmapaistvateks noorteks eestlasteks. 2020. aastal tõi Anneli Ohvril esmakordselt käibele eestikeelse mõiste "ringmood", koondamaks mõisteid ringmajandus, taaskasutus, uuskasutus, fashion tuning ning upcycling tekstiili- ja moeloomingu valdkonnas.Aitäh, Anneli! Aitäh, kuulajad! Keskkonnahoid on äge! Eriti koos.Vestluse (I osa) sisukord:0:40 Kes on Anneli?1:50 Kuidas teada, mis muutust on vaja juhtida?3:20 Keskkond meie ümber. 5:30 Kes see pidurit peaks tõmbama? Kes teeb esimese sammu?Inimesed (rahakotiga hääletamine), ettevõtted (ärimudelitest prügi välja disainimine) ja seadusandja (seadustega toetamine). 8:20 Väikesed muudatused käitumises. "Tihti me räägime, aga ei näe enda ümber seda, mida me saaksime ise teha."10:50 Kilekotita või kilekotiga? Kas kilekott on inimõigus?12:40 Kuidas selle plasti ümbertöötlemisega siis on? „Inimene on vist ainus isend, kes suudab toota tupiktooteid.“ 14:03 Let’s Do It World. Maailmakoristus! Koostöö jõud. 17:17 "Ringmajanduse tekitamine ei ole riigipeade tekitada. Ja prügi ei ole see, mis peaks kuuluma elu hulka."19:10 Rohepesu? 21:30 Koostöö suurte ettevõtetega. Keskkonnaorganisatsioonide koostöö võimalused näiteks saastavate ettevõtetega? Innovatsiooni ajakulu.23:15 Vastuvoolu ujumise ebamugavusest. "Inimesed ei näe oma keskkonnateadliku käitumise kohest mõju! Ja keskkonnateadlikku käitumist toidabki ainult usk!"26:03 Väike mõtteharjutus. (Tee kindlasti kaasa!)/ Jagan ka lubatud linki: https://www.hooandja.ee/projekt/maailma-avamine-lugude-kauduJÄTKUB...

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Let's Do It World liikumise kommunikatsioonijuht Ingrid Nielsen. Huvitumisest.

Sun, 05 Jul 2020 18:05:58 GMT

Vestlus Ingridiga on alati tohutult põnev ja ootasin juba kaua aega, et saaksin üht ka jagada. Nüüd see võimalus avanes, mille üle olen siiralt õnnelik ja tänulik.Ingrid pühkis 20-aastaselt Eesti tolmu mõneks ajaks jalgadelt, tagasi jõudmiseks kulus 15 aastat ja tiir ümber maailma. London, Milaano, Singapur, Abu Dhabi ja Lõuna-Itaalia kolkaküla hiljem õpib ta Tallinna Ülikoolis antropoloogiat ja panustab suurema osa oma ajast Let's Do It World liikumise kommunikatsiooni juhtimisele. 150 riiki, kes mõtlevad ühtse keskkonnasõbraliku maailma suunas, aga maadlevad samas väga erinevate vahendite ning olukordadega. Ingridi jaoks on muutuste aluseks suhtlus avatud kaartidega, ärakuulamisoskus ja paljudest mõtetetest toimivate lahenduste sünsteesimine. ”Ma kuulan palju ja suhtlen väga paljude inimestega üle maailma. Olen keskkonna jaoks kaasamõtleja,” ütleb ta enda kohta. “Tegutsema peab muidugi, aga igas suunas pole mõtet lahmida, on vaja leida see kõige tasakaalukam, õiglasem ja kaasavam lahendus. Ja mitte ainult inimeste jaoks.”Väike vestluse kondikava inspiratsiooniks:0:50 Kes on Ingrid Nielsen?2:55 Kas keskkonnast kommunikeerimine on teistmoodi kui teistes valdkondades?5:10 Sõnade tähendustest.7:00 Kas antropoloogiaõpingud keskkonna vaadetele ja kommunikatsioonile on muutnud?8:40 Kultuur ja loodus ühe ja sama skaala teine teises otsas.10:00 Miks meile meeldib muusika?12:00 Inimese ja looduse vastandamine. "Kui on miski minust eemal, mis on minust puutumata, siis see muutub objektiks. Ja teda on võimalik kasutada. Ja ära kasutada on teda võimalik."14:40 Hirmust ja mittehirmust looduse ees.17:15 Unustamise kiirusest.19:15 Õppimise keerukusest ja mugavuse soovist.21:05 Mis inimest tegelikult motiveerib?21:50 Maailmakoristuse filosoofiast.24:10 Mis hetkel me end liigutama hakkame? Tulevikuga suhestumisest.25:50 Nüüd ja praegu tegutsemine! Inspireerumine.28:05 Rahast?30:20 "Ikka rohkem ja rohkem" mõtteviisist.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Dagmar Kasega minimalistlikust elustiilist

Fri, 19 Jun 2020 07:08:40 GMT

Suur aitäh Dagmar Kasele, kellega rääkisime põhiliselt minimalismist. Kuna mind isiklikult minimalism väga huvitab ja tunnen sisemist vajadust minimalismi poole liikuda, olen eriti rõõmus, et just praegu meie vestlus aset leidis. Veidi ka Dagmarist, kelle taust on ühtlaselt põnev ja kirev ja kirju. Dagmar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia (BA) ja interaktiivse multimeedia (MA) erialad, ta on õppinud kultuuride uuringuid Tallinna Ülikoolis ja viibinud külalisuurijana Helsingi Ülikooli soouuringute instituudis. Dagmar on(kaas)kureerinud ja -korraldanud haridus- ja kultuuriüritusi, sh naiste ja queer-kultuuri väärtustavat festivali LadyFest Tallinn aastatel 2011—2014 ning eetilise disaini ja vastutustundliku loomeettevõtluse loenguid ja koolitusi. Ta väärtustab vabatahtlikku tegevust, olles vabatahtlik Eesti loomakaitse seltsis ja Kelmiküla kassijaamas. Dagmari jaoks on väga olulisel kohal mitteinimesest persoonide [loomade], eelkõige kasside tervise ja heaolu edendamine — ta on osalenud mitmetel koolitustel ja veebinaridel, kus fookuses on olnud muuhulgas loomade üldmassaaž ning loomade anatoomia ja füsioloogia. Dagmar peab ka blogi, mis keskendub inimesest persoonidele, kes muudavad oma tegevusega maailma paremaks kohaks. Tutvu Dagmari blogiga DtheVeganFeminist https://dtheveganfeminist.wordpress.com/ Podcasti sisukord:0:43 Kes on Dagmar?3:00 Kuidas see blogimise protsess välja näeb?6:00 Kuidas Sa minimalismini jõudsid? Ühe pesumasina lugu lapsepõlvest. Kogumisest ja "aga võib-olla läheb vaja" mõtteviisist.9:40 Teadlikult minimalistiks saamine. Fumio Sasaki raamat "Goodbye, Things: On Minimalist Living".13:30 Kas minimalistlik elustiil teeb koristamise lihtsamaks?Annetamisest.15:20 Kas minimalist olles peab mingeid konkreetseid reegleid järgima? Loobumisest. Teemade lõpetatusest. 17:30 "Mingitest asjadest ka peab vabanema, et end paremini tunda."19:00 Minimalismi liikidest21:10 Mida tähendab säästlik? 23:40 Mis saab tootest edasi siis, kui seda enam ei saa kasutada? Toote elukaarest.26:30 Kuidas mitte tunda survet ei väljast ega enda seest? Kuidas iseend kuulata ja rõõmu tunda?31:30 Konkureerivatest eesmärkidest minimalismi poole liikumisel.33:00 Kas Sinu riidekapis on ka kõik Sinu lemmikumad riided?Mis inspireerib Dagmarit?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme brändikonsultandi Marcus Perteliga

Sun, 14 Jun 2020 09:03:50 GMT

„Me ei saa edasi hüpata sellest, kuhu me jõudnud ei ole.“Suur suur tänu, Marcus, aega võtmast ja vestlemast ja tegemast seda, mida teed!Marcus Perteli missiooniks on bränding. Ta on otsustanud liita strateegilise ekspertiisi graafilise disainiga ning praegu loob tulemusi väikestele, jätksuutlikusele suunatud kohalikele ettevõtetele. "Viieteistkümneaastasest praktilisest kogemusest ja järjepidevast enesetäiendamisest on saanud teadmised, kuidas luua tugev, mõjuv bränd ja kuidas seda kommunikeerida nii, et see oleks oma ülesannete kõrgusel. Minu tõsisteks hobideks on psühholoogia, muusika tegemine ja idamaade filosoofia. Pean kõige olulisemaks koostööd eetiliste ettevõtjatega, kelle käes on võtmed maailma paremaks muutmiseks." Meie vestluse sisukord:Kuidas ja miks sündis see podcast?Kuidas läheb kokku inimese soov areneda ja kogu aeg rohkem ja mõnus ja tore tarbimise vähendamise, keskkonnahoiu ja tasamajandusega?Kuidas tekitada tunne, et ma ei anna mitte ära, vaid saan hoopis juurde, näiteks ruumi, tühjust?4:35 Infomullis olemine, info vahetamine.5: 21 Sotsiaalmeedia kui üks suur foorum. Kuidas kommunikeerida oma mõtet?7:50 Milline reklaam mõjub? Kohalolek, kampaaniad. Raha on vs raha pole.9:14 Kuidas loodushoidlikku mõtteviisi ja tegevusi kui sõnumit ilma arvestatava eelarveta ellu viia?12:40 Eesmärgile suunatus. "Keegi pole öelnud, et eesmärgini viib ainult üks tee."13:10 Kes on Marcus Pertel? (https://idloome.design/index.html) 14:04 Eraelu ja tööelu omavaheline seostamine. Tõekspidamised tööelus.16:30 Kas sõnumi edastamine on tehniliselt erinev rohkem ja vähem eetilistel põhimõtetel toimivatel ettevõtetel?17:50 Tarbijatena võiksime ise uurida, kellelt ostame. Rohepesu?19:20 Mis aspekte kaaluda ostuotsuse eel? Tarbija lojaalsusest.22:20 Reklaam ja turundus keskkonnasõbralikult. 24:15 Kas turundus ja reklaam saab ka olla eetiline ja keskkonnasõbralik?25:50 Kuidas keskkonnasõbralikku eluviisi ja mõtteviisi turundada? 27:50 Läbipõlemine, emotsionaalne kurnatus. Pausi võtmine.29:40 Väikeettevõtete kommunikatsioon. 32:40 Kuidas kaasa aidata läbipõlemise vältimisele?34:20 Kuidas ära tunda rohepesu?37:00 "Jätkusuutlikkus on vältimatu ja ainuvõimalik."38:15 Mis on motivatsioon muutuseks? Kas muutus saab alguse üksikinimesest?39:50 „Inimesed teevad seda, mida nad ei saa tegemata jätta.“40:30 Kuidas keskkond Marcuse jaoks oluliseks sai? Mida üksikisik saab teha?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme coachi Epp Adleriga

Tue, 02 Jun 2020 19:43:43 GMT

"Delegeerides elamise ja tundmise tehnoloogiale loobun inimesena hakkamasaamisest." Epp AdlerJätkame põnevat vestlust enesemeisterlikkuse julgustaja Epp Adleriga (https://www.eppadler.com/), kellele olen südamest tänulik aega võtmast ja oma inspireerivaid ja tohutult arendavaid mõtteid meiega jagamast. Sel korral käisid meie vestlusest läbi universaalsed teemad nagu radikaalne aegluse ja vähemtegemise õppimine. Tekkisid küsimused nagu kas ettevõtte kasvamine tähendab ainult majanduslikku kasvamist; kuidas moodsas mugavas mõtlemises leida uus viis kuidas muutuda jätkusuutlikuks; kuidas leida julgus olla targem ja mida tähendab armastamine?Epp Adler, enesemeisterlikkuse julgustaja, mõtestaja ja coach ütleb imeilusti: „Iga inimene on väärtuslik ja võimekas. Liiga paljud inimesed ei tea ja ei usu seda või puuduvad neil toetajad, kes neid päriselt tiivustaksid. Minu eesmärk on aidata inimestel iseendani jõuda, et nad oskaksid ja julgeksid olla Ise, ka koos teistega, ja saaksid seeläbi maailma tuua seda väärtust, võimekust ja sära, mis neis tegelikult peidus on." Kel esimene osa kuulamata, siis link on siin: - https://soundcloud.com/lethavefunsavingtheplanet/eppadlerVestluse väike sisukord:00:30 Elust, elu eesmärgist ja väljakutsetest. Elu võimalikkusest, aktiivselt elus olemisest. Mitte kunagi pole olnud maailmas nii palju teadmist."Ma loobun inimesena hakkamasaamisest delegeerides elamise ja tundmise tehnoloogiale.Loomulik elamine tähendab inimeseks jäämist."6:50 Mida tähendab armastamine? 8:30 Teadlik avatud passiivsus. Luba olla, märgata. Sest on olemas ka passiivne aktiivsus.14:20 "Peab valima elu. Tuleb otsustada vastutada. Kultuur moodustub indiviididest. Võimaldada näha elu ilu, et näha elu ilu koos."20:20 Vaja minu julgust astuda tundmatusse.21:40 Muutused ei toimu kunagi raskelt. On vaja radikaalset innovatsiooni. 24:00 Kuidas saada hakkama leinaga nii, et mitte loobuda elamast?26:00 "Õpidki usaldama. Aga see ei tähenda, et olen passiivne passiivne. Need, kes ei lähe leina, lähevad radikaalselt kurjaks. Aga lein läbi elades tekibki empaatia."27:10 Teadmatuse talumatus.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme enesemeisterlikkuse mõtestaja ja coachi Epp Adleriga

Sat, 30 May 2020 21:28:03 GMT

Epp Adler (https://www.eppadler.com/): „Iga inimene on väärtuslik ja võimekas. Liiga paljud inimesed ei tea ja ei usu seda või puuduvad neil toetajad, kes neid päriselt tiivustaksid. Minu eesmärk on aidata inimestel iseendani jõuda, et nad oskaksid ja julgeksid olla Ise ka koos teistega ja saaksid seeläbi maailma tuua seda väärtust, võimekust ja sära, mis neis tegelikult peidus on. Aitan inimestel olla eneseteadlikumad, et saaks endaga olla rahul, suhelda julgelt, jagada oma mõtteid teistega ja olla hea mõjutaja juhi või õpetajana." Vestluse sisukord:1:14 Kes Sa oled, Epp? Elu väärtustamine. Elu võimaldamine. Elu lubamine.2:26 Kas me endaga sõbrad oleme? "Endaks saamine on elutöö."4:40 Elu hirmuga kokku puutumine. 7:40 Mõtestamine. 9:30 Eneseteadlikkus vs enesekesksus. Loobumine enda ülimuslikuna nägemisest.11:10 Loodussõbralikkus vs keskkonnasõbralikkus.13:06 Kuidas mitte muutuda kurjaks?"Loobumine vastutusest on loobumine elamisest!"16:02 Moodsast positiivsest maailmast.18:00 Keskkonnaaruteludest ja loodusaruteludest.19:00 Vastupidavusest ja andestamisest.21:00 "Küpsemine tähendab seda, et sead kogu koodi küsimuse alla. Sa mitte ei vastandu, vaid närid selle läbi enda süsteemi kaudu."22:30 Loomulik elamine

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme kunstniku Ave Nahkuriga

Sun, 24 May 2020 10:05:30 GMT

Viljandis on tõepoolest mõnus. Eriti siis, kui on aega hulkuda, põnevaid tänavaid avastada, kohvikus jalga puhata. Mina käisin külas kunstnik Ave Nahkuril. Ta on Viljandis avanud kodukohviku, mille avamispidu on 30. mail algusega kell 17:00. Samas kui keegi satub varem Viljandisse, tasub ikka sisse astuda, sest kohvik on juba avatud. Samuti teeb ta galeriid, majad on nii mõnusalt värvilised, energia on lennukas ja loominguline. Salvestuse taga taustaks on imevähe kohviku melu teisest ruumist, eks ikka mõnusa tunde loomiseks. Sest kuulamist see ei sega üldse, tekib täitsa reaalne kodukohviku tunne, kuhu kohemaid sammud seada tahaks.00:10 Ave Nahkur Viljandis.2:15 Kuidas selle ehitamise ja maja renoveerimisega siis ikka on? Kas sisetunnet saab ka usaldada? Taaskasutus. Kunst.6:18 Pudenev telliskiviahi. Seenebaar.8:30 Loomingulisus oma elu elamises. Elu kartmine.12:00 Näpud mullas. Aias. 12:40 Kasvamine loodusega koos. Side loodusega.14:40 Kuidas sättida oma elu selliselt, et ei hakkaks väga õudne?15:30 Kas inimene ikka peaks nii palju loodust reguleerima? 17:00 Mõtisklus koroonast. Lendamisest ja mittelendamisest. 22:29 Kuidas leida seos looduse ja teiste liikidega, kui endal seda ei ole?"Tuleb vaimseks saada!"23:40 Kuidas ma saan vaimseks?25:30 Suvised kirbukad Ave hoovi peal. Kohv ja koogike ja ongi tore päev garanteeritud.Mõnusat olemist kõigile, kohtumisi läbi taskuhäälingu ja niisama!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme uudistetoimetaja, džässflötisti ja rekkajuhi Martin Gorrisega

Sun, 17 May 2020 18:26:30 GMT

Küll oli põnev jutuajamine, suur aitäh aega võtmast! Küsisin ka, mida Martin enda kohta ütleks enne, kui kuulaja saadet kuulama asub. "Ma olen agulites kolaja, vaikuse kuulaja ja raamatuga logeleja. Ma olen ka uudistetoimetaja, džässflötist ja rekkajuht. See erialakolmik, tõsi, ei pruugi tunduda päris standardlahendusena. Aga neid viimaseid ma just väldingi. Sest standardid ei tööta. Ei need, millesse ühiskond surub ennast, ega ka need, millesse me surume maailma. Me oleme enda planeedi toppinud mahlapressi sisse, et saada kätte veel rohkemat – veel äkilisemat tõusu, veel järsemat minekut, veel teravamat serva, veel sirgemat kurvi. Loomulikult pole meil seda kõike vaja, aga meil on lihtsalt niisugune hobi, kallis harrastus, mille eest me maksame kõvas valuutas: ökosüsteemis. Me oskame juba peaaegu kõike. Aga me ei oska mõtestada lahti enda tegevusi ega tegevusetusi. Ja me ei oska vaadata planeedile silma. Selle asemel imetleme end peeglist, millest jõllitab vastu Vikatimees, otsmikul verd immitsev tätokas: "Make global warming great again"."Vestluse sisukord:0:40 Kes on Martin Gorris? 1:00 Martini elamine kliimapaguluses. Kuidas näeb välja see, et elu Gran Canarial seisab? Kuidas saavad inimesed seal hakkama?2:50 "Mõned asjad lihtsalt kukuvad sülle ja libisevad sülest ära täiesti õigel hetkel."3:30 Erinevused keskkonnateemades seal ja Eestis. "Juttu on tohutult, aga infot napivõitu." Prügi sorteerimisest. "Statistika on valdavalt lonkav sajajalgne. / Hispaania probleem on see, et ei ole panditaarat." Asjade eluring. Turistid.7:12 Kuhu see prügi siis pannakse seal? "Loodus on täis plasti ja alumiiniumi. / See, kes tahab, saab minimaalsel tasemel prügi tegelikult sorteerida."10:10 Veidi meedia mõjus.12:10 Prügi sorteerimisest mujal maailmas. 14:10 Karnevalirežiimist, vabadusest ja ühekordsete nõude kasutamisest.15:10 Nomaadlus, matkabuss, auto. Valikutest.17:35 Majandusest. Inimkonnana vaatame otsa väikestele probleemidele, et mitte tegeleda suurte ja päris teemadega. 18:30 Tarbimisest. Mida tarbida? Kuidas tarbida? 19:55 Mida kokku hoida? Kas raha? Kas keskkonda? Vaesusest. Lugu, mida Martin nägi Aafrikas elades. 24:10 "On viimane aeg hakata asjadest otse rääkima!" Näilise edu kultusest ja ootustest. 0-kasvust piisab!26:20 Kuidas üksikisiku tasandil muutusi teha? Mismoodi tarbida nii, et ise olla õnnelik ja et maailm oleks õnnelik? Degroth. Ovidiu Zotta "Kõik poisid on halvad, kõik poisid on head."30:55 Pinnas kui jääde. Mullast.34:22 "Oma planeet on luksus!"

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme blogija ja vabakutselise ajakirjaniku Ruth Mägiga

Sat, 09 May 2020 08:30:00 GMT

Blogija (https://elugakoos.blogspot.com) ja vabakutseline ajakirjanik Ruth Mägi leiab, et väga lihtne on teisi õpetada, kuidas peab elama. “Näidake aga mõni, kes päriselt ka teistele antud käsulaudade järgi elab,” nendib ta ja lisab, et tema jaoks on ka näiteks roheteemade omaksvõtul orientiiriks pigem tajumine, et ta teeb seda, mille pointist ta ise lõpuni aru saab ja mis on lihtsasti elluviidav. Praeguses olukorras on Ruth avastanud, et üks võimalus vähem prügi toota on lõpetada ülemuretsemine ja pidev eneseoptimeerimine. Kõik tahavad olla saledamad, targemad, rikkamad, mõni ka rohelisem. Ja kui see ei tule välja, siis peame end ju kuidagi lohutama – nii ostamegi omale mõne mõttetu asja või “midagi head”. Kõige selle vastu aitab Ruthi meelest aga õues sportimine, pikad jalutuskäigud, jooksutiirud, olgu või mitu korda päevas. “Paljude probleemide lahendused on lihtsad ning meie nina all olemas. See on nagu teretamisega – lihtne, kuid võimas “tere!” näitab, et sa märkad. Kui oled aga inimene, kes ei ütle koridori peal teisele tere, ju siis sind lihtsalt ei huvitagi, mis nina all toimub, ning otsidki lahendusi kaugelt, ajades asju keeruliseks, mis omakorda kulutab ressursse,” võtab Ruth kokku. Meie vestlus kulges omasoodu:1:00 Kes on Ruth Mägi?2:40 Rabelemisest, tulemuste nägemisest, liikumisest.4:00 Mis on oluline ajakirjanikuna? "Oluline pole see, mis ma teiste jaoks teen, vaid see, mis ma enda jaoks teen."7:00 Klikindusest. Inimeste reaktsioonidest. "Inimesed räägivad kaasa teemadel, milles nad tunnevad ennast kodus.""Inimesed lähenevad teemadele emotsionaalselt, mitte teadmiste pealt." 9:20 Teoreetilised teadmised vs praktilid teadmised10:00 Prügi sortimisest11:45 "Igapäevane muu praktiline elu ei toeta keskkonnahoidlikke valikuid."13:50 "Olmejäätmete kast võiks muutuda ümber biojäätmete sortimise kastiks! Pakendid ka, ja olekski lahendatud!"15:03 Mõtteprügist. "Pea rohkem aru!"16:30 Mida tähendab, et ei tee piisavalt rohelisi valikuid?17:40 Õues käimisest ja mõtete puhastumisest.19:45 Muutustest22:30 Kolimisest ja asjadest. "Igale poole ei ole vaja minna. Liigne agarus on ogarus.25:10 "Küll oleks äge, kui keegi viitsiks teha nipi kanali / rohekanali, kust saaks kõik head keskkonnasõbralikud eluhäkid kätte! Need kõik võiksid olla lihtsad ja geniaalsed, et kohe tahaks võtta kasutusse!."27:00 Kreemidest. Ilust. 29:00 Mis treeninguid Ruth annab?30:00 Mõtlemisest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Loomuse kommunikatsioonijuhi ja Taimetoidumessi asutaja Annika Lepaga

Sat, 02 May 2020 17:27:47 GMT

Annika Lepp on oma rõõmsa oleku ja huvitava väljenduslaadiga tohutult inspireeriv inimene. Enda kohta ütleb ta nii: "Minu erialaks on meedia ja kommunikatsioon. Olen õppinud Concordia Rahvusvahelises Ülikoolis elektroonilist meediat ja Helsingi Ülikooli magistrantuuris rahvusvahelist kommunikatsiooni. Selles sfääris olen töötanud üle 15 aasta, olles muuhulgas juhtinud meediaseire ja -analüüsi ettevõtet ning konsulteerides ja teostades siiani erinevate organisatsioonide ja projektide avalikke suhteid ja kommunikatsiooni. Loomakaitsega hakkasin aktiivsemalt tegelema 10 aastat tagasi. 2011. aastal algatasin Eesti Loomakaitse Seltsi abiga Taimetoidumessi, mille üks eestvedajatest olen siiani. 2012.- 2014. aastal olin Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige. 2014. aasta maikuus kaasasutasin MTÜ Loomuse, kus tegutsen kommunikatsioonijuhi ja Fur Free Retailer programmi juhtimisega tänaseni. Katsun minuga planeeti jagavatele olenditele tekitada nii vähe kannatusi kui võimalik. Minu jaoks ei ole looma heaolu ja tema õiguste tagamine “KAS”-, vaid “KUIDAS”-tüüpi küsimus."Meie vestluse sisukord:0:30 Kes on Annika?2:50 Annika teekond loomakaitsesse. "Ise tuleb ka käised ikka üles käärida ja midagi teha." Taimetoidumessi sünd.5:40 Kas miski veel pärast kümmet aastat loomakaitses üllatab?8:40 Mis see loomakaitse on?9:16 "Ideaalis võiks maailm olla selline, kus me ei ekspluateeri loomi ja lähtume sellest, et iga loom on isiksus. / Umbes 50 aasta pärast ei pruugi meil olla kalu. / Kui loom kannatab, siis on meie asi vaadata, kas meil on võimalik neid kannatusi vältida, siis tuleb meil seda teha."12:40 Millistes olukordades meil ei ole võimalik loomade kannatusi vältida? - Absurdsustesse ei ole vaja minna.15:07 Karnism. Ühiskonna areng. "Meil on raske mõista, et see, mis on olnud normiks sajandeid, peaks muutuma. Me peaksime hindama arengut, mitte status quo-d. / Ega vist pole võimalik jõuda olukorda, kus sada protsenti inimesi tahaksid kannatusi vältida. Seetõttu on meil seadused ja regulatsioonid."19:15 Kust läheb piir? Sest piir on olemas. 20:25 Kas on erinev esindada oma arvamust või organisatsiooni?Suhtumiste muutus ühiskonnas kümne aasta jooksul.24:10 - Üksikisik sõltub nii palju sellest, mis ümberringi toimub. 26:30 Me oleme ühiskonnana mingile maale juba jõudnud, näiteks, et seal on valus, et kanal on valus.27:30 Isiklikud valikud. "Veganina me teeme kõik juba väga suure teene keskkonnale." Pakendid. Ise toidu kasvatamise rõõm. 29:30 Asjade eluring - riided ja muud tarbeesemed. 30:40 Mida tähendab "nii kallis"? 32:40 Mida rohkem ja lihtsam on kaubandusesest saada taimseid valikuid, seda rohkem inimesed neid valivad. Uuringutest ka veidi.34:30 Loomsete toitude seosest loomadega, toidu maskeerimisest.37:00 "Ma ei söö liha, sest loomad on mu sõbrad." Raamatust "Siga, kes laulis kuule" (Pig, who sang to the moon). 38:00 "Veganlust ei pea kartma, see on ülilihtne praegu."39:00 Keskkonnakaitsjast, kes ei ole vegan vs keskkonnakaitsjast, kes on? - "Toitumine ei ole enam ammu isiklik teema."

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme õpetaja ja tulihingelise aktivisti Kätlin Takkiga

Fri, 17 Apr 2020 17:50:52 GMT

Kätlin on meeletult inspireeriv ja vahva inimene, kes ise enda kohta ütleb: "Olen Kätlin, tulihingeline aktivist. Olen noorsootöötaja taustaga, esimese klassi õpetaja. Naudin töötamist inimestega, noortega - planeerimist, organiseerimist ja analüüsimist. Mulle meeldib märgata, näha kuidas toimub areng, mulle meeldib õpetada, sest ma armastan õppimist." Sisukord:1:00 Kes on Kätlin? 1:50 Mida, kuhu, kui palju ja mis moodi?3:10 Kuidas teada, mis need õiged valikud on?4:50 Kas õpetajana on lihtne koolis keskkonnasõbralik olla?8:40 Ise ju tahaks? Aga mis meid siis takistab? Kas üksikisikuna saame muutusi mingis suunas esile kutsuda?13:45 Noored Kooli Programm ja keskkonnateemad16:15 Õpetaja eeskuju mõju õpilastele. 19:20 VePa Programm. Kui tahad, et kasvaksid lilled, siis kasta neid!22:00 Kuidas on tarbimisega kooli keskkonnas?25:00 Toidust, toidu äraviskamisest, tervislikust toidust kooli keskkonnas?32:40 Mismoodi tekitada arusaam, et iga asi on ressurss ja on väärtuslik ja et juba lapsena oskaksime väärtustada?36:20 Usku muutuste võimalikkusesse! Igaüks on võimeline muutust esile kutsuma. Kui ise sellesse usume, oleme võimelised liigutama mägesid!38:20 "No kuidas siis selle keskkonnaga nüüd kuidagi ei saa?"40:00 Müürilehe Keskkonnakolumn. No kuidas me ei saa aru?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme uudishimuliku mõtiskleja ja kunstniku Mariga

Sun, 12 Apr 2020 10:43:33 GMT

Mari Frühling on lõpetanud Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskooli Loodusmajanduse eriala. Ta on töötanud nii restoranis, ehitusel kui ka kontoris. Alates 2012. aastast elab ta Kanadas, Põhja-Albertas, Fort McMurrays ja viimased kaks aastat töötab hambaarsti assistendina. Elu selles Kanada suurimas naftatööstuse linnas ja multikultuurses keskkonnas on Mari maailmapilti palju avardanud ja loodusest hooliva inimesena temas ka dilemmasid tekitanud, sest just seal kujunes Marist pühendunud vegan. “Olen uudishimulik mõtleja, kes on aega investeerinud suhtesse, reisimisse, maalimisse ja mõtisklemisse.” Mari tegemistest ja mõtisklustest on võimalik lugeda blogist mariblogi.com, mida ilmestab moto “Elu on seiklus, mitte bussireis.” Vestluse sisukord:1:50 Kes on Mari?4:00 Milline on Mari minimalismi ideaal? Kuidas tunda end ja oma pingutusi piisavana?5:50 Igapäevased dilemmad (toidu-, transpordi-, pakendi- jne).8:50 Miks olla vegan?9:40 Toidu raiskamine. Toidu päästmine.12:50 Jäätmete sorteerimine Kanadas.14:20 Naftatööstus ja selle mõju kohalikele Kanadas Alberta provintsis.15:50 Paralleelid Eestiga.17:00 Keskkonnaorganisatsioonid ja valitsused - kas ja kellel on plaan?19:00 Üksikisiku pingutuste ja valikute mõju. Näiteks Leonardo di Caprio.20:20 Kas elupaik võib olla eetiline või ebaeetiline?22:00 Tagasi Eestisse?24:40 Kompostimine? Oma kompostikast? 30 kraadise külmaga?26:20 Tulevikusuunad.27:40 Mari blogid.28:45 Miks pidada blogi? Veganaktivism. Sõnade valimise keerukus.30:30 Kuidas mitte rünnata? Ja kuidas mitte tunda end rünnatuna? Kuidas endale armu anda?"Kellel on valmisolek kuulata, see kuulab, kellel ei ole, see ei kuulagi. Eesmärk ei ole kedagi sundida."34:05 Kas on võimalik mitte rääkida? Kas on võimalik olla kuss oma valikutes?

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme kliimanoore Henri Holtsmeieriga

Sun, 05 Apr 2020 19:52:22 GMT

Henri Holtsmeier on Eesti Rohelise Liikumise projektijuht ja kliimanoor. Enda kohta ütleb ta nii: „Ma ei ole maailmapäästja ega sündinud aktivist. Ma olen endine ehitustööline, kel teinekord käivad isiklikud muredki üle pea. Aktivismi juurde tõmbas mind võimalus anda oma panus leevendada valu, mida maailmas näen. Vabal ajal harrastan parkuuri – efektiivselt liikumist keskkonnas.“Sisukord:0:26 Kes on Henri ja kuidas ta jõudis kliima teemadeni?2:06 Olukorrast looduses.2:45 Fridays for Future – (Reeded tuleviku heaks) liikumisest.4:30 Kas sõnumit on võimalik noortelt vanematele inimestele edasi anda?6:16 Teaduspõhisus, rahulikud läbimõeldud selgitavad vastulaused.7:07 Noorteni jõudmine, noorte kõnetamine, noortekogud, noorte aktiivsus ühiskonnas.8:33 Henri isiklikud valikud elus.11:00 Kas isiklikud valikud muudavad maailma?12:40 Süsteemsete valikute muutuste vajalikkusest.17:40 Streikimisest. Kui indiviidid ei tegutseks, ei juhtuks midagi.19:55 Kas kliimakriis on inimestele ohtlik?23:00 Mõtestatud hetkelise heaolu äraandmine selleks, et tulevikus oleks parem.24:10 Põlevkiviõli rafineerimistehasele raha eraldamise otsusest. #puhastulevik.26:20 Teadvustamine ja kurbuse üleelamine, aga rõõmus tegutsemine.28:00 Kuidas anda raskeid teemasid edasi optimistlikult? 30:40 Dominantsest sotsiaalmajanduslikust süsteemist.31:12 Kuidas praeguses infomüras orienteeruda ja aru saada, mis on õige? 33:30 Mittevägivaldsest kodanikuliikumisest. Mis toob teadmise tegutsemiseks?37:50 Kas Eestis on lihtne teha keskkonnasõbralikke valikuid?39:30 Mida ma üksikisikuna teha saaksin, et muutusi ellu kutsuda? Keskkonnaorganisatsioonide tegutsemisest.41:40 Millised meetodid toimivad muutuste ellukutsumisel?42:40 Mida on vaja teha, et reaalselt asjad liikuma hakkaks? „10 000 inimest Riigikogu ees, on vastus poliitikutelt.“ Mida kujutab endast kodanikuaktivism? „Aktiivse mängijana mängu astuda, mitte jääda lihtsalt pealtvaatajaks!“47:00 „Hea on tegeleda nende probleemidega, mida enda keskkonnas näeme. Kogukonnaaktivism. Väikesed muutused kogukondlikel tasandil.“49:45 Millal tarbida? 51:40 „Mis on see lugu, millega me tahame edasi minna?“Veidi veel Henri mõtteid: „Olen võtnud nõuks teha muudatusi oma igapäevatarbimises mitte sellepärast, et usuksin, et need maailma päästaks. Olen võtnud need muutused teha sellepärast, et need on kooskõlas minu sisemiste väärtustega – kasutada asju säästlikult ja osta vajaduspõhiselt, elada praktiliselt hoides oma tervist. Mina ei usu, et isiklikud tarbimisharjumuste muutused viivad meid ühiskondlike ümberkorraldusteni, mida on vaja teha, et inimkond end ära ei hävitaks. Minu arvates on silt „tarbija“ isegi mõnitav – see näitab justkui oleks inimese funktsioon olla rattakene ressursside ringluses maapõuest prügimäele. Mul on kapis auklikke särke, mu jalgratas on vanem kui ma ise, dušši all pesen teadlikult kiiremini, kasutan ökomärgisega kodu- ja ihukeemiat, pesen nõusid külma veega, peamiselt tarbin kodumaist ja tihti ka mahedat, toitun taimselt, eelmisel sügisel müüsin auto maha, sorteerin prügi, teinekord korjan möödaminnes prügi tänavalt... Need on toredad tegevused, mille eest võiks ju endale õlale patsutada, „tubli töö!“ Teinekord teengi seda, kuid samas tean, et need muutused on olematud kõige selle kõrval, mida nüüd kohe teha on tarvis. 40 aastat on räägitud vajadusest kliimamuutustega tegeleda. Tulemuseks on aga vähem kui null. Just seetõttu on mu pingutused orienteeritud süsteemsete muutuste käima lükkamisele (näiteks kasvu paradigma asendamine)ja mu tööriistaks on aktivism. Jagan ka üht raamatut, millest vestluses juttu oli: Peter Joseph räägib praeguste globaalsete müütide puudujääkidest ning võimalusest liikuda tehniliselt efektiivse, ressurssidest lähtuva majanduse poole. http://www.thenewhumanrightsmovement.com/ “

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme loomaõiguslasega Hiiumaalt - Kadri Tapersoniga

Sat, 28 Mar 2020 20:38:25 GMT

Kadri Taperson oli 13-14 aastat tagasi üks kolmest, kes alustas Eestis liikumist loomade õiguste kaitseks.Kadri peab blogi https://kkadriblog.com/.Tema raamatut "Loomade poolt" on võimalik lugeda siit: https://loomus.ee/wp-content/uploads/2016/12/Loomade_Poolt.pdf. Sel nädalal on Kadrilt ilmunud kaks artiklit, mida kindlasti võiks lugeda: https://www.ohtuleht.ee/996575/koroona-ja-veganluse-suhted-kas-loomade-soomine-viib-inimkonna-lopuks-hauda ja https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/greta-naeratus/. Kadri on õppinud ajakirjandust, psühholoogiat, filosoofiat ja loodusturismi, töötanud sekretärina, vanemlaborandina, ajakirjanikuna, toimetajana, suhtekorraldajana, koolitajana, nõunikuna, projektijuhina, õpetajana, arendusjuhina jne. Ta tegutses Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliidus aastatel 1989-2002 ja nimetab seda oma ainsaks lõpetatud ülikooliks. Nagu varem mainitud, oli ta liikumise Loomade Nimel loojate hulgas, töötas kaks aastat Eesti Loomakaitse Seltsi koolitusjuhina ning asutas aastal 2005 ühingu Kuulikodu, millest sai 2014. aastal loomade eestkoste organisatsioon Loomus. Kadri ütleb enese kohta, et ta on loomaõiguslane.Saate sisukord:0:35 Kes on Kadri Taperson? Kuidas on elu Hiiumaal?1:10 Metsatalu, asjade varumine.1:50 Loomaõigusluseni läbi loomakaitse. "Tavaline loomade kaitse ilma ühiskonda raputamata tundus liiga vähe ja liiga nõrk loomade heaks."2:50 Silmade avamise võimalus praeguses olukorras mitmel tasandil.5:15 Kuidas on üldine teadmine sellest, kuidas loomad reaalselt elavad ja mida me ette kujutame nii erinev?7:15 Mäng. Piiride katsetamine. Reaalsuse õppimine läbi mängude.9:50 Tõele silma vaatamise hetk.11:20 Lahtilaskmine.12:10 Kuidas säilitada optimism? Kuidas enda eest hoolitseda? Kuidas mitte läbi põleda? Lahtiste silmadega elamine. 17:00 Keskkonnasõbralikkuse ja loomaõigusluse seosed. 22:00 Loom kui elusolend.23:00 Seoste loomine. 24:00 Keskkonnahoiu eri aspektid.29:00 Kool ja haridus. 30:30 Karantiini üleelamine: kartul keldris, vesi kaevus, tuli pliidi all. Ürgne teave, mis on kuklas olemas neil inimestel, kes elavad külades.35:00 Mis on päriselt on oluline? Kannatuste vähendamise vajaduse mõistmine.38:30 Võib-olla on head muutused juba toimumas?39:40 Me suudame koos tegutseda küll! See kriis, milles on inimesed, selline kriis on loomadel kogu aeg! Sellise kriisi ajal on näha, et kui on otsustatud, et on kriis, siis ühiskonna võimekus teha asju teisiti, on täiesti olemas!41:00 Mismoodi võiksime julgeda ja suuta olukorrale päriselt otsa vaadata? Kas on lootust?Foto: Priit Simson. Fotol olev koer Becky on tänaseks läinud parematele jahimaadele.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme TLÜ teaduri ja hariduspsühholoogi Grete Arroga

Sun, 22 Mar 2020 18:05:10 GMT

Grete Arro (PhD) on hariduspsühholoog ja Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur. Teda kannustab uurima sügav huvi nii õppimise aluseks olevate psühholoogiliste protsesside kui inimese-keskkonna suhet uuriva keskkonnapsühholoogia vastu. Minu jaoks on eelkõige tegemist intelligentse, hea huumoriga ja energilise inimesega, kellega on puhas rõõm juttu vesta. Meie mõttevahetus möödus mõnusa vaibiga kohvikus, mille lõbus melu veidi ka taustaks kostab. Praeguses eriolukorras ja karantiinis mõjub see nii rahustavalt ja ootamatult kohatultki - küll olid ajad, kui tohtis vabalt kohvikus kokku saada ja aega veeta.00: 10 Kes on Grete? 2:10 Susan Clayton. keskkonnapsüholoogia. keskkonnamuutustega kohanemine, poliitiliste valikute tegemine.4:10 Sõnastamata väärtuseed ühiskonnas - mis on püha? 6:30 Kas lõputu majanduskasv on võimalik? Tasamajandus. Raiskamisühiskond vs tarbimisühiskond. Ületarbimine vs alatarbimine. 8:30 Motivatsiooniteooria. Aristoteles. 10:50 Sisemine kompass, inimese püüdlused elus. 13:00 Kuidas elada oma elu nii, et olla päriselt õnnelik?16:25 Võistlemine välise või võistlemine iseendaga?19:40 Energia tarbimine. 21:25 Suhtevormid looduses.22:30 Üks viis näha maailma.23:40 Asjade üle rõõmustamine. Kampaania idee rohegeeniusele - kellel on vanem (aga toimiv ja kasutuses)? Vana on seksikas. Stopp kampaania!26:10 Motivatsiooni toetamise loogika. 1. tegevus peab olema tegija perspektiivist mõtestatud! 2. surve ei toimi. Mida tähendab ökosüsteem majandussüsteemi suhtes?34:50 Kuidas julgeda teha head? Kuidas arvamust avaldada?Kõige parem on jätta loodus rahule. Metsa ei saa istutada, puid saab istutada. Õige käitumine on tihti mittekäitumine.38:00 "Muuta tuleb kõike." Aveliina Helm #muutatulebkõik 41:00 Eksponentsiaalne muutus. poliitilised valikud. Julgemalt võiks elada keskkonnateadlikkust!43:00 Kuidas elada keskkonnateadlikkust?#muutatulebkõike Samal ajal kui tahame jõustada suuri muutusi, tuleb olla ka ise see muutus. 47:00 Ennast muuta võimalikult säilenõtkeks

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Gaia akadeemia koolitusprogrammi projektijuhi Riinu Lepaga

Sat, 14 Mar 2020 22:06:17 GMT

Riinu Lepa on Gaia akadeemia koolitusprogrammi projektijuht. Ta tegeleb jätkusuutliku eluviisi loomise ja uurimisega - kas selline elu, kus jätkusuutlikkus igal tasandil on võimalik, olemas ja rakendatud ja kuidas selleni jõuda. Ta on eesti ökokogukondade ühenduses, tegeleb gaia akadeemia nimelise õppeprogrammis erinevate kursuste-üritustega andmaks kestliku maailma loomise oskuseid ja teadmisi ja praktikaid. Ta on ka sotsiaalne ettevõtja ning õpetab seda ülikoolides.Sisukord:02:10 Mis on Gaia Akadeemia? 04:56 Mis on sotsiokraatia ja ühistarkusega juhtimine? 06:15 Kodanikualgatused, aktivistid, organisatsiooni toimimise tõhusus, ühistarkuse väljatoomine grupis.07:20 Sotsiokraatia meetodid.11:20 Kogukonnas elamine. Kuidas niimoodi otsuseid teha, et kõik elluviijad on sada protsenti kaasas?14:40 Kust tuleb nimi Gaia? 19:00 Kuidas on olukord maailmas ja ettevõtluses praegu? 21:30 Kas Gaia haridus tegeleb ka lastega? 23:50 Isiklikud eluvalikud ja keskkonnasõbralikkus. 29:30 Inimsuhete olulisus. 31:30 Kas me inimkonnana oleme võimelised vajalikul määral muutuma? 34:20 Saame ju küll otsuseid vastu võetud! Koroonaviirusega seoses on näha! 35:20 Ignorantsus keskkonnateemades meil Eestis?36:30 #meiemets 37:20 Kuidas säilitada optimismi?40:40 Kuidas saada ühiskonnana üle nägemusest, et keskkonnaaktivism on midagi äärmuslikku? 44:00 Töö iseendaga, et kommunikatsioon ja koostegutsemine oleks võimalik.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme illustraatori ja lastekirjaniku Piret Räniga.

Sun, 08 Mar 2020 11:25:45 GMT

Piretiga jätkus juttu kauemaks ja küll oli põnev! Allpool on väike sisukord teemadest, millest rääkisime. Aga kõigepealt Piretist endast.Piret Räni on olnud illustraator ja teatrikunstnik, näitusekunstnik ja fotograaf, joonistaja, disainer ja kuraator. Samuti tegeleb ta pidevalt tekstiloomega, kirjutab artikleid ja lasteraamatuid. Töötanud on ta Tartu Lasteteatris, Eesti Kunstiakadeemias, Kirjastuses Kirjastuskeskus ja Tallinna Ülikoolis. 2014-2019 töötas ta Tallinna Ülikooli turundusosakonnas kujundaja ning fotograafina, tema käe alt on tulnud korporatiivset visuaali kandvad bukletid, bännerid, ajakirjad ja kõik muu. Õppinud on ta Eesti Kunstiakadeemias teatrikunstnikuks, enne seda Sidekoolis fotograafiks. Kultuurisündmusi ja kunstinäitusi on ta korraldanud ning neil osalenud alates aastast 1995. Fotokunsti, kontseptualismi ja etenduskunstide lõimimine ergutas teda tegutsema mobil galerii galeristina ja mõned aastad hiljem Naiskunstnike Laulu- ja Mänguseltsi Puhas Rõõm korraldava aktivistina. Eri valdkondade lõimimine on saatnud kõiki ta tegevusi ka edaspidi. Kes teeb, see jõuab. 2018. aastal kujundas Piret Elurikkuse Erakonna logo, kirjutas manifesti ning visiooni ja haldassotsiaalmeediat. Samuti oli ajalehe / blogi ERE hääl peatoimetaja. Lisaks teeb ta palju vabatahtlikku tööd kultuuri- ning keskkonnakaitse valdkondades.Teemad, millest rääkisime:00:10 kes on Piret Räni01:00 ugrimugri maailmapilt ja soov inimese ja looduse suhet parandada01:36 feminism ja hoolimine nõrgematest02:40 kuidas Piret läbi oma kunsti maailma parandab06:00 kas üksikisik saab muutusi esile kutsuda08:00 kuidas mitte kaotada seost teiste inimestega09:50 kas on olemas "vale arvamus"11:30 inimese ja looduse suhe12:30 FFF, Greta ja kodanikuaktiivsus14:20 kas keskkonnateema on usu küsimus18:00 poliitika ja kodanikuühendused23:30 kuidas mõelda pikemas perspektiivis25:30 usaldamatuse kriis29:30 pärimuskultuur, rahvuskultuur, metsa kaitsmine ja pühapaigad32:40 ökosüsteemiteenused34:00 religioon ja loodushoid34:50 isiklik vastutus38:30 hoolimine

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme joogatreeneri, herbaatikahaldja ja deep PEAT4 praktiku Mai-Liis Kivistikuga

Sun, 23 Feb 2020 18:44:42 GMT

12. osa!Mai-Liisi elufilosoofiat iseloomustab mõttetera: “Sina ise oled enda põnevaim projekt.”Tuttavaks saime ühel raamatu esitlusel ja tekkis kohe soov millalgi pikemalt vestelda. Enda kohta ütleb Mai-Liis: "Olen elukestev õppija ning täiendanud end arvukatel jooga, enesejuhtimise, mindfulnessi ja terviseteemalistel kursustel nii Eestis kui välismaal. Lisaks korraldanud erinevaid grupicoachinguid, VaimuKeha tervisekonverentse, andnud välja podcasti ja loonud Herbazen looduskosmeetika sarja. Oma joogapisiku eest võlgnen tänu emale, kes viis mu endaga koos minu esimesse joogatundi juba 8aastaselt. Oman rahvusvahelist vinyasa joogatreeneri paberit RYT200 ja kõige enam armastan näha seda, kuidas minu õpilased iseenda võimeid matil avastavad.Rohkem infot leiad http://maimaailm.ee/". Inspireerivat kuulamist.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestlus loomakaitsja ja ühiskonnahuvilise Karin Kanamäega

Sun, 16 Feb 2020 10:53:08 GMT

Kariniga tutvusin läbi Taimetoidu Väljakutse 22/66, kus ta koordineerijana töötab. Põhitööna õpib ta aga Tartu Ülikoolis riigiteadusi. Enda kohta ütleb ta nii: "Mul on väga suur õnn teha tööd, mis omab minu jaoks sisemist tähtsust ja mis panustab meie ühiskonna aregusse. Aga selleks, et keskkonna- ja loomakaitseliikumised kuhugi jõuaksid, peavad neisse panustavad inimesed hoidma end vaimselt ja füüsiliselt võimalikult tervena. Järelejäänud aja pühendangi sellele, et mind jätkuks ikka aastateks ja et läbipõlemine minu sisemist leeki teema vastu ei kustutaks." Aitäh, Karin, nii paljusid läbi oma tegevuse inspireerimast ja siin oma mõtteid jagamast.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Stilist, disainer ja laulukirjutaja Jana Hallas keskkonnahoiust

Sun, 02 Feb 2020 11:22:20 GMT

Vestlesin põneva naise Jana Hallasega, kellega tutvusin LDIW (Let's Do It World ehk Maailmakoristuspäev) konverentsi korraldustiimis vabatahtlikuna veidi kaasa aidates. Jana on stilist, disainer ja laulukirjutaja. Viimasel ajal on ta end sidunud heategevusega, näiteks on ta tegev fondis nimega Igavene Heategu, kuna soovib panustada oma tuntust moe-ja popmuusika valdkonnas millessegi suuremasse. Stilisti ja moeloojana on ta võtnud missiooniks tõsta noorte keskkonnateadlikkust, olles ise oma jätkusuutlike ideede ja leidlike lahendustega eeskujuks.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme Pillirookõrs loojate Mihkli ja Gretega

Sun, 26 Jan 2020 12:55:35 GMT

Mihkel ja Grete on tohutult armsad ja inspireerivad inimesed, kes muudavad maailma! Nad said auhinnad Eesti Disainiauhindade rahvalemmik ja ELUMUUTEV DISAIN 2 kuud ja 3 päeva pärast esimest valmis kõrt. Nad ise on öelnud: "Tegelikult ju suht uskumatu, kui kiiresti võib elu muutuda, kui otsustada teha midagi, mis läheb meile endile niivõrd palju korda. Puhas loodus ja maailm, kus ei ole ruumi ühekordsele plastikule. Me ei ole teinud seda auhindade pärast, vaid ainult seetõttu, et juhtida tähelepanu meid ümbritsevale probleemile." Aitäh teile oma mõtteid siin podcastis jagamast! Suured muutused toimuvadki koos tegutsedes. Ja koos on keskkonnahoid tõega äge! Inspireerivat kuulamist.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme LinkedIn eksperdi ja „Hakkame tegutsema“ saate asutaja Indrek Põldveega

Sun, 19 Jan 2020 16:24:38 GMT

Indrek Põldvee on saate „Hakkame tegustema“ asutaja ja Linkedln ekspert. Tema saateid on tänaseks kuulatud pea 250 000 korda! 29. jaanuaril toimub saate sajas ja seekord avalik salvestus Kalamajas Vinoteegis, kus saatekülaliseks on Indrek ise. Alati ei saa ju teistelt küsida, vahel on hea ka oma kogemusi jagada ja lasta hoopis saate külalistel küsimusi küsida. Aitäh, Indrek, innustamast ja julgustamast! Ja aitäh meiega jagamast oma mõtteid keskkonnasõbralikkusest idufirmade loomisel ja ettevõtluses. Põnev on, et saate jooksul otsustab Indrek teha ühe lihtsa muudatuse oma igapäevaelus, kindlasti inspireerib see meid kõiki! Vahvat kuulamist!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme kliima- ja energeetikaeksperdi Madis Vasseriga

Fri, 10 Jan 2020 07:11:49 GMT

Madis on hariduselt eksperimentaalpsühholoog ja arvutiteadlane, kellest keskkonna-kriiside tõukel on saanud kliima- ja energeetikaekspert. Meie vestlus keskendus suuresti streikimisele kui vajalikule ja miks mitte väga meeldivale kodanikuühiskonna osale. Samas rääkisime loomulikult ka paljust muust keskkonnasõbralikku eluviisi puudutavast. Ja keskkonnaprobleemide süsteemsest hägustamisest.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme teadliku elu looja ja rõõmu maaletooja Kaia Tammekändiga

Wed, 01 Jan 2020 20:06:26 GMT

Kaia räägib nii: "Mina Kaia. Rõõm Sinuga tutvuda. Nii põnev on see, kuidas meil on elu jooksul võimalus järjest enam teadlikuks saada maailmast, elust, elamisest, suhetest, iseendast, oma olemusest ning teistest inimestest ja seeläbi meie ühisest koosloomisest. Mina olen ääretult tänulik, et Farista on minu teadlikkust keskkonnahoiust nii palju avardanud. Nii oluline on see, et keegi läheb ees ja näitab teed, et teised saaksid kergusega järgneda."

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestleme TLÜ bioloogiatudengi ja aasta vabatahtliku Kirke Raidmetsaga

Sat, 28 Dec 2019 15:48:33 GMT

Inspireeriv aktiivne tark inimene, kes julgeb olla tema ise ja öelda, mida mõtleb. Rõõm on Kirket tunda ja rõõm, et ta võttis aega oma maailmavaadet ja mõtteid jagada. Noored oskavad keskkonda hoida küll!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vestlus ettevõtja ja Rohevalla töögrupi liikme Margus Kullerkupuga

Fri, 20 Dec 2019 21:41:18 GMT

Olen Farištamo Eller, minu kirg on leida igas olukorras kõige keskkonnasõbralikum valik. Ja mõtteviis Keskkonnahoid on äge! on minu ideaal. Ettevõtja ja Rohevalla (Lääne-Harju vald) töögrupi liige Margus Kullerkupp inspireerib mind tohutult oma lähenemisega keskkonda ja rohelistesse valikutesse. Tema energia ja positiivsus nakatavad kindlasti teidki.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnahoid on äge! Vestleme Suletudring.ee autori ja koolitaja Liisa Aavikuga

Sat, 14 Dec 2019 20:39:23 GMT

Liisa Aavik inspireerib kõiki püüdlema iga päev järjest parem olema läbi suletudring.ee blogi. Jõulueelsel ajal kõlavad imeliselt soovitused vähem tarbida, prügi ennetada ja pigem annetada. Võtsin endaga kaasa soovitused märgata, läbi mõelda ja endale andeks anda, kui kõik ei õnnestu päris nii, nagu plaanitud oli. Aitäh, Liisa, aega võtmast ja oma kogemusi ning mõtteid jagamast.

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnahoid on äge! Vestleme kogukonna aktivisti Merilin Tammega

Wed, 04 Dec 2019 13:19:50 GMT

Vestlus Meriliniga oli tohutult inspireeriv. Jagan mõningaid mulle kõige enam kõrvu jäänud mõtteid: "Ärgakem üles mugavusest!; Kui Sa teed ikka midagi head, siis see ikka toidab päris hästi; Peame leidma ühenduslülid inimese ja looduse vahel; Vaikus kui ressurss; Tema leiab vaikusest kõik vastused enda jaoks; Meie kõigi kõige suuremad vastused on vaikuses; Elu on palju lihtsam ja palju ilusam; Iga valik on oluline, sest väikesed valikud loovad suure." Aitäh Sulle, Merilin! Inspireerivat kuulamist kõigile!

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Keskkonnahoid on äge! Vestleme looduskaitsja Siim Kuresooga

Sat, 30 Nov 2019 08:10:51 GMT

Podcastis arutan oma külalistega keskkonna teemade üle veidi ebatavalises võtmes. Fookuses on inimene, mida inimesena teha saame, et oleksime oma valikutes rahul ja õnnelikud. Ja et ka keskkond rõõmustaks meie valikute üle. Sest nagu ütlevad indiaanlased, et mida teeme planeedile, teeme iseendale. Esimeses saates

Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.